www.militaar.net

See on tõsi, et laiatarbe AK4, st relv mis on hetkel kasutada, mitte laos seisev hea eksemplar, on pigem kulunum ja seega veaaltim, ehk usaldusväärsus ei pruugi olla 100%. Samuti on 7,62x51 WW2 "laps", kus vintpüssi padrunilt nõuti väga suurt tuleulatust ja "tapmisjõudu", ehk siis moodsamat 30-06 Springfieldi. Selle nimel suruti maha brittide ~6mm keskmine kaliiber. 7.62x51 on hea padrun täpsusrelvadele ja KP-le. Automaadiga mees võiks kanda rohkem moona kaasas ning olla efektiivne paarisaja meetri piires, jättes kaugemad märgid eelpool nimetatud kahe eriala esindajate hoolde. Samuti on siiski väga oluline argument kaasaskantava moona kogus, mis eelistab loomulikult kergemaid kaliibreid. Parim kaliiber oleks löögijõu ja tuleulatuse seisukohast 6,5 mm piires. Aga kuna see on kauge muusika, siis tuleb jah leppida olemasolevate valikutega. Aga siinjuures tahaks siiski küsida, milline on tõenäolisem lahingukontakt, kas pigem avatud maastik pikemate distantsidega, kus kõrgelt koolitatud KL võitlejad saaksid oma taset näidata ja 500m märke kas avatud sihikute või punatäpp-snaiprisihikuga maha võtta, mis eelistaks 7,62 AK4 kas planguna või ülsehaibitud tuuningversioonina, või pigem lähedam kontakt, mis on kiire ja suure tinatihedusega õhus, mis eelistab kergemat kaliibrit ja suuremat tuletihedust, ehk siis 5,56 galjad.

Lõpuks võib öelda et see AK4 tuleb ja nii jääbki, aga se eei tähenda et see valik kohe täie mõistuse juures tehtud on. Mul on ka eelpool esitatud küsimus, et mispärast jäi rootsi abi kõrval tulevikule mõtlemine puudulikuks.

Lähtudes argumendist, et leppige antava asendusega, võiks mõelda ka raeguse säästuaja tingimuse juures et igale jalaväelasele võiks hoopis anda jupi saelauda sellest läbilöödud naelaga - väiskemad kulud harjutustele ja relvastusele, samas oleks midagi nii innovaatilist et kogu maailm rõkkaks sellest.

Kes nüüd mingit p***a toodab? Kas 3 aastat kõrgemas sõjakoolis õppinud (eeldan, et ka muidu militaarhuvidega) ohvitser, või mõned lugupeetud kaasfoorumlased (mitte, et siin kaadrikaitseväelased ringi ei uudistaks... Rolling Eyes )?

Lähtudes oma kogemustest ütleks et paguni olemasolu ei tähenda automaatselt, et lugupeetud ohvitser on ka võimeline aru saama, mida ta parasjagu suust välja ajab.

Medusa pani sõnadesse täpselt samad mõtted, mida ma Juhan K-le vastata tahtsin. Ja tegi seda paremini kui ma oleks suutnud

Esimese märkusena tahtsin tuletada meelde, et kui mõni äsja Sõjakoolist tulnud värske ohvitser väidab midagi, siis tasub paluda ka fakte ja tõestamist. Ma olen kahjuks puutunud mõnedega (üle 10) kokku, kes ka kipuvad alguses palju asju väitma, sest neile ju ometi koolis nii räägiti. Kahjuks on reaalsus sageli veidi keerulisem.

Kui ma nüüd õigesti mäletan enda kooliajast, siis väide oli midagi, mida pidi tõestama hakkama?

Teise märkusena tahan veelkord küsida, kes on tõepoolest nii kõva mees, et oma AK-4'ga lähidistantsilt BMP-sid ja BTR-e tinaga üle valama julgeb hakata? Mina mittte, ma lähen otsin midagi toekamat selliste ebameeldivate konservide vastu.
Kuna nüüd kadus ära 7,62 ilmseim eelis 5,56 moona ees (ehk siis soomusele haigettegemise suutlikkus), siis on minu arvates ikkagi optimaalsem olla lahingus rohkema arvu padrunitega (=Galil ja 5,56x45mm). 7,62 lendab küll kaugele ja puha, aga paljas inimsilm modimata AK-4 taga üle 300 meetri enam vastast ei seleta. Kaob ära teine 7,62 padruni eelis..

mongol kirjutas:Teise märkusena tahan veelkord küsida, kes on tõepoolest nii kõva mees, et oma AK-4'ga lähidistantsilt BMP-sid ja BTR-e tinaga üle valama julgeb hakata? Mina mittte, ma lähen otsin midagi toekamat selliste ebameeldivate konservide vastu.
Kuna nüüd kadus ära 7,62 ilmseim eelis 5,56 moona ees (ehk siis soomusele haigettegemise suutlikkus), siis on minu arvates ikkagi optimaalsem olla lahingus rohkema arvu padrunitega (=Galil ja 5,56x45mm). 7,62 lendab küll kaugele ja puha, aga paljas inimsilm modimata AK-4 taga üle 300 meetri enam vastast ei seleta. Kaob ära teine 7,62 padruni eelis..

Tundub, et sõjakooli õppejõud on siis tõesti üsna ebapädevad tegelased, kui seal lausa mitmetele leitnantidele on räägitud, et BTR-i võid AK-4-ga kottida küll.
BMP tulistamisest käsitulirelvaga pole vähemasti mina midagi rääkinud, jutust jookseb pidevalt läbi BTR-i nimetus. Samas saan aru, et minu väidete naeruvääristamiseks on kindlasti hea moonutada algset teksti ning märkamatult tekitada BTR-i kõrvale ka jalaväelahingmasinate nimetused, varsti proovitakse mulle suhu panna sõnu, et T-80 ja T-90-st koosnevat tankipolku annab 81mm MP rühma ja snaiprijaoga ära nullida...?
Andsin teile omapoolse algallika, seda teemat sirvides on jäänud aga mulje, et ei vahi ma mitte üksi oma argumendihunniku otsas (teemas miks 7,62 on parem kui 5,56), vaid ka mõningatel teistel foorumikasutajatel tundub olevat arusaam, et AK-4 vs. BTR-i soomus ei tundugi nii utoopiline.

Seega ei ole 7,62 võimalik eelis soomuse vastu veel kuhugi ära langenud, kuna teemas pole selget sotti veel saadud.
Väide, et palja silmaga üle 300m nagunii ei lase ja jutud asjad...
Kas Galiliga on võimalik 200m ja 300m ilma mureta lasta? Kuul lendab ka nõrga tuule korral täpselt? Lastes madalast laskeasendist võib lendav objekt (siinkohal tuntud) riivata vastu rohukõrsi, puisemate taimede varsi ning oksi ja see võib 5,56 lennuteed endiselt rohkem moonutada kui 7,62 oma.

Otsisin vene sõdurite pilte netist, tundub, et sealpool Narva jõge joostakse lahingolukorras ringi rakmetega, millel on salvetaskud kõhu peal.
( http://img82.imageshack.us/i/15copy.jpg/ )
Karjudes "Hurrjäää" tuleb vastane positsioonidele peale. Et nad ikkagi väidetavasti inimesed on ja loogiline mõtlemine ka vahel välja lööb, ei liigu nad maastikul mitte külg ees käärsammul ega ka mitte selg ees. Üldjoontes ollakse kiiresti liikudes ikkagi rindkerega suunatud sihtkoha poole. Kui nüüd hakata Galiliga kaugelt noppima (väidetavalt saab ka 300m peale, AK-4ga ei pidand vahet olema), kas kuulil on veel piisavalt jõudu, et topeltsalvest läbi minna? (eeldan, et nad kannavad ühes salvetaskus kahte salve)

Minu silmis pole need eelised veel kuhugi kadunud

Rõõm lugeda, et osa inimesi ka AK-4 risu (ka G3 pole iseenesest parem, ehk on töökindlam küll) kasulikuks peab ja sellesse isegi usub. Statistiliselt on neid küll vähevõitu. Vähemalt, kes mõlemat relva on kasutanud.
Samuti on rõõm lugeda, et kõik ei ole veel kaotanud usku sõjakoolist tulnud värsketesse nooremleitnantidesse.

Tagatipuks on minu selle kuu parim uudis aga, et oma AK-4 saan nüüd lattu ära anda ja asemele tuleb Galili. Käsitulirelv, millesse usun mina ja vast ka enamik NATO ning Euroopa sõjainimesi.

Kaitseliitlastele aga soovin tugevat meelt aerutamisel. Eks maakaitsevägi ikka pea natuke viletsamaga leppima. Ehk saate ikkagi ka kunagi endale tänapäevased relvad.

Pole minagi kaotanud usku, ei AK-4'desse ega Sõjakooli-toodangusse. Ma lihtsalt ütlen ,et asjad pole nii must-valged kui eks-kadetid kipuvad tõega väitma. Neist saab aga pea alati asja, kasvõi rahuldaval tasemel
Ja AK-4 ei ole mõtet täiesti maha kanda (nagu Juhan K on aru saanud mind arvavat), KUID nad on siiski moraalselt iganenud tänapäevaste lahinguliikide jaoks. Muidugi, kui on võimalus vastasele dikteerida (ava)maastikul kontakt, siis saab AK'ga Galilist rohkem kaotusi põhjustada. Olgem ausad, kui sageli saame me aga ülekaalukale vastasele dikteerida oma tahtmist?

Lisaks tahan ikkagi rõhutada, et modifitseerimata relvaga (olgu siis Galil või AK-4) sa ei ole efektiivne 300 meetri peale. Seal pole midagi pistmist kaliibriga, tegu on puhtalt inimkuju (mis sellises olukorras ei seisa liikumatult püsti) ähmastumises ja kirbu suurusega. Kirp nimelt katab selle inimkujukese ära. Just eile proovisin 400 peale Galiliga sihtida ja lasta. No huupi saab ikka liiva vastasele silma ajada. AK-ga on sama lugu..

Andsin teile omapoolse algallika, seda teemat sirvides on jäänud aga mulje, et ei vahi ma mitte üksi oma argumendihunniku otsas (teemas miks 7,62 on parem kui 5,56), vaid ka mõningatel teistel foorumikasutajatel tundub olevat arusaam, et AK-4 vs. BTR-i soomus ei tundugi nii utoopiline.

Teooria ei olegi utoopiline, aga reaalselt sa ei satu sellisesse olukorda, kus sa oled 1:1-le soomustransportööri vastu. Vahest ainult siis, kui vastane tuleb sõna otseses mõttes mütsi ja BTR-iga lööma..

PS. Ma ei mäleta, kuskohast need BMP'd sisse tulid, igastahes pole mul kombeks meelega sõnu suhu panne teistele. Vabandan, kui see segadust või meeleheidet tekitas

BMP-1 kohta räägitakse: "Side armour should withstand 7.62 mm armour-piercing bullets from a distance of 75 m.". Vaevalt 2 ja 3 viletsamad on.

Mina, nutune, lahingvöimetu ja algava ölleköhuga kaitseliitlane, tahaks endale saada M14. Lihtsalt seepärast, et lasta temast mugavam. Tunduvalt mugavam. Lasen mina temast täpsemalt, kui miskist muust pyssist.
Luban olla korralik ja kiirelt ära lasta kyti normi möödaminnes, kui vähegi trenni teen.
Aga aeru, vot selle va aeru vöiks kinkida afgaani, las kohalikud piinlevad sellega!
Selle aeru päästik on relva maailmas nimelt legendaarselt vilets. Yks hullemaid lääne maailma pyssidel. Tiri lasku nagu kartulikotti keldrist yles. Mitte ei meeldi ta mulle yldsegi mitte.

Ak-4 on seepärast selline ebaergonoomiline, et ta on loodud seal 60ndatel aastatel ja peegeldab tolle aja arusaama relvadest ja ergonoomikast. Umbes nagu Rootsi seljakott, mille rihmad õlgadele siniseid vorpe jätavad või mingid 60ndate saapad, mille kandmiseks on vaja "rauast" jalgu.

Galil on oma ergonoomikult 80ndate koolkond. Kes on käes hoidnud näiteks AK-5'te, siis see on Galili vastand.

AK-4 kantavust parandaks mitte niipalju kokkukäiv kaba, vaid normaalne rihm, millel tagumine ots kinnituks kaba alguses, mitte lõpus (seljas olles kipub libisema kuhu juhtub) ja seda saaks NATO moodi kanda. Selle sea eesnahast lirakaga pole midagi peale hakata. Selle tegemiseks pole vaja muud, kui ühte rihmakinnitust ja kahte 5 mm kruvi isekontreeruvate mutritega. Ja korralikku rihma. Enamik väeosi suudaks sellise modifikatsiooni ka ajateenijate jõududega läbi viia.

Mina tegelikult igateks AK-4-le ühte korralikku (min 50 padrunit) trummelsalve ja mingit kergemat harkjalga. Siis oleks kaitsest päris hea vaenlast nottida ja jaol oleks nagu 8 kergekuulipildujat. Minu jaoks oli ka MG-3 suht kerge käes vibutada. Ak-4st oli ka kunagi mingi kerge KP versioon ju olemas.

Eesti jalaväejao tegemisi rikub suht kohmakas täiskuulipilduja, millega liikumine jääb kogu jagu pidurdama. Nende lintide-kilade-kolade kokkukorjamine on tülikas ja aeganõudev (olen palju KP olnud ise). Asjalikum oleks selline USA/GB variant, kus jaol on SAW tüüpi relv, millel on ülejäänud jaoga sama moon, kuid KP on opereeritav ühe mehe poolt. Ja täis-KPd on koondatud tuletoetusjakku. Eesti relvastuses pole paraku peale Negevi muud SAW tüüpi relva. Mujal täiskuulipildujaga söösta-kata ju ei tehta eriti, põrgatakse SAW-dega, mis on ikka kergemad ja varustatud kenakese 200 se moonakassetiga.

MG-3 -le on välja mõeldud ka linditrummel ja neid saab omakorda teineteise külge-ette kinnitada. Teeb asja palju mobiilsemaks ja mugavamaks. Trumleid tundub vähemalt kaitseväes olema küll üsna vähe, kuid internetis maksavad mõni EUR/tk. Kui kuulipildujast ära lastud padrunite hülsid kokku koguda ja kuusakoskisse viia, võiks ju saadud summa eest õigustatult mõned linditrumlid muretseda.

Galilist (ARM) saaks ka tegelikult täitsa enam-vähem jao kergekuulipilduja. Tal võiks ainult raud nii 1,5x pikem olla ja trummelsalv. 50-st salve talle tehakse tegelikult, aga Eestis vist ei ole. Nigu RPK-gi oleks. Pikem ja raskem vintraud tasakaalustaks ka relva paremini, kui sangast võtta. Hetkel jääb ARM raskuskese sangast haarates liiga taha.

Igal relv peaks olema ikka nagu orkestri osa, mitte ei ole nii, et mulle isiklikult meeldib. Seda on proovinud omavahel mehed siin lahti rääkida.

http://council.smallwarsjournal.com/sho ... php?t=4654

UR leiab sealt ka paar huvitavat M-14 pilti

Ak-4 on seepärast selline ebaergonoomiline, et ta on loodud seal 60ndatel aastatel ja peegeldab tolle aja arusaama relvadest ja ergonoomikast. Umbes nagu Rootsi seljakott, mille rihmad õlgadele siniseid vorpe jätavad või mingid 60ndate saapad, mille kandmiseks on vaja "rauast" jalgu.

Ma vabandan ette, et sellises teemas sõna võtan, aga selle ergonoomika koha pealt küsiks siis AK kohta, mis pidi vist 47-da mudel olema? Mulle see ergonoomika sobis kroonus päris hästi, küll olen ühe kaitseliitlase Hiina piraatkoopiaga kõik sõrmenukid veristanud, üritades seda samase kiirusega lahti võtta Galilidel on ehk nüüd paremad salved, esimestel olla maha viskudes teinekord asi ebasoovitavas suunas kõveraks läinud Olen seda "aeru" ka käes hoidnud - kaevikust võiks ju lasta, aga pole seda teinud, seega on ainult mulje mingist kobakast.
Loodetavasti pole seda stsenaariumi oodata, aga kui on, siis pensionieelikust "maaväelasena" eelistaksin "aeruga" pähelöödud venelase kõrvalt võtta korraliku AK ja sellega paar muhedat sirinat lasta enne suu mulda täisvõtmist

hummel kirjutas:MG-3 -le on välja mõeldud ka linditrummel ja neid saab omakorda teineteise külge-ette kinnitada. Teeb asja palju mobiilsemaks ja mugavamaks. Trumleid tundub vähemalt kaitseväes olema küll üsna vähe, kuid internetis maksavad mõni EUR/tk. Kui kuulipildujast ära lastud padrunite hülsid kokku koguda ja kuusakoskisse viia, võiks ju saadud summa eest õigustatult mõned linditrumlid muretseda.

Olen selliseid pruukinud ja kõik on tore, välja arvatud selle trumli tühine (50 miinus 2-3 pauku) laskemoonamaht. Mis MG-3 laskekiiruse juures on umbes 2 sekundi moon. Ja kui läheb kiireks andmiseks, on sellesse padrunilindi meelitamine (justnimelt meelitamine, sest päris toorelt pannes sinna trumlisse liht sisse ei lähe) liigne ajakulu. Umbes sama käib ka Ksp-58 presentkoti kohta (proovige sinna kiiresti lint sisse panna).

Kui ma vaatan, milline kast on on idanaabril 7,62x54 KP all, siis nutt tuleb peale.

Tegelikult on see püssimajandus teisejärguline, mis minu võhikliku arvamuse kohaselt EKJ-s porno on, on KP majandus. Kuigi torud on teoorias head, paistab nende iga (eriti MG oma) ikka selgelt välja. 1942. aasta on ikka 1942. aasta, mitte 1982. aasta.

1. MG-3del pole tänini korralikke kanderihmasid. Ma ei räägi isegi patrull-rihmast, vaid normaalsest laiast, mitte Rootsi kuldi eesnahast tehtud relvarihmast, millega on relv võimalik kaela visata ja vajadusel jooksu pealt kasvõi puusalt lasta. Olemasolevate rihmadega relva käe otsa võtta on tükk pusimist ja selga saab seda võtta ainult see, kes on Stalingradi kotis 3 kuud söömata olnud (liiga lühike ühe tüüpilise eesti mehe jaoks). Ei tohiks olla suur probleem 1000-1500 relvarihma osta.

2. Nii MG-l kui Ksp-l pole normaalset relva alla kinnitatavat lindikasti, kuhu mahuks vähemalt 100-150 lasku sisse ka millega saaks normaalselt liikuda. Nagu M249-l on, nagu vene KP-del on jne. Kassettidega ei viitsi nt kaitses keegi mässata (liiga väike maht) ja abil on muud teha kui linti hoida liivaseks saamas. Kahjuks on meie KP-d VÄGA kaprisssed liiva suhtes. Pealegi asub kassett relvast vasakul ja paremakäelisel laskuril on nt õlal/kaelas/rinnal relva väga ebamugav kanda, sest kassett taob iga sammuga kõhtu.

3. Loodetavasti pole Eesti metallitööstusele ülejõu käiv keevitada Ksp jalgade alla samasugused kihvad nagu MG-l on, et relvale saaks kergelt peale vajutada ilma, et see eest ära nihkuks - tuletäpsus sõltub sellest rohkem kui mistahes Aimpointist.

4. Suur tänu meie logistikageeniustele, kes otsid/võtsid vastu KP-d ilma lindi laadimise masinateta ja tänu nendele, kes seejärel ei raatsi osta eellaetud linte, nagu arenenud riikides kombeks on. Ostame aga Brasiiliiast kõige odavamaid padruneid, laome neid sisse ajateenija saapa alt 100 korda läbikäinud linti ja imestame, mis tõrkeid niipalju on. Aga seepärast ongi, et lindid on ju pikemaks veninud. Padrunite vahekaugus pole enam see, millega relv arvestatud on. Kui MG-3st ikka LAHINGUT pidada, siis eluilmas ei jõua abi linte laadida. Ja kui jõuab, siis on kas liivased või laadimisvigadega. Või laeb neid terve pooljagu, sest kui KP laseb tempoga 5 sekundiga lint, siis võite arvestada, mitu sekundit jääb standardse komplekti olemasolul aega ühe lindi laadimiseks!

Mitte hummelile_

Lõppkokkuvõttes loevad augud sihtmärgis, mitte 7,62 moona läbimisomadused paberil, mis jäävad ainult teooriaks, kui relv 2/3 ajast vaikib lindi laadimise, tõrgete, meeskonna üleväsimise vms tõttu. Vaikiva relva läbimisomaduses on igas sõjas võrdsed nulliga. Seepärast soovitangi kõikidele teoreetikutele - minge ja proovige omal nahal asi ära, tehke selle MG-3ga algatuseks üks 30 km rännak ja siis kohe lahingusse, omades kaasas täpselt x arvu linte ja tagavara raudu, mida meie kallis kodumaa logistikakeskuse isikus anda raatsinud on. Uskuge, pärast suhtute USMC uuringutesse savionnide läbistamise teemal natuke teistmoodi!

Kapten Trumm kirjutas:Olen selliseid pruukinud ja kõik on tore, välja arvatud selle trumli tühine (50 miinus 2-3 pauku) laskemoonamaht. Mis MG-3 laskekiiruse juures on umbes 2 sekundi moon. Ja kui läheb kiireks andmiseks, on sellesse padrunilindi meelitamine (justnimelt meelitamine, sest päris toorelt pannes sinna trumlisse liht sisse ei lähe) liigne ajakulu. Umbes sama käib ka Ksp-58 presentkoti kohta (proovige sinna kiiresti lint sisse panna).

Iseenesest nõus, aga tahaks osutada üht asja - see trummel ongi mõeldud relva kandmise hõlbustamiseks ning esimes(t)e valangu(te) andmiseks, kontakti sattudes otsib KP juba vähegi normaalse positsiooni ja abi võtab selle trumli kus kurat ja surub esimese lindi lõppedes uue lindikeele masinasse. Vähemalt sedasi näen mina selle trumli funktsiooni.

Kahjuks pole minu teada 200-seid karpe-lindikaste MG-le olemaski, selles suhtes on venelased ja ameeriklased eelisseisus.

Tegelikult on see püssimajandus teisejärguline, mis minu võhikliku arvamuse kohaselt EKJ-s porno on, on KP majandus. Kuigi torud on teoorias head, paistab nende iga (eriti MG oma) ikka selgelt välja. 1942. aasta on ikka 1942. aasta, mitte 1982. aasta.

MG-d on valdavalt ikka 1970-test, kui mitte isegi uuemad, KSP-d on tõesti eel-kuuekümnendatest..

Punktide kaupa:
1. Nõus, aga see on ilmselt jäänud selle taha, et üksused ise pole suutnud piisavat kisa teha. Minu üksuses on tänu meie enda algatusele vähemalt pooltel automaatidel (Galilid) Linda rihmad. Ise ostsime ja mõnus on - ei mingit muret mingist veidrast valust valatud murenevate klambritega..
Logistikakeskuse suhtes pessimistlikul seisukohal olles ütlen, et tuleb ise hankida, muidu jäämegi ootama. Aga see fakt on hoopis teine teema, kuigi vägagi murettekitav.
3. Nõus, teostatav kasvõi ühe pädevama (all)ohvitseri ja relvuri koostöös. Iseasi, mis kisa Logistikakeskus sellest tõsta võib, relva on ju isetegevuslikult moditud
4. Kasutatud lintide kasutamine väljaõppeks on iseenesest hea ja kokkuhoidlik, aga millegipärast kasutatakse neid 5-10 cm pikemaksveninud linte ka reaalsetel laskeharjutustel. Eks see ole ka ülema(te) silmaringiga seotud..
Osa teravmoona on juba tehases pakendatud 250-stesse lintidesse, iga viies trasser. Taani päritolu kastid, 3x250 on kastis. See on täitsa pandav komplekt, kui seda oleks ka rünnakul võimalik kuidagi kaasas kanda (eelmanintud lindikastid aitaks hädast välja).

Ma tooks hoopis välja sellise algandmete vea, et MG ja KSP peaks olema hoopis eraldi allüksuse (KP-jagu/tuletoetusejagu/vms relvajagu) relvad, mitte jao kuulipilduja. Jaos piisaks M249-st või Negevistki, ühesõnaga peaks olema jaos relv, millest saab ka üks mees lasta, vajadusel käigult.
Las need 10+ kilogrammised relvad jäävad toetusüksusele, jalaväejagu võiks olla kiire, asjaolu, mida praegune jaostruktuur MG/KSP-ga oluliselt takistab..

MG-3 on pisimuudatustega MG-42 (teine padrun, teistsugune tagasilöögi võimendi, ÕT sihik), mis tähendab, et oma ergonoomilisuse poolest on ta tegelikult 1940ndate relv. Jah, keskmisest parem, aga ikkagi on ta väga arhailine disain. Tollal trambiti villastes vormiriietes Venemaa steppides jalgsi sadu kilomeetreid maha ja polnud asigi. Toodetud 60ndatel, aga konstrueeritud 1940ndatel.

SAW (squad automatic weapon) tüüpi relvade peamine eelis on selles, et nad ei vaja KP abi (kes muidu on jao tulejõu koha pealt suht nullväärtusega asjamees) ja nendega on võimalik tulistada samamoodi nagu automaadist-põlvelt, püsti jne ja joosta automaadimeestega samas tempos. Päris suur vahe, kas relv on 7 või 12 kilo.

Selsamal mobiilsuse põhjusel on arenenud riikides mindud seda teed, et jao peale on kaks 5,56 kerget KP-d (kummaski pooljaoks üks) ja täis KP-d (7,62) on 2tk tuletoetusjaos (umbes nagu meil on TT jagu). Täis KP-d ei jookse koos jalaväega võidu (seda teevad kergemad-käepärasemad SAW-d).

Nad võivad olla viletsama läbistamisvõimega, kuid see korvatakse faktiga, et neid on 1 asemel 2, nad on ühe mehe poolt opereeritavad (mida täis KP ei ole- nt liikumisel pooljagude kaupa on võimalus üksteist KP tulega toetada, kuna abi vaja pole, siis on üks laskur rohkem laskmas) ja nende all on 200ne lindikast, mis tähendab, et jäävad ära lindi vahetusest tingitud katkestused (et lasta 200 lasku 50sest lindist, on vaja teha 3 katkestust) ja näiteks sodiprobleemid (kuna lint asub kenasti kasti sees ja kast on relva küljes kinni).

Olen kuulnud meediast logistikakeskuse ülema arvamust, et käsirelvi pole meil vaja, neid on küllalt ja pealegi pole viimastel kümnenditel erilisi muudatusi toimunud. Tegelikult pole see tõsi. Võrreldes 60ndatega on suured muudatused on toimunud just relvade ergonoomikas ja kasutusmugavuses ja kuskilt paberi pealt võib tõesti vaadata, et mis see 100 mm pikkust ja 1 kg kaalu siis ära ei ole - sõdur ei saa arugi. Põhimõtteliselt on MG-3ga suure harjutamise tulemusena ka ringi põrgata-ainult Eesti reservvägi pole USMC ja isegi ajateenijate vorm ei küüni sinna tasemeni.

Vanade relvade tuunimisel on aga üks suur probleem - kaal kasvab kenasti, sest tolle aja relvad pole mõeldud lisakola külge riputamiseks ja lisaseadmed pole integreeritud. See tähendab, et iga tuli ja vile tähendab soliidset lisakaalu, mida mingite plastsalvedega tagasi ei tee.

MG-3 on samast klassist, mis PK ja minu arvates pole ta sellisena üldse väga vilets. Siin kannatab vaadata, kuidas on venelased oma roodu struktuuri vastavalt lahendanud ja selle riista paigutanud.
Afgaanis olla meil üle mindud süsteemile, kus rühmas on 4 soomukit ja nii on ka Strykerite kompaniis. Seal on ka raskerelvade jagu. Lisaks saavat selles masinas edukalt reisida RÜ oma grupiga. Venelastel on tõmmatud "suuremad käsitorud" roodu tasemele kokku.

Mis AK-4 puutub, siis mina selle juba (mitte just liigse kurbusega) ära andsin. Kuna mul on aga Saksamaalt ostetud isiklik kasutet relvapuhastuskomplekt (G-3 oma), siis see kipub nüüd vist jõude jääma.
http://www.armeebedarf.de/index.htm?d__ ... neu505.htm
Huvitav, kas kellelgi oleks huvi sellise kasutatud eseme omandamise vastu mõõduka raha eest? Tutikana maksab vist 200+ EEK.
(kui on juhtumisi huvi, siis vb teen eraldi teema ja läheb loosi...)

See rootslaste kaheosalne relvapuhastusvärgelus mulle ka ei meeldi.