Postitatud: 09 Veebr, 2009 11:45
Wolfram von Richthofen
396. leht 1283-st
Postitatud: 09 Veebr, 2009 12:05
Wolfram neh, küsi.
Postitatud: 09 Veebr, 2009 12:20
Oma mälestusteraamatus räägib baltisakslasest Venemaa sõjaväelane Karl Wilhelm von Toll, et Borodino lahingus näitas Michael Andreas Barclay de Tolly üles suurt vaprust ning otsis vist koguni kangelassurma. Tolli, kes tollal oli Kutuzovi kortermeister, sõnul sai surma kaks Barclay adjutanti ning tema all tulistati mitu hobust surnuks.
Mitu hobust siis lasti Barclay de Tolly all Borodino lahingus maha?
Mitu hobust siis lasti Barclay de Tolly all Borodino lahingus maha?
Postitatud: 09 Veebr, 2009 12:33
4 hobust
Postitatud: 09 Veebr, 2009 12:53
Corvusel õigus. Karl Wilhelm von Toll väitis arvuks viis.
Postitatud: 09 Veebr, 2009 18:14
Tiberius?
Postitatud: 10 Veebr, 2009 9:00
ohh õudust, see on kindlasti mõni bütsantslane, sellist laadi tegelasi on seal terve meri... Nikephoros II Phokas äkki?
Postitatud: 10 Veebr, 2009 10:48
Ei ole head küsimust... aga proovime.
Venemaa sõjaajaloos üks märgilise tähtsusega sündmus- lahing, mille käigus vene poole üldjuht ära kadus ja ilmus kuu aega hiljem välja heitlustepaigast pea 2000 km kaugusel Samaaras
Nimetage lahing ja "väejuht"
Venemaa sõjaajaloos üks märgilise tähtsusega sündmus- lahing, mille käigus vene poole üldjuht ära kadus ja ilmus kuu aega hiljem välja heitlustepaigast pea 2000 km kaugusel Samaaras
Nimetage lahing ja "väejuht"
Postitatud: 10 Veebr, 2009 16:31
Ju see tsetsheenias juhtus, venku võttis ennast täis ja ei teadnud enam maad ega ilma
Postitatud: 10 Veebr, 2009 16:49
nop, kaugel sellest.
Postitatud: 10 Veebr, 2009 18:00
Fakte kontrollimata viskan välja Koba ja Barbarossa 
Postitatud: 10 Veebr, 2009 21:04
Pisut pean endale tuhka pähe raputama 
... Wikipedia elulugu annab, et pealik istus pärast lahingut ikka pisut aega pogris ja pärast sealt jalgalaskmist ilmus mõne aja pärast suure kaaskonnaga Samaaras välja.... mõni teine teos jälle väidab, et kadus kohe lahingu ajal(ja lahinguväljalt lahkus ta igal juhul)
, no mõnda aega kadunud ta paraku oli.
Sõjasündmusest veel niipalju, et venekeelsetes kirjatükkides kasutatakse selle tähistamiseks sõna lahing kõrval ka teisi sünonüüme. Vene poole pealt oli lugu äärmiselt halvasti ette valmistatud- veel nädalake enne ei usutud üldse, et vastane peale tuleb ja siis kui need tõesti liikuma hakkasid, arvati hoopis, et neid on väga palju rohkem
.Igal juhul vajusid vene poole üksused hirmuga kiirelt erinevatesse suundadesse laiali, üksikud salgad üritasid mingit vastutegevust, aga see oli juhuslik, koordineerimatu ja tõi vaid mõttetuid ohvreid.
... Wikipedia elulugu annab, et pealik istus pärast lahingut ikka pisut aega pogris ja pärast sealt jalgalaskmist ilmus mõne aja pärast suure kaaskonnaga Samaaras välja.... mõni teine teos jälle väidab, et kadus kohe lahingu ajal(ja lahinguväljalt lahkus ta igal juhul), no mõnda aega kadunud ta paraku oli.
Sõjasündmusest veel niipalju, et venekeelsetes kirjatükkides kasutatakse selle tähistamiseks sõna lahing kõrval ka teisi sünonüüme. Vene poole pealt oli lugu äärmiselt halvasti ette valmistatud- veel nädalake enne ei usutud üldse, et vastane peale tuleb ja siis kui need tõesti liikuma hakkasid, arvati hoopis, et neid on väga palju rohkem
.Igal juhul vajusid vene poole üksused hirmuga kiirelt erinevatesse suundadesse laiali, üksikud salgad üritasid mingit vastutegevust, aga see oli juhuslik, koordineerimatu ja tõi vaid mõttetuid ohvreid.Postitatud: 11 Veebr, 2009 2:24
Kuulsusrikas Pavel Dõbenko ja tema (olematud) vägiteod Narva all, mis hiljem kompartei humoristide poolt punaarmee sünnipäevaks kuulutati?
http://en.wikipedia.org/wiki/Pavel_Dybenko
http://en.wikipedia.org/wiki/Pavel_Dybenko
Igatahes, kui mu vastus peaks õige olema, siis annan juba ette järje vabaks. Ei oska praegu midagi küsida.On February 18, 1918, the German army advanced towards Petrograd. The Lenin-Trotsky government sent Dybenko to defend Petrograd by the force of the Baltic Fleet. The later communist propaganda claimed that revolutionary mariners achieved a great victory there on February 23, 1918. February 23 was declared "The birthday of the Red Army". This day is celebrated in Russia and Ukraine to this day as a national holiday. A special military decoration, "20 years to the Soviet Army" was instituted for this occasion in February 1938. However, this medal was never given to Dybenko himself.
The truth is that Dybenko and his mariners, fled the field. According to the memoirs of Bonch-Bruyevich, [4] the mariners came by a barrel of pure alcohol and feasted on it. Their whereabouts were unknown for at least a month. Lenin wrote in his famous article on 25 February, 1918, in Pravda evening edition: A lesson humiliating but neccessarry : Refused to fight,... refused to defend the Narva line, ...failed to destroy everything as they retreated...[5]
Postitatud: 11 Veebr, 2009 11:09
Ongi õige! Kuulsusrikas madrus-bolševik Dõbenko ja Punaarmee sünnipäev Narva(-Pihkva) lahingu/operatsiooni nime all.
Järg siis vaba.
Järg siis vaba.
Postitatud: 11 Veebr, 2009 12:53
Viskan õhku järgmise viktoriini küsimuse:
1573 toodi Rootsist Tallinna ca 5000 Šoti päritolu palgasõdurit ja nende sulast, kelle tegevusest ning käekäigust Liivimaal leiame me teateid Balthasar Russowi "Liivimaa kroonikast". Šotlastest rääkides on Russow väga sarkastiline ning kriitiline, palgasõdurite õnnetust lõppust rääkides (paljud tapeti) väljendab ta lausa suurt kahjurõõmu (resp. heameelt).
Ühtlasi märgib Russow, et šotlaste saksakeele oskuse puudumises seisnenud suur õnne, sest vastasel korral poleks liivimaalased ketserluse pisikust puutumata jäänud.
Siit küsimus: milles seisnes Russowi jaoks šoti palgasõduritest lähtuv vaimline oht (ketserlus)?
1573 toodi Rootsist Tallinna ca 5000 Šoti päritolu palgasõdurit ja nende sulast, kelle tegevusest ning käekäigust Liivimaal leiame me teateid Balthasar Russowi "Liivimaa kroonikast". Šotlastest rääkides on Russow väga sarkastiline ning kriitiline, palgasõdurite õnnetust lõppust rääkides (paljud tapeti) väljendab ta lausa suurt kahjurõõmu (resp. heameelt).
Ühtlasi märgib Russow, et šotlaste saksakeele oskuse puudumises seisnenud suur õnne, sest vastasel korral poleks liivimaalased ketserluse pisikust puutumata jäänud.
Siit küsimus: milles seisnes Russowi jaoks šoti palgasõduritest lähtuv vaimline oht (ketserlus)?