www.militaar.net

"...Ega seegi, et 4500-st Eesti juudist oli 1940-41 nõukogude võimu poolt deporteeritud või mõrvatud umbes 500. Neile lisandub paarsada NKVD-s mahalastut..." - kuidas sellest peaks aru saama? Nõuk-võim ja NKVD olid 2 eri asja...?

"...Ega seegi, et 4500-st Eesti juudist oli 1940-41 nõukogude võimu poolt deporteeritud või mõrvatud umbes 500. Neile lisandub paarsada NKVD-s mahalastut..." - kuidas sellest peaks aru saama? Nõuk-võim ja NKVD olid 2 eri asja...?

Tsitaat on võetud ajakirjast. Tegemist on n-ö ajakirjandusliku keelega, kus üldiselt üksteisele järgnevates lausetes kasutatakse samadest asjadest rääkides erinevaid sünonüüme, et mitte korrutada igas lauses järjest NKVD-NKVD või NKGB-NKGB.

Pealegi, kas see muudaks jutu SISU, kui oleks kirjutatud: ""...Ega seegi, et 4500-st Eesti juudist oli 1940-41 NKVD poolt deporteeritud või mõrvatud umbes 500. Neile lisandub paarsada NKVD-s mahalastut..."

Pönev lugemine
Ise olen arvamusel, et nii väike rahvas nagu meie oleme, peabki olema natsionalistlikult, ehk siis rahvuslikult meelestatud....vastasel juhul pole meid varsti lihtsalt olemas.
Mina olen kyll natsionalist, uhke selle yle ja ei karda seda välja öelda.

Siin on nagu ikka tänu provokaatorile teema väljunud algsest staadiumist

Kuna ma olen siin viimase aja pea iga päev tänu sellele, et aega momendil kahjuks laialt käes, uurinud II maailmasõda, III reichi ja kõike sellega seonduvat hoopis roosilised väljavaated pakkuda.

Nagu teada oli Hitler suur antiikkultuuri huviline. Üleüldse oli see rahvaste põlvnemine-liikumine, kus ja millal mis rass jne. neil väga hästi välja uuritud. Ehk isegi nii hästi, et kui see dokumentatsioon oleks ajaloouurijatele kättesaadav selguks mitmeidki huvitavaid seiku. Sest mis seal salata, ajaloolased on enamus aja ja ka praegusel ajal üsna alafinanseeritud valdkond. Selleks on vaja reisida mässata jne. See selleks, see on juba eraldi teema. Kes tahab uurib ise edasi.
Arvestades, et eestlaste näol võib-olla tegemist üldse kõige puhtama aaria verega ja seda et ka suur füürer sellest teadlik oli mingil määral poleks meid midagi hirmsat oodanud. Eks elu peale sõda oleks ikka raske olnud. Samas oleks meie isadel olnud korralik kooliharidus ja igal inimesel oma ülesanne siin maailmas nagu ikka. Natside haridusprogramm oli ikkagi selline millele tänapäevalgi raske vastast leida, kui üldse leiab.
Pealekauba ei olnud natside eesmärk kultuure hävitada. Ega lihtsalt arutult tappa. Ainuke eesmärk oli Saksa rahva kaitsmine ja paremale elule suunamine. Kuidas sellega kaasneb maailmast multikultuursuse hävitamine sellest ma aru ei saa ja seda pole ka mitte kuskilt leidnud, et midagi sellist oleks plaanis olnud.
Küll oli selgelt plaanis selsamal stalinil ja venkudel.

Esiteks oli neil kahel üritusel mitmeid erinevaid suundi.
Võtame kasvõi sellise asja. Kõik see üritus, rahva üheks koondamine, võitlus ühise nimetaja nimel jne. Selleks on vaja teha propagandat.
Propaganda tegemine nagu ikka eeldab vaenlast Niimoodi lihtsustatult ja andke andeks, ei ole teadlane. Need on minu lihtsa inimese mõtted .

Kui sakslastel oli selleks juudirahvus, pluss sinna lisaks ühiskonna parasiidid mustlased. Siis venelastel olid selleks nn. rikkad. Kelle alla käis igaüks tegelikult, kuidas parasjagu tarvis. Selline asja ainuke pluss on see ( muideks, hakka või revolutsiooniteooriat nuputama... ) et hiljem ei viitsi sind keegi süüdistada ja sinu suguvõsa jne. jahtida. Sest konkreetset gruppi ( nagu juudi rahvus näiteks) pole. Lihtsalt nn. rikkad ehk siis oma eluga toimetulevad inimesed..mõistusega inimesed...neil on muud ka teha kui lõpmatult kedagi taga ajajad jne. Vaevalt et seda muidugi plaanis nüüd nii oli aga lihtsalt selline mõtteke kargas pähe.

Ehk siis, me ei kuulunud nsdap'i vaenlaste hulka, kaugeltki mitte, pigem olime hoopis liitlased ja samast rassist inimesed.

Kui mõelda positiivselt
Seega oleks meile saksa keelt õpetatud ( väga hästi sealjuures), oleks arvatavasti olnud suurepärane arhitektuur. Hea haridus.
Tõsi sündinud invaliididel poleks erilist elulootust olnud kuid sellega oleks kaasnenud samas hea genofond mida tulevatsele põlvedel pärandada.
Peale hitleri surma oleks elu vaikselt läinud ehk veidike vabamas suunas kuid kui mõelda positiivselt, siis mis vabadusi nii väga oleks vajagi olnud... gayaktivistide järgi erilist puudust ei tunne, vabandage mind aga bordellindus pole kunagi saksamaal eriti põlu all olnud, nii et lõbustust ikka ka oleks olnud.
Sport oli nsdap-il tähtsal kohal.
Võimas tehnika, bmw ja mb .
Kõik need tänase eestlase unistused oleks ehk olnud hoopis mitte kui saksa auto vaid kui meie auto näiteks

Negatiivseid variante on nii palju toodud. Üks positiivne ei tee paha vahelduseks.

Isegi mitte nii väga positiivse variandi korral arvan surmkindlalt, et oleks parem kui vene aeg. Venelastelt õpitud kombed nagu pohhuism, riigi tagant varastamine jne jne. oleks kindlasti ära jäänud.
Ja ei suutnud meid 800 aastaga nad sakslasteks teha, ei suuda ka järgmise 800 keegi midagi muuta kui vaid ise tahame eestlased olla.

soome ajaloolased tegid ühe lingi ja seal on kirjas missugne oleks maailm olnud peale sakslaste võitu soomekeelne ja vaadake minu arust oli tegu küll naljalehega aga vaadake ise http://www.taivaansusi.net/reich/

Seersant Steiner kirjutas:soome ajaloolased tegid ühe lingi ja seal on kirjas missugne oleks maailm olnud peale sakslaste võitu soomekeelne ja vaadake minu arust oli tegu küll naljalehega aga vaadake ise http://www.taivaansusi.net/reich/

Hoi, vaat see on tore lugemine!! Pagana kahju, et mu keeleoskusest jääb väheseks, paljud "killud" lähevad kaduma.

thor199:

Tõsi sündinud invaliididel poleks erilist elulootust olnud kuid sellega oleks kaasnenud samas hea genofond mida tulevatsele põlvedel pärandada.

Pean vähe parandama.Avalikkuse meelepaha ja kirikuringkondade survel lôpetati Eutanaasia-programm juba 1941.aastal.

Suht huvitav küsimus muidugi.
Hitler oli suur unistaja - ja kes nüüd enam täpselt teab milliseid plaane tema peakeses keerles.
Hitler oma alpimajakeses Berchtesgadeni kandis, nautis suurepäraseid vaateid alpidele ja olla üle kõige armastanud diskuteerida tuleviku III riigi üle tollal veel suht tundmatu Albert Speeriga...
Meie arutelu on paar-kolmkümmend aastat hilinenud, see äärmiselt oluline tunnistaja nendes küsimustes on kahjuks juba "parematele jahimaadele" suundunud.
Mis puudutab eestit ja generaalplaani "OST" - siis tõenäolt tundub mulle, et tegevuskava sai olla väga visandlik.
Nagu me ajaloost teame loovutas Hitler Baltikumi ja Soome 1939. a Stalinile - järelikult siis sellist "OST-i" plaani vaevalt, et oli.
Lisks tuletaks meelde, et Hitler ise toonitas oma "Mein Kampf"-is, et saksamaa ei tohi sõdida venemaga - see oleks hukatuslik.
Ju tuleb nõustuda nende ajaloolastega kes väidavad, et "Barbarossa" plaan - kallaletung NSVL-ile sündis mingi väga pakilise vajaduse ajael.
Ja selleks võis olla vaid vajadus ennetada Stalini - M päeva (Suvorov)
ehk siis puna-armee kallaletungi.
Loogilile järeldus - vaevalt füüreril üldse oli mingi konkreetne plaan eestlastega, mingeid visioone ehk oligi, kuid ka ned muutusid vastavalt vajadusele ja olukorrale rindel.
Tõenäolt oleks esmajärjekorras toodud tagasi Balti parunid ja taastatud nende õigused ja valdused.
Eestlane oleks jäänud maata meheks - kuid rassilise sobivuse tõttu oleks ehk võinud edukat "kahuriliha" karjääri üritada.
Lühidalt eestlasest eestimaal oleks tulnud alamklass, teeniarahvas - kõik vähegi tasuvama prestiizikama oleks hõivanud vana 700 aastase tava kohaselt sakslased.
Umbes sellisena oleks Eesti sotsiaalses plaanis välja näinud nagu aastal 1900.
Mitte rassi või keeletunnuse alusel - vaid lihtsalt rahakoti paksuse tõttu.

Karuke kirjutas: Tõenäolt oleks esmajärjekorras toodud tagasi Balti parunid ja taastatud nende õigused ja valdused.

Kahtlen, kõvasti kahtlen (olles Eesti mõisatega tegelenud ja nende ajalugu veidi uurinud üle 10 aasta).

Esiteks - 1940.a. paiku ei olnud maaomand enam see, millel põhineb rikkus. Kui noor Eesti Vabariik ei oleks 1919.a. maareformiga mõisamaid võõrandanud, oleksid mõisaomanikest aadlikud nad ise tükkhaaval taludeks maha müünud. See protsess muide juba algas 1907.a. paiku - nt Läänemaal asuvad Jõgisoo, Kuijõe ja Kullamaa mõisad, samuti Harjumaal asunud Haiba mõis müüdi juba enne Esimest Ilmasõda taludeks ja mõisamajand kaotati. Lihtsalt EV jõudis ette. Juba 19. sajandi lõpul oli näha, et mitte suurpõllumajandus ei too (säilita) rikkust, vaid tööstus, kaubandus ning pangandus. Balti provintsides pehmendas seda suur Peterburi turg kohapealaetud viina järele, kuid ainult osaliselt.

Isegi Inglismaal müüdi 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul suurmõisad paljudes paikades taludena maha.

Teiseks - järjest enam Balti aadlikke otsustas 20. sajandi vintsutuste järel oma kodumaa maha jätta. Arvestagem, et peale 1917.-19.a. vintsutusi jäi Eesti vabariiki baltlastest vaid osa. Ma ei usu, et peale 1939.a. vintsutusi ning uut elu ülesseadmist Warthelandis või mujal oleks paljud taas siia tagasi tulnud. Olid ju mõisamajapidamised ümber ehitatud ja korraldatud ning elu-olu oleks tulnud paljus nullista alustada. Ja 1940ndatel oli maailmas palju paremaid väljakutseid, kui elada põllupidajana kusagil maamõisas. Olles mõisatega seoses paljude Balti aadlike saatusega tuttav (ning paljude järglastega kontaktis) imestan pidevalt, kuhu ja millistesse rollidesse see rahvakild on jõudnud.

Kolmandaks - 1941-44 ei naasnud Eestisse praktiliselt ükski Balti aadlikest. Miks seda oleks massiliselt pidanud toimuma edaspidi?

valdo kirjutas:

Karuke kirjutas: Tõenäolt oleks esmajärjekorras toodud tagasi Balti parunid ja taastatud nende õigused ja valdused.

Kahtlen, kõvasti kahtlen (olles Eesti mõisatega tegelenud ja nende ajalugu veidi uurinud üle 10 aasta).

Esiteks - 1940.a. paiku ei olnud maaomand enam see, millel põhineb rikkus. Kui noor Eesti Vabariik ei oleks 1919.a. maareformiga mõisamaid võõrandanud, oleksid mõisaomanikest aadlikud nad ise tükkhaaval taludeks maha müünud. See protsess muide juba algas 1907.a. paiku - nt Läänemaal asuvad Jõgisoo, Kuijõe ja Kullamaa mõisad, samuti Harjumaal asunud Haiba mõis müüdi juba enne Esimest Ilmasõda taludeks ja mõisamajand kaotati. Lihtsalt EV jõudis ette. Juba 19. sajandi lõpul oli näha, et mitte suurpõllumajandus ei too (säilita) rikkust, vaid tööstus, kaubandus ning pangandus. Balti provintsides pehmendas seda suur Peterburi turg kohapealaetud viina järele, kuid ainult osaliselt.

Isegi Inglismaal müüdi 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul suurmõisad paljudes paikades taludena maha.

Teiseks - järjest enam Balti aadlikke otsustas 20. sajandi vintsutuste järel oma kodumaa maha jätta. Arvestagem, et peale 1917.-19.a. vintsutusi jäi Eesti vabariiki baltlastest vaid osa. Ma ei usu, et peale 1939.a. vintsutusi ning uut elu ülesseadmist Warthelandis või mujal oleks paljud taas siia tagasi tulnud. Olid ju mõisamajapidamised ümber ehitatud ja korraldatud ning elu-olu oleks tulnud paljus nullista alustada. Ja 1940ndatel oli maailmas palju paremaid väljakutseid, kui elada põllupidajana kusagil maamõisas. Olles mõisatega seoses paljude Balti aadlike saatusega tuttav (ning paljude järglastega kontaktis) imestan pidevalt, kuhu ja millistesse rollidesse see rahvakild on jõudnud.

Kolmandaks - 1941-44 ei naasnud Eestisse praktiliselt ükski Balti aadlikest. Miks seda oleks massiliselt pidanud toimuma edaspidi?

Jällegi kes teab?
1941-44 käis sõda ja erinevalt Hitleri jõugu meestest ei taha ükski omanik oma tööd või raha investeerida lahinguväljale.
Ikka alles siis kui on saabunud rahu ja stabiilsus.

Kindlasti olid baltisakslaste järeltulijad saanud tunda palju vintsutusi ja kindlasti polnuks nende omand enam see kui enne.
Samas oleks aga baltisakslaste võimalikud õigused varadele olnud lausa kingitus Hitlerile - et kinnistada veel üks "põline saksa asustusala".
Lühidalt oletan, et selline taaskoloniseerimine oleks täitnud rohkem poliitikute kui omanike endi soove.
Teie hr Valdo olete kindlasti nende inimestega ka suhelnud - mina mitte kuid ikka lugedes baltisakslaste järeltulijate kirjutisi - olen sealt tabanud teatud, noh nostalgiat...
Ja tööstus - kas ei kuulunud sellestki tubli osa saksa päritolu isikutele (enne 1914-17)

Vanaema kes sõja ajal üksvahe töötas kohalikus omavalitsuses sekretärina rääkis mulle, et 1951. a oleks siin tehtud maareform mille tulemusena oleks maa jagatud järgmiselt 1/3 eestlastele (end talud tagasi nendele keda polnud jõutud siberisse küüditada);1/3 saksa kolonistidele; 1/3 mõlema poole sõjaveteranidele, kes tahtsid siia jääda. Endised mõisahooned tuli anda kas kõrgematele saksa ohvitseridele või siis Eesti Omavalitsuse (siis kas kohalike keskustena või ametnike suveresidentsideks) käsutusse. See ei puudutanud end kirikumõisaid. Need nn uusmaasaajad, kes oleks maa endale saanud ei oleks seda aga müüa saanud nimelt oleks see antud mõnele teisele kui maa saaja poleks seda enam soovinud. Eesti uued piirid mida on võimalus sellelt lingilt näha, mida ma postistasin varem. Riigi keel oleks nii saksa kui eesti oma olnud

Seersant Steiner kirjutas:Vanaema kes sõja ajal üksvahe töötas kohalikus omavalitsuses sekretärina rääkis mulle, et 1951. a oleks siin tehtud maareform mille tulemusena oleks maa jagatud järgmiselt 1/3 eestlastele (end talud tagasi nendele keda polnud jõutud siberisse küüditada);1/3 saksa kolonistidele; 1/3 mõlema poole sõjaveteranidele, kes tahtsid siia jääda. Endised mõisahooned tuli anda kas kõrgematele saksa ohvitseridele või siis Eesti Omavalitsuse (siis kas kohalike keskustena või ametnike suveresidentsideks) käsutusse. See ei puudutanud end kirikumõisaid. Need nn uusmaasaajad, kes oleks maa endale saanud ei oleks seda aga müüa saanud nimelt oleks see antud mõnele teisele kui maa saaja poleks seda enam soovinud. Eesti uued piirid mida on võimalus sellelt lingilt näha, mida ma postistasin varem. Riigi keel oleks nii saksa kui eesti oma olnud

Umbes seda ma silmas pidasingi - nagu ka nõukogude ajal oleksime saanud umbes 1/3 koloniste.
Aga mitte vene vaid saksa omi.
Võibolla olnuks veidi hullem - kuna venelased maale ei kippunud, tulid ikka rohkem seoses tööstusega.
Sakslasi aga oleks jätkunud kõikjale.
Eesti võibolla olekski mingi iseseisvuse saanud - ehk unioonis lätiga.
Aga see iseseisvus oleks rohkem saksa liidumaa moodi olnud.

Seersant Steiner kirjutas:soome ajaloolased tegid ühe lingi ja seal on kirjas missugne oleks maailm olnud peale sakslaste võitu soomekeelne ja vaadake minu arust oli tegu küll naljalehega aga vaadake ise http://www.taivaansusi.net/reich/

Väga põhjalik töö on tehtud - lugesin paljud tekstid läbi. Autorid teavad ikka väga palju ajaloo erinevatest tahkudest ning minu arvates on käsitlus paljudes detailides küllaltki realistlik.

Isegi meelelahutusele on mõeldud - laevade pommitamise mängu näol (Valtakunta -> Viihde -> Kapitalistin Upotus)

Ühesõnaga vahet pole-kumb võõrvõim,tulemus oleks ikka sama olnud.
Samamoodi oleks toimunud partisanisõda,arreteerimised,teisitimõtlejate hukkamised/vangistamised,repressioonid.

Nii Stalin kui Aadu olid türannid ning pole mõtet kumbagi poolt paremaks teha.Minusilmis on nad mõlemad ühes pajas.

Karuke kirjutas:

valdo kirjutas:

Karuke kirjutas: Tõenäolt oleks esmajärjekorras toodud tagasi Balti parunid ja taastatud nende õigused ja valdused.

Kahtlen, kõvasti kahtlen...

Jällegi kes teab?
[...]
Samas oleks aga baltisakslaste võimalikud õigused varadele olnud lausa kingitus Hitlerile - et kinnistada veel üks "põline saksa asustusala".
Lühidalt oletan, et selline taaskoloniseerimine oleks täitnud rohkem poliitikute kui omanike endi soove.
Teie hr Valdo olete kindlasti nende inimestega ka suhelnud - mina mitte kuid ikka lugedes baltisakslaste järeltulijate kirjutisi - olen sealt tabanud teatud, noh nostalgiat...
Ja tööstus - kas ei kuulunud sellestki tubli osa saksa päritolu isikutele (enne 1914-17)

Kui tõesti oleks maailmakord pööranud end 1940ndatel selliselt, et Kolmandale Riigile oleks jäänud suur osa Ida-Euroopast (vt nt see soomlaste leht http://www.taivaansusi.net/reich/ ), siis põllumajandust oleks neil olnud mõistlik esma-arendada Ukraina steppides, mitte siin. Vaevalt oleks keegi hakanud siinseid talusid, sh ka veidi jalgu alla saanud asundustalusid (mis asutati mõisamaadele) lõhkuma. Peale 20 aasta pikkust pausi oleks mõisate kui suurtootmisüksuste taastamiseks läinud tohutud kulutused, mis siinset kliimat arvestades poleks olnud eriti mõttekad. Usun, et baltlaste (aadlike) nostalgia oleks piirdunud sellega, et oleks taas hallatud/omatud mõningaid mõisasüdameid, nagu enne 1939.a. sügise ümberasumiseni ehk Umsiedlungini. Aga ilma olulise maata.

Kindlasti oleks saksa kolonisatsioon aga koondunud linnadesse ning rakendunud loodavas ja arendatavas tööstuses (nagu tegi 1940-80ndatel vene kolonisatsioon). Lugenuna hr Magnus Ilmjärve kirjatükke Eesti 1930ndate aastate lõpu poliitikast, usun ma, et Saksamaa oleks siinsest põlevkivi- ja fosforiiditööstusest näiteks olnud vägagi huvitatud.

Muide, baltisaksa vähemus mängis 1920-30ndatel aastatel Eesti tööstuses ja panganduses üsna olulist rolli. Sest erinevalt rüütlimõisatest jäi neile peale 1919.a. maareformi ju kogu tööstus alles. Meenutagem kasvõi Scheeli panka, von Roseni piiritusetöötust Tallinnas, Türi paberivabrikut, Lutheri mööblitööstust, Viljandis asunud von Ungern-Sternbergide autobussitööstust jt.