Meie vägede vastupealetung

[Mathias Lutz]

15.03. algab Tartu Kooliõpilaste pataljoni formeerimine,kuhu arvatakse Tartu linna ja maakonna kooliõpilased.
12.03.peetakse Tartus Läti asjus nõu ja saab õiguse tagavarapataljoni moodustamiseks.

[Mathias Lutz]

Sõjategevus Virurindel.
12.03.lahkuvad I Soome Vabatahtlike Salga viimased üksused Virurindelt.
Lõunarindel käivad lahingud.
07.03.Kindral m. Wetzer esitab lahkumispalve.
07.-08.03.lahingud Võõbsu,Räpina,Luutsniku,Käbli,Põdrametsa,Misso ja Rogosi ümbruses.
08.03. 7.jalaväepolgu osad vallutavad Suur- ja Väike-Netšajevo külad,kuid jätavad need hiljem maha.
08.03. 2.jalaväepolgu lahingud Aristova ja Boroki külade pärast.Külad käivad käest kätte.
10.03. 2.jalaväepolgu osad jätavad Väike-Rjabtsovs maha ja vallutavad hiljem uuesti.
11.03. 2.jalaväepolgu osad jätavad Lasareva mõisa maha.
Samal päeval jäetakse maha Petseri linn.
3.jalaväepolgu osad vallutavad Kautsi ja Pulksi talud ning saeveski.
Lahingud käivad ka Koiva jõe kallastel Stakelni juures.
13.03. 2.Ratsapolgu 2.eskadron jätab Vastseliina maha.
7.jalaväepolgu osad jätavad maha Orava mõisa.
13.03.Põhja-Poegade II pataljon jõuab rindele.
14.03.vallutavad soomlased Vastseliina mõisa.

[Mathias Lutz]

Poliitiline olukord.
15.03.1919 Jaan Poska noot Liitlaste Ülemsõjanõukogule eesti sõjavangidest Saksamaal ja sõjakahjudest.
Jaapan tunnustab de facto Eestit.
18.03. Eesti,Läti ,Leedu ja Ukraina esindajad Clemenceau jutul.
23.03.Sõjaminister kinnitab Eesti sõjaväe vormi.Ohvitseri kuub musta kraega.
25.03.Jaan Poska noot Clemenceau`le Vene memorandumi vastu ,et piirirahvaste küsimust ei otsustataks.
Churchill kõneleb Inglise Alamkojas Eestist ja enamlusest.
26.03.Sõlmitakse leping Eesti Ajutise Valitsuse ja Ingeri Ajutise Valitsuse(Hoitokunta)vahel Ingeri väeosa formeerimise asjus.

[Mathias Lutz]

Majandus.
17.03.saab Eesti riik Soomelt 500 000.-marka laenu.

[Mathias Lutz]

Eesti sõjaväe formeerimine.
19.03.viiakse 2.suurtükiväe polgu 3. ja 7. patarei üle 3. raske välja-suurtükiväe divisjoni koosseisu.
Samuti viiakse üle samasse divisjoni 1.suurtükiväe polgu 6.patarei ja 2.suurtükipolgu 3. ja 7. patarei.
20.03.käseb ülemjuhataja 1. Läti Volmari polgu juurde formeerida kergepatarei.
22.03.2.Kindluse raskesuurtükiväe dividjoni 4.patarei formeerimine
23.03. 2.suurtükipolgu 1.patarei viiakse üle 3.raske väljasuurtükiväe divisjoni 5-ks patareiks.
27.03.Sõjavägede ülemjuhataja käseb formeerida II diviisi vägedest II ja III diviisi.

[Mathias Lutz]

Kooliõpilased Rahvaväes.
20.03.1919 II diviisi Komandandi rood (99 meest,suurem osa kooliõpilasi)staabikapten F.Vreemani juhtimisel jõuab Rõuge rajoonis rindele.
22.03.Tallinna Kooliõpilaste pataljonis jagatakse kõik õpilased kolme gruppi:ennelõunat kooliskäijad,pärastlõunat kooliskäijad ja mittekooliskäijad.
23.03. vallutab II diviisi Komandandi rood Viitina mõisa ,mille järele tuleb tagasi Võrru.
27.03.läheb II diviisi Komandandi rood küüthobustel Pangevitsa alla soomlasi välja vahetama.
29.03. jõuab II div. Komandandi rood Pangevitsa alt tagasi Võrru.

[Mathias Lutz]

Sõjategevus Viru rindel.
18.03.tõrjutakse vaenlase kallaletunge Riigikülale.
21.03.Kalevlaste Maleva lahkub kell 15.00 Virurindelt Lõunarindele.
22.03. I Soome Vabatahtlike Salk sõidab laevaga Soome.

Lõunarindel käib aga andmine edasi.
16.03. 2.jalaväepolgu osad vallutavad Vjaskova ja Dubrovka külad.
17.03. 3.jalaväepolgu osad jätavad Egle talu ja Turna mõisa maha, kuid vallutavad Egle hiljem uuesti.
6.jalaväepolgu osad jätavad maha,kuid vallutavad hiljem uuesti Idva(Idvini)mõisa.
Soomusrong nr.5 dessant vallutab Orava mõisa ja Madi küla.
Põhja-Poegade I pataljon sõidab Valgast rindele.
18.03. 3.jalaväepolgu osad vallutavad Turna ja Kureli mõisad.
Skoudid peavad lahinguid Alaküla ja Mustjõe silla rajoonis.
19.03 Tallinna ja Tartu Kaitsepataljonid jätavad Sänna mõisa maha.
1.ratsapolk 1.suurtükipolgu 5.patarei, Raske Välja-suurtükiväe Divisjoni 3.patarei jõuavad Võru jaama.
Viljandi Kaitsepataljoni osad jätavad maha Haanja-Munamäe.
20.03. 7.jalaväepolgu osad ja soomusrongi dessant vallutavad Orava mõisa ja küla ning Madi ja Kliima külad.
20.-23.03. meie kaitselahingud Haanja-Munamäe-Kallase rajoonis(Viljandi Kaitsepataljoni ja 1.ratsapolgu osad)
21.03. 7.jalaväepolgu osad vallutavad Korõga mõisa ja Luiska küla.
Kriitiline hetk Vabadussõjas.21.märtsil punavägi ähvardab Võru ja Tuderna silla juures läbi lõigata Valga-Petseri raudteed.
22.03.Soome vabatahtlikud tungivad Kašina küla juures välja Riia-Pihkva kiviteele.
23.03. 7.jalaväepolgu osad jätavad Orava mõisa maha.
23.03.toimub Kasaritsa lahing.
Viljandi Kaitsepataljon vallutab Haanja-Munamäe.
Kalevlaste Maleva jõuab Viru rindelt kell 11.00 Antsla jaama.
24.03. vallutab kitsarööpalise soomusrongi dessant Koikülajaama ja mõisa.
25.03.vallutavad Kalevlaste Maleva osad Mõniste mõisa.
27.03.vallutatakse Hopa jaam kitsarööpalise soomusrongi poolt.
28.03.Pärnu kaitsepataljoni osad vallutavad Heinaste ja Tikmatši.
3.Raske Välja-Suurtükiväe divisjoni 4.patarei saabub Taivola jaama ja asub Hargla kiriku juurde positsioonile.
2.suurtükiväe polgu 3.patarei koos Skoutidega saabub Orava alla ja asub positsioonile Ankese küla koolimaja juurde.
28.03.lahkubrindelt Põhja-Poegade rügement.
29.03. 3.Raske Välja-Suurtükiväe divisjoni 2.patarei saabub Vastseliina ja asub positsioonile Novinka küla rajooni.
7.jalaväepolgu ja Skoutide osal ebaõnnestub Orava mõisa,Luiska,Kliima ja Madi külade vallutamine.
Küll aga vallutatakse uuesti Petseri linn ja jaam.

[Mathias Lutz]

Jätk lugudela.
Üldpoliitilised sündmused.
05.04.1919 algavad Eesti Asutava Kogu valimised mis kestavad 07.04.-ni,

Majanduslikud asjad.
01.04.Briti valitsus annab loa äri ajamiseks Eesti ja Poolaga.
04.04.saadakse Soomelt laenu 2,5 mln. Soome marka.

Sõjavägede formeerimisest.
31.03.käseb ülemjuhataja formeerida Läti Brigaadi staabi.
Tallinna Kaitseliidu VII (saksa)jaoskond nimetatakse ümber Tallinna 3.Kaitsepataljoniks.
02.04.kuulutatakse välja 1898-1897 aastal sündinud meeste mopp.Viru-,Järva-;Lääne-,Saare-,Pärnu-,Viljandi-,Tartu-ja Võrumaal.
03.04.Ülemjuhataja käseb II diviisi piirkonnas formeerida Peipsi rannakaitse pataljon.
05.04. 3.Raske välja-suurtükiväe divisjon nimetatakse ümber 3.Suurtükiväe polguks.
1.suurtükiväe polgu 5.patarei ja 3.suurtükiväe polgu 1.ja2. patarei viiakse üle 2.Suurtükiväe polgu koosseisu ning 2. suurtükiväe polgu 2.patarei nimetatakse sama polgu 6. patareiks.
2. suurtükiväe polgu 5.ja 6. patarei viiakse üle 3.suurtükipolgu koosseisu.

Viru rinne.
02.04.Vaenlasel ebaõnnestub Karostelli ja Fitinka külade vallutamine.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel.
30.03. 7.jalaväepolgu osad ja Skoudid vallutavad Kliima,Madi,Vivva,Suur-ja Väike Golodavitsa,Belohvostova ja Orava külad ja mõisa.
Korvenhofi jaama vallutamine.
Heinaste ja Tikmatši jäetakse maha.
31.03. 7.jalaväepolgu osad vallutavad ja jätavad maha Võmorkova,Maslova,Poddubje ja Belohvostova külad.
01.04. 7.jalaväepolgu osad ja Skoudid vallutavad Kõvera ja Rikora külad.
02.04.Kalevlaste Maleva osad vallutavad Gvosnikova,Rissova ja Suur-Beresniku külad.
Soomusrongi dessant vallutab sabolotje ja Lesgi külad.
02.-03.04.Viljandi Kaitsepataljoni osad jõuavad Riia-Pihkva kiviteeni.(Pangevitsa ümbruses).
03.04.Skoudid vallutavad Lukoša ja Gorodištše külad.
2.jalaväepolgu osad vallutavad Belski,Repina,Verenkova,Rogova-Gora ja Lapševa külad.
04.04.Viljandi Kaitsepataljonil ebaõnnestub Pangevitsa vallutamine.
Skoutidel ebaõnnestub Ivanovo-Boloto vallutamine.
05.06. 2. jalaväepolgu osad vallutavad Sõromjatina ja Poroslova külad kuid jätavad viimase küla samal päeval maha.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel muutustega.
05.04. 2.jalaväepolgu osad vallutavad Sõromjatina ja Poroslova külad kuid jätavad viimase samal päeval maha.
06.04. Skoutidel ebaõnnestub teine katse Ivanovo-Boloto vallutada.
08.04.murravad punaüksused šumilova juures Viljandi Kaitsepataljoni kaitsest läbi.
09.02.vallutavad 2.jalaväepolgu osad Poroslova,Duboki,Boroki,Sõromjatina Aristova ja Salesje külad.
Skoudid vallutavad Bobkova,Lebedõ,Satrubje ja Salesje külad.
Viljandi Kaitsepataljon vallutab Pangevitsa postijaama.
10.04.Põhja - Poegade rügement jõuab Tartu.

Virurindel kaitselahingud.
09.04. jõuab 2.Kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 4.patarei Vaivara jaama ,kust sõidab edasi Narva-Jõesuusse 1.jalaväepolgu käsutusse.

[Mathias Lutz]

Lõunarindelt.
12.04. asuvad Skoudid Alakülasse.
14.04. 5. jalaväepolgu osad koos 1.suurtükipolgu 4.patareiga jõuavad Viru rindelt Piusa jaama.

[Mathias Lutz]

Vahepeal on Viru rindel peetud positsioonisõda.
Ja 25.04.1919 sai punastel hing väga täis ning asusid Narva linna maa pealt pühkima.Niisiis Narva linna äge pommitamine ja põletamine.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel on aga kuumem.
19.04. 5.jalaväepolgu 1. roodu luurajad vallutavad Peski(Pessok) küla.
21.04. jäetakse meie vägede poolt Vastse-Nursi - Vana-Kasaritsa joon maha.
21.04.jõuab II Soome patarei Tartust Valka.
22.04. 2.jalaväepolgu osad vallutavad Telva küla
Viljandi Kaitsepataljoni osad jätavad Pangevitsa maha.
Rõuge jäetakse maha.
Soomusrong nr.3 dessant koos soome vabatahtlikega vallutab Mõniste jaama ja mõisa.Kalevlaste Maleva osad löövad vaenlase vasturünnakud tagasi.
23.04.Tallinna ja Tartu Kaitsepataljonid vallutavad Vana-Kasaritsa
Viljandi Kaitsepataljon vallutab uuesti Pangevitsa.
24.04.jäetakse Pangevitsa taas maha
Kõrgepalu vallutamine.
25.04. 6.jalaväepolgu osad jätavad maha Ruhja.Punastel õnnestub ümber piirata Egle talu,kus asus 6.jalaväepolgu III pataljoni staap.Staabis olijad võetakse vangi.
6.jalaväepolgu osad jätavad maha Pikksaare jaama ja Era mõisa.
26.04. 2.jalaväepolgu osad vallutavad Braunebergi ja Saaluse mõisad.
Skoudid vallutavad Rassolova,Kudrova ja Veselkina külad.
Tallinna ja Tartu Kaitsepataljoni osad vallutavad Lauri,Raudsepa,Rõuge kiriku ja koolimaja ,Mustahamba,Kuke,Tautsa ja Tsutsu.
Soomusrongid ja 6.jalaväepolgu II pataljon vallutavad Pikksaare jaama ja selle ümbruse.
5.jalaväepolgu osad löövad tagasi rünnakud Lesgi ja Sarokina küladele.
3.jalaväepolgu II pataljoni osad jätavad maha Egle talu ja Berse kõrtsi
6.jalaväepolgu osad jätavad maha Härgmäe kirikumõisa ja vallutavad Kureli mõisa.

[Mathias Lutz]

Kogu Vabadussõja vältel oli ka rida poliitilisi sündmusi ja kajastab ka see raamatuke neid daatumeid.Mõned neist.
Aasta 1919 5.-7. aprill Eesti Asutava Kogu valimised.
07.04. K.R.Pusta palve Prantsuse välisministrile diplomaatilise esindaja määramiseks Eestisse.
08.04. Inglise sõjalise ja diplomaatilise esinduse saabumine Tallinna.
11.04. Rooma Paavsti de facto Eestile.
15.04. Ameerika missioon kapten Krantzi juhtimisel jõuab Tallinna.
16.04. Landeswehr kukutab Liibawis Läti Ajutise valitsuse.
Rahukonverents otsustab saata Baltimaadele poliitilise erikomisjoni.
23.04. Eesti Asutava Kogu kokkuastumine.
25.04. J.Poska aruanne Asutavale Kogule Eesti välisseisukorrast
28.04. Rahukonverents moodustab Balti komisjoni.
30.04. K.Pätsi, J.Laidoneri ja A.Peeti aruanded Asutavale Kogule.
01.05. Algab trükitööliste streik Tallinnas, mis kestab 14. maini.

[Mathias Lutz]

Majanduslikud küsimused.
16.aprill Soome Kansallis-Osakepankki annab Eestile 1,5 soome markka laenu.
2. mail tunnistab Ajutine Valitsus ainsaks kehtivaks maksevahendiks Eesti territooriumil Eesti marga.