Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918 - 1940.

[OveT.]

Tean, et statuut oli olemas, aga kui risti pole, siis teda pole ja ei saa ka pilti olla.
Kui oli soov pilti panna, siis oleks võinud lisada, et pildil kujutatud kaasaegne autasu.

Sa võid ju selle enda raamatusse nüüd juurde kirjutada

Mul puuduvad nii tugevad ambitsioonid, proovin omas piirduda maapealsete asjadega

[Aleks]

Tänane õhtu õite tegus olnud, kui nüüd keegi veel mõne tundmatu märgi kohta mingit inffi annaks võiks rahus koti peale minna

[OveT.]

Lisaksin kindlasti raamatusse "Ühistöö" mälestusmärgi. "Ühistöö" oli otseselt Vabadussõjaga seotud, kuigi tagalas. Haavatute ja haigete toetamine, sõjavangid, sõjapõgenikud, isegi soomusauto ehitamine jne., jne.

[Aleks]

Lisaksin kindlasti raamatusse "Ühistöö" mälestusmärgi. "Ühistöö" oli otseselt Vabadussõjaga seotud, kuigi tagalas. Haavatute ja haigete toetamine, sõjavangid, sõjapõgenikud, isegi soomusauto ehitamine jne., jne.

Asjaga tegeletakse

[Aleks]

Leheküljel 443 nr 11016 olev tundmatu märk MSO 323 - Mixed Service Organisation, Inglaste tsoonis olnud baltlaste üksus. http://en.wikipedia.org/wiki/Mixed_Service_Organisation

[Reserv]

Looduskaitsemärk oli Eesti teenetemärk, mida annetati loodushoiu alaste teentete eest.

Looduskaitsemärk asutati Vabariigi Presidendi poolt 27. veebruaril 1940 ja seda annetati ainult üks kord, sama aasta 1. mail, Loodushoiu Nõukogu otsuse alusel 24. aprillist 1940. Kaks looduskaitsemärki määrati sama aasta 20. juunil, kuid neid ei antud kätte.

Loodushoiu Nõukogu oli esitanud Looduskaitsemärgi statuudi Vabariigi Presidendile kinnitamiseks 25. novembril 1939, pärast kaks aastat kestnud vaidlusi. Looduskaitsemärgi annetamise korra kinnitas Sotsiaalminister 14. aprillil 1940.

Sisukord [peida]
1 Looduskaitsemärgi omanike loend
1.1 I järk
1.2 II järk
1.3 III järk
2 Vaata ka
3 Kirjandus
4 Vaata ka

[redigeeri] Looduskaitsemärgi omanike loend
[redigeeri] I järk
Dr. jur. h. c. Konstantin Päts, Vabariigi President (sündinud 23. veebruaril 1874)
[redigeeri] II järk
Prof. dr. med. Henrik Koppel, endine Tartu Ülikooli rektor (sündinud 29. detsembril 1863)
Oskar Kask, Sotsiaalminister, endine Pärnu linnapea (sündinud 7. jaanuaril 1898)
Mag. geogr. Peeter Päts, Loodushoiu- ja Turismi-instituudi direktor (sündinud 5. märtsil 1880)
Prof. dr. phil. nat. Teodor Lippmaa, Tartu Ülikooli botaanika professor (sündinud 17. novembril 1892)
Prof. dr. rer. for. Andres Mathiesen, sündinud 1. detsembril 1892)
Dr. phil. Gustav Vilbaste, looduskaitse-inspektor (sündinud 3. septembril 1885)
Mihkel Härms, endine Tartu Ülikooli Zooloogia muuseumi konservaator (sündinud 20. novembril 1874)
Aleksander Tõnisson, Tallinna ülemlinnapea (määratud 20. juunil 1940)
[redigeeri] III järk
Dr. Hans Alver, Haapsalu linnapea (sündinud 12. aprillil 1887)
Artur Toom, Vilsandi tuletorni ülem (sündinud 5. jaanuaril 1884)
Teodor Saar, Kihnu algkooli juhataja (sündinud 20. märtsil 1906)
Eduard Kildemaa, Tarva algkooli juhataja (sündinud 3. septembril 1909)
Eduard Keeleste, Nõva algkooli juhataja (sündinud 23. veebruaril 1906)
Olga Kalm, Kavandi algkooli juhataja (sündinud 1. septembril 1898)
Joosep Eplik, Viinistu algkooli õpetaja (sündinud 23. oktoobril 1894)
Mihkel Sild, taluperemees Avinurmes (sündinud 2. novembril 1891)
Lui Jõgi, Mõtsu metskonna revident-metsaülem (sündinud 16. mail 1897)
Bernhard Tuiskvere, Pärnu metskonna revident-metsaülem (sündinud 4. juunil 1901)
Artur Vainola, Antsla algkooli juhataja (sündinud 20. aprillil 1901)
Aleksander Suur, parkide-inspektor Loodushoiu- ja Turismi-instituudis (sündinud 27. septembril 1905)
Johannes Maide, looduskaitse asjaajaja (sündinud 24. aprillil 1893)
August Blaubrück, õpetaja (sündinud 9. mail 1875)
Georg Janno, Püssi metskonnarevident-metsaülem (sündinud 7. jaanuaril 1898)
Albert Soovere, Pärnu linnajaoskonna abikomissar (määratud 20. juunil 1940)
[redigeeri] Vaata ka
Roheline Rist
[redigeeri] Kirjandus
Esimene Eesti looduskaitse seadus. Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006. ISBN 978-9949-408-53-5, ISBN 9949-408-53-9
Kõrgeim looduskaitsemärk Vabariigi Presidendile K. Pätsile. Uus Eesti, 30. aprill 1940, nr. 115, lk. 2.

----

Lisamaterjali võib leida 1940. aasta ajakirjast "Loodushoid ja Turism" (vist nr. 2).

[OveT.]

Ratsarügemendi rinnamärgi kirjelduses pole toodud ära kolmetasapinnalist varianti, millel rist, kotkas ja r-täht on valmistatud eraldi vormidega.
Küsiks veel, et kas raamatus toodud kolme- ja neljatasapinnalistel on kindlasti vapp eraldi detailina? Kuidas see kinnitub? Piltidelt ei saa aru ja pole ühtegi eraldi vapiga märki kunagi näinud.

[Aleks]

Ratsarügemendi rinnamärgi kirjelduses pole toodud ära kolmetasapinnalist varianti, millel rist, kotkas ja r-täht on valmistatud eraldi vormidega.

Selle variandi puhul peaks veel "R" täht olema kuldne, hõbedane ja vaskne nagu ka neljatasapinnalise puhul. Palju neid erinevaid variante kokku on seda ilmselt raske öelda - endal erinevaid 8 tk + veel 1 Poolas valmistatud koopia.

Küsiks veel, et kas raamatus toodud kolme- ja neljatasapinnalistel on kindlasti vapp eraldi detailina? Kuidas see kinnitub? Piltidelt ei saa aru ja pole ühtegi eraldi vapiga märki kunagi näinud.

Välisel vaatlusel on neljatasapinnalisel vapp tunduvalt kõrgem, mis annab alust arvata, et ta eraldi peal. Kuidas kinnitub - seda saab öelda siis, kui risti küljes olev tiftitud kotkas lahti võtta. Ilmselt on ta peale joodetud, kuid võib olla ka tiftidega. "R" on vapi külge ilmselt tiftidega pandud. Kahjuks enda märke selle pärast lahti ei taha võtma hakata

[OveT.]

Välisel vaatlusel on neljatasapinnalisel vapp tunduvalt kõrgem, mis annab alust arvata, et ta eraldi peal.

Äkki tasub uurida tugeva suurendusega, sest eraldi detail eristub kindlasti.
Võib-olla polegi 4-tasapinnalisi märke olemas?

[Aleks]

Äkki tasub uurida tugeva suurendusega, sest eraldi detail eristub kindlasti.
Võib-olla polegi 4-tasapinnalisi märke olemas?

Sai lõpuks aega märgid taas üle vaadata - vapp eraldi detailina peale joodetud. Seega, nagu raamatus kirjas,
4-tasapinnalised olemas ja endal neid koguni 2 tk.

[OveT.]

Äkki tasub uurida tugeva suurendusega, sest eraldi detail eristub kindlasti.
Võib-olla polegi 4-tasapinnalisi märke olemas?

Sai lõpuks aega märgid taas üle vaadata - vapp eraldi detailina peale joodetud. Seega, nagu raamatus kirjas,
4-tasapinnalised olemas ja endal neid koguni 2 tk.

Selge.

[OveT.]

See märk puudub raamatust.