www.militaar.net

Uued tuuled, uued suunad, uued arengud

railyard versioon heast relvast

Huvipakkuvaks relvaks kipub muutuma Sako TRG M10. 3 erinevat kaliibrit (.308), (.300 Win Mag) ja (.338 Lapua Mag)
Väike ülevaade saadaval http://www.takilta.fi/keskustelu/downlo ... id=349&sid..
Hind saab antud relval ka olema üsna suur, kuna peaks hakkama välja vahetama TRG 22 ja 42-te. Müüakse esialgu ainult jõustruktuuridele.

Hinda kahjuks ei tea ja ilmselt ei hakata niipea tsiviili müüma. Kuigi, kui KLiitlane osta tahaks, siis KL kui riigi jõustruktuur ning KLiitlane kui selle esindaja ei tohiks päris tsiviilina loetav olla. Aga see sõltub paljudest asjadest. Iseenesest paistab huvitav relv olevat, midagi sarnast Barretti MRADiga.

See meie kokkupandava kabaga TRG-42 on ka tunduvalt kallim kui klassikaline variant.

Kokkupandaval kabal on omad eelised ja ka miinused. Mina kipun sellist asja eelistama, kui võimalus on. Teeb relva transportimise kergemaks/lihtsamaks. Mõned lühemad rauad kannatab lausa KV seljakotti toppida, nt Galil SNi (omadest kogemustest).

Täienduseks. Eks iga relvasüsteem tahab mingi hetk saada uuendusi, et ajaga (enamjaolt muutuvate nõudmistega) kaasas käia. Kogu see raudteejaamandus (relsid igal nurgal) on mõnes mõttes positiivne, kuna optika ja NODi pealepanek on lihtsam, kuid samas ehk tõstab hinda ning pakub rohkem kohti okstele ja muule sodile kinnijäämiseks.

Picatinny liistud võib pori ja prügi eest katta kummikatetega. Suurem probleem on ehk see, et enamasti lisavad need liistud relvale omajagu kaalu.

Saab relva peale panna koik lisaseadmed, mis relsi peale mahuvad ja lisavarustuse nimekiri on pikk. Varsti näeme ka komplekte, kus lähikaitseks on snaipri relva alla relsile aretatud pumppyss, mida vastavalt ROEle saab laadida haavlite voi kummikuulidega.

Moodulrelv on ilmselt moes, sest enamik tehaseid armastavad selliseid teha. Soomlased tahavad ka jänkide suurest täpsusrelvade hankest osa saada, sest kui väikeriigid hangivad snaipritele relvasysteeme kymnetega ja suuremad sadades, siis USAle saaks hea diili korral tuhandeid relvi myya. Mina igatahes hoian soomlastele pöialt, see oleks suur äri. Kuigi Sako on osa Berettast, siis tehakse relvad ikkagi Soomes.

Ainuke häda selles, et SAKO TRG 22 ja 42 myyvad ka vana komplektina väga hästi, sest hind on parem kui Accuracy Internationalil. Sellepärast peavad heast relvast huvitatud eraisikud aastaid sabatama. USA diili korral läheksid ooteajad täiesti pöörasteks, juba praegu voib uut TRG huviline oodata 1-2 aastat, edaspidi siis 3-5 aastat, sest Soome relvameistrite tootmismahud on päris piiratud ja järjekord ukse taga ning koigepealt täidetakse suuremad tellimused, seda said eestlased juba siis tunda, kui proffidele esimesed Sako TRG 42d osteti.

Mart Laari alluvad peaksid nyyd tellimuse ära tegema, siis on ehk lootus Kaitseliidu snaipritele sadakond TRGd 3-5 a pärast kätte saada. Vana komplekt sobib hästi, sest uue hind on kindlasti soolasem. Juba praegu on Sako TRG blankrelv 4000 €, lisaks vähemalt sama palju optilise sihiku ja muude vajalike osade eest. Koos varurauaga peaks komplekt maksma 10000 € kanti. Lisaks laserkaugusmoodik ja öösihik. Eraisikust jahimehele voi laskesportlasele röögatud summa, kuid Eesti kaitse-eelarvele paras, raske on leida kaitsevoimele rohkem usutavust lisavat hanget, kui sadakond snaiprirelva Kaitseliidule korralikult koolitatud snaiprite kätte. Kui oletame, et hangitakse 100 relvakomplekti ja oletame, et hind oleks 10 tuhat eurot komplektist, siis on see ainult 1 miljonit eurot, kuid sellega touseb snaiprivoimekus täiesti uuele tasemele. Praegu on peamiselt 500 m ja M14 TP2, kuid TRG 42 on ikka 1000+ m relv. 338 LM laskemoona kulub aastas laskuri kohta vähemalt 500 padrunit, lisaks natuke AP moona. Hind 4-7 € tykist, ja ikka Soomest Lapua tehasest, mitte mingit Brasiilia saasta, seda toppige kuulipildujatesse! Keskmiselt 5 € padrunist ja neid oleks vaja 50 tuhat aastas ehk veerand miljonit eurot. Sellise tempoga oleks relvad kasutuses u 10 a, siis on rauad kulunud ja tuleb ymber vahetada. Soomlased kasutavad baaskursustel ka rohkem lasknud relvi, kuid 7-8000 on juba viimane piir. Kasulik tellida kohe alguses varurauad ja relvade remont korraldada Soomes. EKJ "relvameistrid" on sellised soss-sepad, et nad ei suuda nii peent tööd teha, rikuksid relvad lihtsalt ära, nagu ka M14 TP 2 on massiliselt ära rikutud EKj relvurite poolt.

Uuema TRG hinda ei hakka ennustama, kuid eks juurde pannakse ikka tuhandeid eurosid relva kohta. Muidugi on tore, kui relvale saab kiirkinnitada koik jupid, mis relsi peale lähevad, kuid kui neid juppe ei osteta, siis on udupeen relsside systeem ja voimalus metsas rauda ja kaliibrit vahetada lihtsalt ebavajalik raiskamine.

See Sako kataloogi jutt, kui äge ja säästlik oleks uue M10 abil treenida odavama 308 Win moonaga ja lahingusse minnes keerata kylge vägevam 300 Win Mag voi isegi 338 Lapua Mag kaliibrite raud ja lasta suurema kaliibriga, on lihtsalt staabimeeste lollitamiseks ja neilt riigi raha väljapumpamiseks. Seni on lollitatud edukalt, nagu näitab ka Rootsist Aimpointide punatäppide ostmise projekt, millele 3x suurendusmoodulit lisades pyyti täpsuspyssi ehitada suure ametkondliku propagandakisa saatel. Eesti otsustajatele ärimeeste jutt meeldis ja osteti kallis monokkel, millega täspslaskmisel midagi asjalikku teha ei ole. Paraku nii arvavad mehed, kes vaatavad maailma läbi optilise sihiku.

Iga TLEKi, JSNEKi voi SEBKi läbinud laskur teab, millise tantsu toob kaasa laskemoona vahetamine, rääkimata kaliibri vahetamisest. Tavalise snaiprimoonaga lasketreeningud, sest peab oskama lasta koikidele kaugustele ja igasuguse ilmaga, on paras koormus ja kui kasutada paraleelselt näiteks AP voi API moona, siis tuleb ka selle ballistika selgeks teha ja ära proovida. Näiteks Lapua 338 LM AP kuuliga on lennukaarelt väga sarnane tavalisele snaiprimoonale. Kui nyyd vahetada relva kaliiber 308 vms vastu, algab kogu tants otsast peale. Laskemoon on odavam (308 maksab kolmadiku kuni poole 338 hinnast), kuid trenni teha tuleb topelt. Hoopis moistlikum on koos snaiprirelvadega hankida väike kogus (1-2 relva KL maleva kohta) snaipripysse kaliibris 22 LR. Ei ole näpukas, just nimelt sportrelva kaliibriga, kuid välimuselt ja optika poolest täiskaliibrilise kloon. Selle moon maksab 8-25 senti ja see on väga sobiv baasoskuste (lasketäpsus, kauguste hindamine ja paranduste tegemine, tuule lugemin, vaatlusharjutused) treenimiseks. Pärast kulub kallist moona vähem, täpsemalt on 22 LR kaliibriga treenimisest kirjutatud ajakirjas Kaitse Kodu nr 4/2011
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... 011_04.pdf

Kuna snaiprirelva komplekti ei ole ainult pyss ja sihik, siis loen ette ka muud asjad, mis peavad kuuluma iga snaiprimeeskonna varustuse hulka koos orienteeruvate hindadega. Riidevarustust ja sokke loetlema ei hakka, loomulik, et peab olema maskeerimisylikond ja veekindel magamiskott ja seljakott varustuse kandmiseks.

Snaipripyss 4000 €
Optiline sihik, saaks kasutada olemasolevaid S&B 3-12x50 optikaid, uuena 2000-3000 €
Relva bipod ja tripod 250 + 200 €
Varusalved (vaja vähemalt 4-5 salve relva kohta) 200 € tk
Suudmepidur ja summuti 250-300 € tk
Binokkel (olemas, parim 10x50 Steiner) 300-800 €
Laserkaugusmoodik 1000€
Vaatluspikksilm vähemalt 20x suurendusega 2000 €
GPS seade 2-300€
Periskoop 200 €
Seljakott voi relvakott 200-400 €, toodetakse ka Eestis
Öösihik, vähemalt Gen III, pigem IV, hind soltub ostjast ja tsiviili ei myyda. Moni tuhat €.


Pohimotteliselt on relval vaja ainult 1 relsijupp optika ette öösihiku kinnitamiseks. TRG kokkukäiva kabaga on mul ainult halvad kogemused ja Kaitseliidu jaoks on see ebavajalik. Iga laskuri järgi sätitakse kaba pikkus ja asend paika vaheliistudega. Maksta vähemalt 1000 € juurde voimaluse eest 1,2 m pikkune relv natuke lyhemaks teha, et see siis karmimal kohtlemisel katki läheks, on raiskamine.

Leo kirjutas:Laserkaugusmoodik 1000€

Kui me võtame näiteks Mil. Spec. Vector IV/21 laserkaugusmõõdiku siis võid vabalt ühe nulli lõppu lisada u. 10 000 €.

Kõige kallim element oleks seal vist üldse termosihik u. 10 000- 15 000 $.

+Ballistika kompuuter mõni tuhat €

Ega selles idee poolest midagi uut ei oleks.

http://en.wikipedia.org/wiki/M26_Modula ... gun_System

Ja siis jõuame selle punktini - algne ühekordne investeering on roppu moodi kallis (relvasüsteem tervikuna koos mainitet lisadega), vähemalt üksikindiviidi jaoks (üksikvõitleja varustamine, võrreldes tavalise AK4-ga või Galjaga võitlejaga). Aga pidev ülalpidamine, so tiirus käimine ja padrunikulu, on tulemuse kvaliteeti ja mõju hinnates väga odav. Niiet lõppkokkuvõttes on snaiprivõimekuse haldamine väga odav ja suure tagasituleva väärtusega tegevus.

Eks see relsside kasutamine sõltub eesmärkidest. SOF/SWAT üksusel on ehk neist rohkem kasu, kuna saavad oma relva rohkem seadistada vastavalt eesseisvale ülesandele. Lihtsalt snaipril/TLil piisab, kui on hargi kinnitus ning optikaliist olemas (optika ning selle ette NODi jaoks). Rohkem nagu polegi tarvis.

Seks välimus muidugi müüb, ning kindlasti ei tee SAKO viletsat tööd, seega võib pidada ka uut M10-t heaks relvaks.

vetewana kirjutas:

Leo kirjutas:Laserkaugusmoodik 1000€

Kui me võtame näiteks Mil. Spec. Vector IV/21 laserkaugusmõõdiku siis võid vabalt ühe nulli lõppu lisada u. 10 000 €.

Kõige kallim element oleks seal vist üldse termosihik u. 10 000- 15 000 $.

+Ballistika kompuuter mõni tuhat €

Nimetatud Leica Vector on pigem suurtükiväe tulejuhtide, kui snaiprite tööriist, olen seda kasutanud ja hinnaklass on õige. Snaiprile piisab tavaliselt laskeskaugusmõõdikust, millega saab mõõta sihtmärki relva praktilise laskekauguse piires. Need on oluliselt kergemad ja odavamad. Termosihikuid on ka erinevad ja ei pea reaalseks nende hankimist kolmekohalises ühikus snaipritele. Ballistiline kompuuter ei ole kallis, PDA või asjalikum nutitelefon koos programmiga on mõnisada eurot. Trenni tegemiseks hea, kuid sõtta sellega ei läheks, sest snaiper peab oskama kõik arvutused ka peas või paberil teha, kui PDA aku tühjaks saab.

Poola relvabloger kuulis Sako meeste käest järgmist väidet ning lasi selle käiku HK417 raua pikkuse teemas.

Barrel is 16.5" and there are no plans for 20" now. But I had interesting conversation with some guy from SAKO. They had TRG M10 in .308 with 16.5" barrel. He said that during testing, they found out that going down from 20" to 16.5" in .308 made no practical difference in effective range and accuracy up to 800m.

http://www.hkpro.com/forum/hk416-hk417- ... 3-a-3.html

Taustaks siis seda, et Heckler&Koch on ehitanud poolautomaatsed täpsuspüssid HK 417 ja G28, millest esimene on 51- ja viimane 42-sendise rauaga. Tsiviilmudel Euroopa turule on MR308 ja jänkidele MR762. Vahed militaarmudelitega on väikesed. Valmistaja andmetel on ka lühen raud piisav kuulile vajaliku algkliiruse ja piisava täpsuse andmiseks. Tootja ise väidab, et täpsusmoonaga lastes on 42-sendisel raual algkiirus 750 m/s, ja 51-sendisel 789 m/s. Sama kaliiber 30-sendise rauaga annab välja 709 m/sek.

Nüüd siis ameeriklased on kurvad, et MR762 pakutakse küll 42-sendise, kuid mitte 51-sendisega. Poolakas lohutab, et Sako uus snaipripüss M10 on ka 42-sendise rauaga kaliibris 308 Win ning katsetega tehti kindlaks, et lasketäpsusel kuni 800 m ei olnud praktiliselt vahet. Kui tegemist on armee või politsei relvaga, siis on iga relva pikkusest säästetud sentimeeter, kui see ei vähenda relva lasketäpsust suur võit. Samuti on see suur muutus mõtteviisis. Mitte nii väga ammu arvati, et väikseim snaipripüssi rauapikkus on 20 tolli või 51 senti ja seegi pigem politsei eriüksustele ja jahimeestele lähematele ja keskmistele laskekaugustele. Normaalne raua pikkus oli TRG 22 66 ja TRG 42 69 senti, mis tegi relva kogupikkuseks 1,2 meetrit. Samas kategoorias olid ka jänkide M24 eri mudelid. Parajad latid kõik. Täna siis juba julgetakse klientidele pakkuda relvi, millel on 42-sendine raud kaliibril 308 ja 51-sendine 338 relval. Samas on see täiesti võimalik, kui suudetakse uue püssirohuga anda hea ballistilise koefitsiendiga raskele kuulile lühema rauaga piisav algkiirus, mis püsib üle helikiiruse piisavalt kaua. Sakslased pole ka rumalad ja nad otsustasid raske raha eest hankida Afgaanis sõdimiseks 42-sendise rauaga G 28, mille hajuvus 10 lasuga 100 m peale on 45 mm ehk 1,5 MOA ja lubatakse poolfiguuri tabamist kuni 600 ja häirivat tuld kuni 800 m.