www.militaar.net

USA president Donald Trump pikendas aasta võrra sanktsioone, mille tema eelkäija Joe Biden kehtestas Venemaale 2021. aasta aprillis, teatas Ühendriikide föderaalregister oma veebiküljel.

Biden kehtestas sanktsioonid täitevkorraldusega 14024 ning need kujutasid endast rahvusvahelise hädaolukorra majandusvolituste seaduse (50 U.S.C. 1701) alusel riiklikku hädaolukorda, kuna määratluse järgi kujutas Venemaa tegevus «erakorralist ohtu Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule, välispoliitikale või majandusele». 2022. aasta 8. märtsil andis Biden välja täitevkorralduse 14066, millega laiendas erakorralise hädaolukorra ulatust. Lisaks andis ta aastatel 2021-2023 välja veel neli täitevkorraldust täiendavate meetmete rakendamiseks lisaks täitevkorralduses 14024 määratletule.

Nendes täitevkorraldustes nimetatud Venemaa valitsuse kahjulik välistegevus hõlmab eelkõige katseid õõnestada vabade ja õiglaste valimiste läbiviimist ning demokraatlikke institutsioone USAs ning selle liitlas- ja partnerriikides; pahatahtlikus kübertegevuses osalemist ja soodustamist USA ning selle liitlaste ja partnerite vastu; rahvusvahelise korruptsiooni soodustamist ja kasutamist välisriikide valitsuste mõjutamiseks; dissidentide või ajakirjanike vastu suunatud eksterritoriaalse tegevuse läbiviimist ning Venemaa jaoks tähtsate riikide ja regioonide julgeoleku kahjustamist.

Kuna kõik need põhjused on oma aktuaalsuse säilitanud, «pikendan ma ühe aasta võrra täitevkorralduses 14024 välja kuulutatud hädaolukorra kehtivust», ütles Trump föderaalregistri veebiküljel avaldatud teates.

1990. aastatel tegeles Vladimir Stržalkovski – Vladimir Putini tuttav Leningradi KGB-st – turismiäri ja selle varjus sutenöörlusega. Kui Putin võimule tuli, nihverdas Stržalkovski end valitsusse ning hiljem Venemaa kaevandushiiu Nornickeli tegevjuhiks. Tänaseks on endine KGB agent ja tema poeg, samuti väljaõppinud Vene spioon, asunud elama Euroopasse.

Sergei Panov
The Insider

nukkel kirjutas: ↑15 Apr, 2025 15:15 Kuna Trump on pukkis ja eriti teda usaldada ei saa siis Prantsusmaa ja Saksamaa meelsasti ostaks gaasi Venemaalt.
https://kyivindependent.com/german-fren ... s-reports/

vilhelm kirjutas: ↑17 Apr, 2025 15:13 Triestest alguse saava Trans-Alpi torujuhtme (TAL) laienemistööd on lõppenud, nüüd saab seal naftat ka Tšehhi ja ta ei sõltu enam Vene naftatarnetest.

https://www.svoboda.org/a/chehiya-vperv ... 88234.html

For the first time in history, the Czech Republic is not receiving Russian oil, government statement

The Czech Republic has not received oil from the Druzhba oil pipeline for several weeks, which has provided supplies for over 60 years.

The country is technologically prepared to use non-Russian oil.

Vene Föderatsiooni vastaste riiklike sanktsioonide uued muudatused jõustuvad 3. mail 2025, teatab Leedu parlamendi veebileht. Samas on Valgevene Vabariigi suhtes kehtivaid sanktsioone pikendatud 2026. aastani. Uued muudatused näevad ette elamisloa äravõtmise neilt venelastelt, kes külastavad kodumaad või Valgevene territooriumi kolme kuu jooksul kaks korda. Esialgu kaaluti sellist meedet ka Valgevene Vabariigi elanike suhtes, kuid algatus ei leidnud parlamendisaadikute seas toetust. Kuid sanktsioonid ei kehti neile, kes reisisid Venemaa Föderatsiooni või Valgevene Vabariiki "nendest mitteolenevatel ja objektiivsetel põhjustel". Sanktsioonid ei puuduta ka kaubanduse ega reisijateveoga tegelevate ettevõtete töötajaid. Leedu välisminister Kestutis Budrys ütles, et sellised muudatused võeti vastu "olemasolevate ohtude" taustal. Leedu on alates 2023. aasta maist hakanud rakendama siseriiklikke piiranguid Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike suhtes. Vilnius ei võta enam vastu elamisloa taotlusi, kui venelastel või valgevenelastel ei ole kehtivat Schengeni või riiklikku viisat. Pealegi on venelastel keelatud Leedus kinnisvara soetada. Seim keelas põllumajandustoodete ja sööda impordi Valgevene Vabariigist ja Vene Föderatsioonist. Samuti allub hoolikale kontrollile Venemaa kodanike liikumine läbi Leedu territooriumi.

Hiina on juba üle kümne nädala täielikult katkestanud veeldatud maagaasi (LNG) impordi Ameerika Ühendriikidest, selgub laevanduse andmetest. See on järjekordne märk, kuidas Hiina ja USA vahelise kaubandussõja tagajärjed on jõudnud ka energiakoostöö valdkonda.Viimane LNG saadetis USAst jõudis Hiinasse 6. veebruaril, kui Texase Corpus Christist teele asunud 69 000-tonnine tanker saabus Fujiani provintsi. Pärast seda pole kahe riigi vahel uusi tarned toimunud. Teine tanker, mis jäi Hiina sadamasse hiljaks, suunati ümber Bangladeshi, kuna Hiina kehtestas 10. veebruaril USA päritolu LNG-le 15-protsendilise tollitariifi. Hiljem tõsteti tariifi määr 49 protsendini, mis muudab USA gaasi Hiina turul konkurentsivõimetuks, kirjutab Financinal Times.
See pole esimene kord, kui poliitiline vastasseis külmutab LNG kaubanduse: Donald Trumpi esimesel ametiajal kestis sarnane impordiblokaad üle aasta. Ent praeguse seisaku mõjud ulatuvad veelgi kaugemale – need süvendavad Hiina energiaseoseid Venemaaga ning tekitavad küsimusi USA ja Mehhiko suurte LNG terminaliprojektide tuleviku kohta.
«Sellel on pikaajalised tagajärjed,» ütles Columbia ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse gaasianalüütik Anne-Sophie Corbeau. «Ma ei usu, et Hiina LNG-importijad sõlmivad tulevikus uusi lepinguid USA tarnijatega.»

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Hiina vähendanud LNG tarnete osakaalu USAst. Paljud Hiina ostjad on eelistanud suunata Ameerikast ostetud gaasi Euroopasse, kus hinnad on olnud soodsamad. 2023. aastal tuli USAst vaid kuus protsenti Hiina veeldatud gaasiimportidest, samas kui 2021. aastal ulatus osakaal 11 protsendini.

Vaatamata sellele on Hiina energiahiiglased, nagu PetroChina ja Sinopec, allkirjastanud 13 pikaajalist lepingut USA LNG terminalidega, millest osa kehtib kuni aastani 2049. Need lepingud on olnud hädavajalikud USA suurprojektide rahastamiseks, kuid Corbeau sõnul on arendajad viimasel ajal püüdnud lepingutingimusi üle vaadata, arvestades inflatsiooni ja tollitariifidega seotud kulude kasvu.Kpleri analüütik Gillian Boccara peab kaubavahetuse lähiajalist taastumist ebatõenäoliseks. «Eelmisel korral kestis täielik seisak seni, kuni Hiina valitsus andis ettevõtetele erandid – kuid see juhtus ajal, mil gaasinõudlus oli hüppeliselt kasvamas,» märkis ta. «Täna seisame silmitsi aeglustuva majanduskasvuga ning Hiina suudab nendest tarnetest loobuda üsna pikaks ajaks.»

Hiina suursaadik Venemaal Zhang Hanhui ütles sel nädalal, et Hiina kavatseb suurendada hoopis veeldatud maagaasi importi Venemaalt. «Tean kindlalt, et huvi Vene tarnijate vastu on suur. Paljud ostjad pöörduvad saatkonna poole, et kontakte luua. Ma usun, et import kindlasti kasvab,» ütles Zhang.Venemaa on praeguseks Hiina kolmas suurim LNG tarnija Austraalia ja Katari järel. Lisaks käivad läbirääkimised uue gaasitoru – Siberi Võim 2 – rajamiseks.
«Kui tariifid tõusevad tasemeni, mis sisuliselt võrduvad impordikeeluga, muutuvad kaubavood paratamatult,» ütles energiakonsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik Richard Bronze. Tema hinnangul võib kogu Aasia LNG nõudlus langeda 5–10 miljoni tonni võrra, mis omakorda võiks tuua väikese hinnalanguse Euroopa turul.

Russian propagandist of Channel One Ekaterina Andreeva has the citizenships of Montenegro and Honduras in addition to her Russian one. This allows her to travel around the world despite sanctions.

Ekaterina Andreeva received Honduran citizenship thanks to her husband back in 2005. She became a citizen of Montenegro in 2011 "for special services to the country", the "Anti-Corruption Foundation" found out.

She can move freely around Europe even after Russia's full-scale invasion of Ukraine. Since 2022, Andreeva has visited a number of countries, including Finland, Norway and Montenegro.

The Russian propagandist continues to promote the Kremlin's narratives. Andreeva said on air that Latvia is "ruled by Russophobia, Nazism and even banned the Russian song 'Katyusha,'" but she "forgot" to mention that her family – her daughter, son-in-law and six-year-old grandson – live there in Jūrmala, Latvia.