www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Näiteks selline pisike jõukust ilmestav detail nagu sõiduautode toomine, kasvas 1960-1980 vahemikus ehk 20 aastaga ca 20 korda.

Sul ununes viide anda, mille põhjal sa seda väidad.

Ma võtsin lahti venekeelse vikipeedia https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0 ... 0%A1%D0%A0
ja näen seal selliseid numbreid:
aastal 1960 138,8 tuhat
aastal 1980 1327 tuhat

Kui põhikooli matemaatika selge ei ole, võib seda muidugi lugeda kui kahekümnekordset tootmise kasvu

Tõesti tõesti, kasvas ca 10 korda, mitte 20 korda, minu eksimus.
Tootmisarvu kasv keskmiselt 50% aastas mõistagi näitab seda äärmist vaesust ja pidevat majanduslikku allakäiku
Tõsi küll, see pole 100% aastas, kõigest 50 ju....

alax kirjutas:

1991 oli NSVL relvastuses 64 000 tanki, millal USA-l see arv täitus?

Ja sellest osa olid nn "hoiuplatsidel" olnud T-34 ja T-44

Vanu, st T-55 eelseid tanke oli sellest arvust vaid 9000. Ülejäänud 55 000 olid ikka kasutatavad ja neist ca 25 000 olid moodsad (T-64 ja uuemad).
T-55/62 tüüpi masinatest oli valdav enamus moderniseeritud kriitilistes asjades T-64 tasemele. Kui USA tootis Forde, siis NSVL tanke. SKPd või reaaltoodangut suurendavad mõlemad.

Tankidest. History kanalil oli mingi film sõjaarvudest - tanke toodeti N. Liidus küll palju, aga tankid üksi Berliini ei jõua, muu kolu ja jalamehed peavad ka kuidagi neile järele jõudma. Aga džiipe ja veoautosid ei suudetud piisavalt toota, neid saatis USA. Lisaks saatis saapaid, milleta jalamees samuti ei kulge ja mille tootmisega oli ka raskusi. Tankide kvaliteet oli kohati vilets, aga palju oli neid tõesti.

Antud probleem oli optimeerimisülesanne - NSVL veoautode toodang (mis moodustasid lõviosa saadud 400+ tuhandest masinast) oli nadi, kuid tankitehaste toodang oli täiesti arvestatav. Vähemalt USA Shermanite ja Leedega võrreldes. Siin on loogika sees. Oleks nad ise oma logisevaid Gaz-e ja Zis-e rohkem teinud, oleks tanke vähem tehtud.

Pigem oli ebaloogiline NSVL-s tohutu arvu hävituslennukite ja Il-2 ründelennukite tootmine, kui korralikku kahemootorilist pommitajat polnud. Neid siis osteti USA-st. Esimene arvestatav NSVL kahemootoriline pommitaja oli Tu-2, Il-4 pidasid venelased ise juba vananenuks ja Pe-2 oli lihtsalt mõttetu alumiiniumi ja mootorite raiskamine.

Kapten Trumm kirjutas:Tõesti tõesti, kasvas ca 10 korda, mitte 20 korda, minu eksimus.

On olemas selline distsipliin nagu tõenäosusteooria. See ütleb meile, et eksitakse võrdse tõenäosusega nii enda kahjuks kui enda kasuks. Kui pidevalt on numbrid endale sobivas suunas vigased, siis pole tegemist eksimusega.

Ja katse suurust naeruvääristada. Kui sul äkki 50% palka ära võetakse, siis ilmselt oleks kõik kohad kõrvulukustavat kiunumist täis, selmet jutustada komanussimisest.

Aga kuidas see 50% autode toodangu kasv aastas keskmiselt suhestub selle pideva majandusliku allakäiguga?
Ma ei naeruväärista mitte arvu, vaid sinu trollivat stiili, kui ma mingis asjas eksin - siis on Andrusel pidupäev.

Kapten Trumm kirjutas:Tõesti tõesti, kasvas ca 10 korda, mitte 20 korda, minu eksimus.
Tootmisarvu kasv keskmiselt 50% aastas mõistagi näitab seda äärmist vaesust ja pidevat majanduslikku allakäiku
Tõsi küll, see pole 100% aastas, kõigest 50 ju....

Lihtne on minna nullist kusagile. USA-s oli autotööstus juba miljonites, kui NSVL omadega pildile hakkas jõudma.
Lisaks, nagu öeldud, oli NSVL enda statistika JUBA tootmispõhine, ehk siis teenuseid seal sees ei olnud. Seda sinu hiiglaslikku kasvu ei paistnud kusagilt. Aga ok. Lähtume tootmispõhisest meetodist, kus SKP valem on selline:

SKT = lisandväärtus + netomaksud toodetele

Palun rehkenda mulle siis lisandväärtus tonnides vms. võrreldavates naturaalühikutes järgmistes valdkondades:
1. Tuumajaamade arendamine
2. Kingsepatöökoja toodang
3. Arhitektuuribüroo toodang
4. Restoraniteenus

Point, mida sulle siin juba tükk aega tõestada üritatakse on see, et isegi, kui NSVL-s saavutati mingites valdkondades mingit edu, tuli see millegi muu arvelt - alternatiivkulu, kassatead. Muidugi oli mingi kasv olemas. Muidu poleks see värdkoloss niigi kaua vastu pidanud. Aga nende 70 aastaga jõudis erinevus läänemaailmaga kasvada tohutuks. Ja SKT-d mõõdetakse rahas mitte tonnides.

Point, mida sulle siin juba tükk aega tõestada üritatakse on see, et isegi, kui NSVL-s saavutati mingites valdkondades mingit edu, tuli see millegi muu arvelt - alternatiivkulu, kassatead. Muidugi oli mingi kasv olemas. Muidu poleks see värdkoloss niigi kaua vastu pidanud. Aga nende 70 aastaga jõudis erinevus läänemaailmaga kasvada tohutuks.

Ma arvan, et te siin alahindate selle kasvu suurust. Vähemalt alla 20% kasv reaalhindades sõjajärgse aja kohta on küll sügavalt kahtlane. Tööstuslik toodang ise kasvas juba selle perioodi jooksul kordades. Näiteks sõiduautode toodang (mis on NSVL-s äärmiselt ebaprioriteetne valdkond), kasvas 1960-1980 ca 10 korda ehk keskmiselt 50% aastas.

Ma ei ütle, et nõuka värdmajandus on mingi edulugu, aga nendel teemadel liigub ringi piisavalt linnalegende. Osasid asju on lihtsalt moekas nii arvata. Moeka ja õige vahel aga pole võrdusmärki. Eelmine taoline moekas arusaam, mille teemal meil siin foorumis piike murti, oli vanglariik, kus selgus, et vähemalt 60ndatest alates mingit massilist kinni istumist ei toimunudki - antud suhtarvud olid suht sarnased Eesti omadele. Aga noh, moekas oli ju arvata, et "küllap siis kõik trellide taga istusid".

Kapten Trumm kirjutas:Tõesti tõesti, kasvas ca 10 korda, mitte 20 korda, minu eksimus.
Tootmisarvu kasv keskmiselt 50% aastas mõistagi näitab seda äärmist vaesust ja pidevat majanduslikku allakäiku
Tõsi küll, see pole 100% aastas, kõigest 50 ju....

Kui miski kasvab 20 aastaga 10x, siis teeb see umbes 13% aastas. Oeh.

Asi selles, et need "võimsad" tööstuskasvud:
1. Kahvatuvad selle kõrval, mis mujal maailmas toimus
2. On köömes kogu muu NSVL majanduse juures, mis arenes siiski aeglaselt

Ei saa ära unustada, et kui mujal maailmas toimus põllumajanduses järsk tõhususe kasv, siis sisuliselt orjatöö kasutamise tõttu NSVL-s jäi põllumajanduse ebatõhususe tõttu hõivatute hulk suhteliselt samaks. Ehk siis elanikkonna struktuuri muutmine oli aeglasem, kui mujal ja sellest need suured vahed ka tulevad. Sõjajärgse ajaga paranes küll linnapilt oluliselt, kuid rahva elujärg tervikuna vähe. Ei tohi ka ära unustada, et suure panuse NSVL majandusse sõja ajal andis sõjanduslik tootmine, mille asemel hakati nüüd osaliselt tootma midagi muud. Ehk siis tankide toodangu järsk vähenemine asendas autode toodangu järsku kasvu.

Leidsin sellise huvitava saidi:

https://www.marxists.org/history/ussr/g ... nd-out.htm

Kui seda uskuda, siis terasetootmises oli kasv suurem kui USA-s. NSVL-s kasvas terasetoodang aastas 1950ndate ca 40-50 miljonist tonnist 140-150 miljoni tonnini aastas, USA-s kasvas sama ajal 100 miljonilt 140 miljoni.

USA oma: https://en.wikipedia.org/wiki/Iron_and_ ... 0-2014.png

SKP mõttes oli NSVL kuni 1990 ameeriklaste enda kokkuvõtetes maailmas nr 2 majandus (olles USA-st umbes poole väiksem).

Kapten Trumm kirjutas:Leidsin sellise huvitava saidi:

https://www.marxists.org/history/ussr/g ... nd-out.htm

Kui seda uskuda, siis terasetootmises oli kasv suurem kui USA-s. NSVL-s kasvas terasetoodang aastas 1950ndate ca 40-50 miljonist tonnist 140-150 miljoni tonnini aastas, USA-s kasvas sama ajal 100 miljonilt 140 miljoni.

Mulle meeldis sellelt klounilingilt alkohoolsete jookide tootmise ulatus NSVL-s aastatel 1960-1980. Autosid ka mitmel aastal selles vahemikus ei toodetud üldse.

Kapten Trumm kirjutas:
SKP mõttes oli NSVL kuni 1990 ameeriklaste enda kokkuvõtetes maailmas nr 2 majandus (olles USA-st umbes poole väiksem).

Kaheksakümnendatel läksid NSVList absoluutarvudes mööda nii Jaapan kui Läänesaksa. 1990 ei pruukinud NSVL olla enam isegi mitte maailma neljas majandus

Leidsin molliraamatust veel ühe pildi veneaegse janukustutamise teemal.