www.militaar.net

Aga tankid see-eest on Soome "taisteluosastos" parima soomuse ja tapmisvõimega, mida täna mõistliku raha eest osta annab.
Pearelv on seal parem kui Abramsitel.

Kapten Trumm kirjutas:Aga tankid see-eest on Soome "taisteluosastos" parima soomuse ja tapmisvõimega, mida täna mõistliku raha eest osta annab.
Pearelv on seal parem kui Abramsitel.

ja Abramsi moon on parem...
kusjuures soome kaitseväe esmane valik oli T-90 (ma ei tea, kas see oli mõeldud osana vene välisvõla lunastamise-diilist või taheti päris ise osta, vanad Leo-2A4-d oli poliitiline valik.

p.s. soome ülimast ratsionaalsusest on siin palju juttu, kuid ma ei tea maailmas ühtegi teist rahuaegset juhtu, kus riik 20 aasta jooksul 3 korda täielikult terve tankipargi välja vahetab! alguses T-72, siis vanad Leo-2a4 ja nüüd vanad Leo-2a6-d. ja soome, kes annab D-30 pataljoni JV-pataljoni toeks, ei pea vajalikuks vanadest T-72st näit. igale JV-brigaadile isegi sellist tänapäeva Stug-ide kompaniid teha, näit. 12 tk. pataljon peale

Miljon tükist 10-ks aastaks teeb aasta peale 100 tuhat. T-72 peale oli see summa ilmselt veelgi väiksem.
10 miljonit (täna vabriku-uue tanki hind) 30-ks aastaks teeb aasta peale 300 000 tuhat. Kolm korda kallim.
Selles ongi ratsionaalsus.

Parema laskemoona vahetamine ja tellimine on vaid logistilis-rahaline küsimus, tanki pearelva vahetus võimsama vastu on väga keerukas tehniline küsimus.

No aga ikkagi ma ei näe ratsionaalsust.
Saaks ju teha t72 baasil soomukeid nagu juudid tegid.
Või nagu varem välja toodi siis kasutada kui stugi.
Jalaväe tuletoetusrelval võib olla ka viletsam peakaliiber.
Ka stugi algne ülessanne polnud vastase mbt hävitamine.

Ukrainas on platsid vanu tanke täis, keegi neid ei taha. Nende valatud korpus on kah kehva pidamisega. Mootorid ja transmissioon on saast. Odavam on uus ehitada.

Kuliibin ei häbenenud jälle oma nõrgavõitu teadmisi demonstreerida.
https://en.wikipedia.org/wiki/IDF_Achzarit

T-55 on T-72-st poole nõrgema "pidamisega".

Ksf Kulibini tööl oleks mõtet küll, kui ta teeks valmis juhitava "kamikadze-drooni", mis kannab kuni 4kg lõhkelaengut ja oleks reaalajas 2-3km kauguselt juhitav, kasutades kaamerat ja raadiosidet.
Tankide aktiivkaitse vastu väga ei saa, kuid iseliikuvaid ja muid soomukeid saaks ju küttida - see omakorda jätab rohkem kallimaid vahendeid just tankide jaoks.
Kas teete ära, herr Kulibin?

PS. Lahinguväljal on oi-kui-palju raadioside segamis, nii et lahendus peaks tagama selle, et vastane drooni juhtimist üle ei võta ja meile endile kaela ei saada.

Kui tahad tanki siis on küll odavam uus ehitada.
Kui tahad soomukit eriti raskete olude jaoks siis on vana mbt ju täiesti omal kohal.
Kõige kallim osa on sel juhul olemata ja vaja vaid kere mille lõikad ümber, uuendad käiguosa ja vahetad mootori.
Aktiivsoomus selga ja seest juhitav prits katusele ja ongi tehtud.
Eriti rasked olud on näiteks linnalahingud kus über optikad jne ei pruugi mitte midagi tähendada.
Siis on hea õnne korral ehk võimalik mitu pauku üle elada.
Haavatuid on vaja transportida, varustust, laskemoona, süüa, kõike on vaja vedada.
Punane rist btr-i küljel tänapäeva mardikasõdades ei loe.
Plekk ja tent ei suuda kuigi kaua sellises terasvihmas vastu pidada mida linnalahingutes pakutakse.
Dombastanis oli näha millised olid kaotused selleks tarbeks kasutatud bmp-dega.
Kindlasti üks mõte mis tasub mõtlemist neil kes Suurtallinna kaitsele asuvad.

Raadiosidet ei saa kahjuks kasutada, naabrimees on viimasel ajal kõvasti panustanud segajatesse.
Seega ei ole reaalajas juhtimine võimalik.
Idee seisneb selles, et laseme raketi u. 1-2kmkõrgusele vaenlase kohale ja edasi käitub asi nagu smart bomb. Variant kas eelprogrammeeritud kordinaadid või optiline tuvastus. Ühe kilomeetri kõrguselt oleks kaetav ala raadiusega 1km. Ehk siis suht vilets aerodünaamiline koefitsent. Ma olen arvestanud lõhkepea kaaluga kuni 12kg. Selline pauk peaks soomuse laiali lööma küll.
Kogu kupatus kaaluks sellise lõhkepeaga u.30kg. Õlalt laskmiseks selline lahendus ei sobi niikuinii, Väiksema lõhkepea puhul väheneb muidugi asja kogumass ja võimalik oleks mingi miinipilduja moodi rakise kasutamine. Siin härra pealik võttis sõna tarkvara teemadel, mida nagu olevat eriti kallis valmistada, osaliselt peab paika, aga põhiline probleem on siiski raudvara suutmatus nii kiirelt tegutseda.
Üle 600km/h ei tule kättesaadav elektroonika juhtimisega toime.
Kui kasutada süsinikfiiber korpust ei tohiks radarid sellisele eriti reageerida. Soojusjälg on ainult lennu esimeses etapis, pärast mida eemaldub tühjakspõlenud mootor. Vastumeetmed niisiis üsna vähetõenäolised.

Trumm, ise kah aru said, mis öelda tahtsid ? Kas ma olen kusagil mingit T55 - T72 võrrelnud ?

Trumm pidas seda silmas et juudid tuunisid jalaväe vedamise tarbeks ümber t-55 mitte t-72.
Seega t72 kannataks välja veel palju jubedamaid asju kui t-55.
Selles hinnaklassis pole ühtegi soomukit mis kannataks välja sellist pauku mida mbt-st ehitatud soomuk kannatab.

Ukrainlastel sarnane masin t-64 baasil
http://www.military-today.com/apc/bmpv_64.htm
Ka venelased on ammu aru saanud kui mõtetu on btr ja bmp linnalahingus
https://en.wikipedia.org/wiki/BMPT_Terminator
On kindlasti rida ülessandeid kus meil sellised masinad end õigustaks.
Ükskõik millise vana ja aegunud mbt ümber ehitamine pole raskem hetkel ees ootavast cv90 ümberlõikusest.
Kordan üle et kindlasti tasuks selline asi kaalumist kui valime toetussoomust linnades kaitsesse jäävatele üksustele.
Linnas on primaarne paks soomus ja siis alles kõik über vaatlus ja elektroonika.
Ei ole see kallim m113 järgmise gen tuuningust aga sama raha eest saad palju kordi tugevama tööriista millega jalaväge linnalahingutes toetada.

Eks võti on kombineerimises, rattad vs roomikud, paks raud ja rohkem raha vs õhuke raud ja vähem raha.
Nt Soome jäägribrigaadides (selline Soome-spetsiifiline kerge soomusüksus) on jalaväe veokitena eri üksustes kasutusel nii Cv9030, Pasi kui ka Pannvaagenid. Karjala soodes on CV-d, polaarjoone taga pannvaagenid ja Soome asustuskeskuses Pasid.

Juutidel kipuvad need tankidest tehtud masinad asuma piirkonades, kus tuleb asulates madistada.
Nt brigaad, mis kasutab jalaväe veokitena neid T-55 põhiseid raskesoomukeid, on see, mis madistab Gaza sektori nimelises loomaaias.
Juutide puhul on antud masinatüübi loomise idee pakkuda kaitset linnalahingu ohtude eest (põhiliselt RPG), mille vastu M113 kaitset ei paku.
See pole meie mõistes soomusmanöövri riist, selleks tarbeks lasevad nad M113ga (seal on põhiline oht juhuslikud kuulid ja kaudtuli).

T-55 tehtutesse on muidugi paigutatud ka korralikult raha, T-72'sid vist ei õnnestunud taolises koguses trofeeks saada. Seal on paigutatud lisasoomuskaitse (mida võibolla T-72 ei vajaks), lääne päritolu jõuagregaat (logistika lihtsustamine) ja rajatud võimalus väljuda masina tagant (selline ülestõstetav käik). Merkaval, millel on mootor ees, pole taolist vaja.

No nii ei saa ka meie kõike ühe vitsaga lüüa.
Vähe liikuvad maakaitseüksused kes jäävad kaitsele linnalahingutes ja kaevuvad kaitselahingutes on raskelt soomustatud jalaväesoomukid ja stug tüüpi jalaväesaaterelvad väga omal kohal asjad.
stug tüüpi soomust saad alati paremini soomustada ja ta on kohe algusest peale palju raskem sihtmärk.
Kuna meil on suur allergia vene raua vastu siis saame ka näiteid tuua läänest.
Näiteks need samad rootsi imetankid stridsvagn 103.
https://en.wikipedia.org/wiki/Stridsvagn_103
Oleks asjalik asi jalaväe toetus relvana ja ka hea raskesoomuki algmaterjal.
Merkava sarnane mootori paigutus lihtsustab reisjate/kauba ruumi tegemist tunduvalt.
Samuti oleks ju mõeldav leo1 selleks tarbeks.
Huvitav lahendus leo baasil on ka kaheraudne vt-1 ja vt-2.
Selline 120mm kaheraudne kaitses on ikka väga jube vastane.
https://de.wikipedia.org/wiki/VT1_%28Panzer%29

Nendest Stridswagenitest on järgi paar muuseumi jäetud eksponaati, ülejäänu on ammu uuteks Volvodeks sulatatud.
Üks selline seisab Stockholmi armeemuuseumi õue peal.