www.militaar.net

Aktuaalses kaameras rääkis Laaneots väga asist juttu. Näiteks teema, mida pole siiani avalikuse ees praktiliselt puudutatudki, sildade kandevõime. Mille tõttu võib maad mööda saabuv abi hätta jääda- sildade kandevõime piirdub 60 tonniga. Ja et poliitikud võiks aru saada, et riigikaitse pole mitte üksnes kaitsejõudude asi.

Head Iseseisvuspäeva

Teemavälisena mainiksin sildade kohta midagi, mis on kõrva jäänud.
Veokitele tihti probleemiks olev 40t piirang on korduvalt olnud arutusel. Eelmisel aastal olla kuskil komisjonis või taolises kohas öeldud, et tegelikult pole probleem mitte teede äravajumises vaid justnimelt sildade kandevõimes. Midagi oletama ma ei hakka, aga see jäi küll meelde põhjusena, miks ei saa piirangut tõsta.
KUID ilmaga, mil on olnud kahe nädala jooksul ööpäeva keskmine alla -8C, võib sõita kuni 44tonniste masinatega. Iseasi on muidugi see, kui rasketega igapäevaselt sõidetakse.

Paraadist veel seda, et üks haakes olnud (120mm?) miinipilduja meeskond ei seadnudki relva platsil seistes laskeasendisse. Huvitav miks?
Ning kas äkki ei võiks teha järgmisel korral ka käsitulirelvade väljapanekut? Ega sinna ei pea ju mingit kallist ja uut tehnikat panema. Selliseid automaate, kuulipildujaid ja granaadiheitjaid peaks ikka leiduma, mis on mingi põhjusel kasutuskõlbmatud või lihtsalt kehvas seisus, aga väljast täiesti korralikud.

allatah kirjutas:Teemavälisena mainiksin sildade kohta midagi, mis on kõrva jäänud.
Veokitele tihti probleemiks olev 40t piirang on korduvalt olnud arutusel. Eelmisel aastal olla kuskil komisjonis või taolises kohas öeldud, et tegelikult pole probleem mitte teede äravajumises vaid justnimelt sildade kandevõimes. Midagi oletama ma ei hakka, aga see jäi küll meelde põhjusena, miks ei saa piirangut tõsta.
KUID ilmaga, mil on olnud kahe nädala jooksul ööpäeva keskmine alla -8C, võib sõita kuni 44tonniste masinatega. Iseasi on muidugi see, kui rasketega igapäevaselt sõidetakse.

Kõlab nagu pinnase kandevõime temaatika. Teoreetiliselt peaks praeguste standardite järgi arvutades 1.5-2-kordne tugevusvaru sisse jääma, mis annaks põhimõtteliselt lääne tanki kaalu välja. Konstruktsioonidel peaks mõnevõrra kõrgem tagavara olema. Seda, palju tollal varu sisse projekteeriti, ei oska kommenteerida.

Ei kujuta ette, kas see oli teadlik, aga päris kasulik nüke iseenesest - teha nõukogude tankid lääne omadest kolmandiku võrra kergemad ja projekteerida kogu infra nende järgi.

Delfiga võrdlemine on muidugi kohatu, aga praegu on hea võimalus keskenduda positiivsele, ikkagi sünnipäev . Head Vabariigi aastapäeva!

Lemet tõi juba selle kindrali jutukese välja tankide ja sildade kohta. Viidates kindrali taustale, siis ma ei saanud jätta tõmbamata paralleele ütlusega "Kui sul on ainult haamer, siis meenutavad kõik asjad naelu."

1970 – 1978 48. tankidiviis, Ukraina (tankirühma ülem, õppekompanii ülem, tankipataljoni ülem)
1981 – 1982 155. motolaskurdiviis, Ida-Kasahstan (tankipolgu staabiülem)
1982 – 1987 78. tankidiviis, Ida – Kasahstan (tankipolgu ülem, tankidiviisi staabiülem)

http://www.mil.ee/?sisu=antslaaneots

Kui ma näen selliseid fotosid ja mehi, siis tekib mul ALATI küsimus igasuguste HNS infraprojektide kohta.



PADANG, Indonesia -- A U.S. Air Force combat controller from the 320th Special Tactics Squadron at Kadena Air Base, Japan, (left) and two U.S. Marines relay air traffic control information to incoming U.S. aircraft landing at Tangbing Airfield here Oct. 9. The airfield's ATC tower was severely damaged during the Sept. 30 earthquake which struck here, effectively stopping the flow of aircraft.

... või selliseid pilte.



Ei tea mitu Javelini raketti mahuks ühe konteineri sisse?

Sain ma siis nüüd õigesti aru. Mitte ainult Eesti kaitseväes tuleb hoiduda nagu katkust sellise vanaraua nagu tankid kasutamise eest, vaid me peame ka meile appi tulevatele NATO vägedele ette kirjutama, et nad siia tanke ei tooks.

Sest mida Laaneots ütles: "Kui me räägime liitlasvägede vastuvõtmisest siin, siis me peaksime kontrollima üle kõik oma sillad. Sest kui siia tulevad rasked tankid nagu Abrams või inglise Challenger, mis on 65-70 tonni, siis ma kardan, et paljud sillad, mis nõukogude aeg on ehitatud, lihtsalt kukkuvad sisse, sest nende kandevõime on arvestatud 60 tonni peale."

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=30623

tuna, esiteks, ma ei ole nimetanud tanke vanarauaks. Tankidel on teatud olukordades oma töö teha. Küsiksin hoopis vastu, et miks nad peavad üldse oma tankid siia tooma? Võib-olla piisab õhujõududest? Kui peab maa pealt tuld sülgajaid tooma, siis kas nendeks sobivad tankid? Võib-olla piisaks HIMARS'itest? Mulle on mulje jäänud, et need mõttekäigud on otsustajate poolt juba läbi käidud ja me hakkame sildasid remontima. Iseenesest kriisi ajal hea viis tööhõive probleemide lahendamiseks riigi rahakoti arvel.

Üks kaader 1. lahesõjast. Tankid ei osalenud.



U.S. attacks against the Iraqi columns were conducted on two different roads: some 1,400-2,000 vehicles hit on the main Highway 80 north of Al Jahra (the "actual" Highway of Death) and, few days later, another 400-700 or so on the much-less known coastal road to Basra.

On the main highway, aircraft bombed the front and rear of the massive vehicle column of Iraqi Regular Army, trapping the convoy, and leaving sitting targets for later airstrikes. When visited by journalists the main highway had been reduced to a long uninterrupted line of destroyed, damaged, and abandoned vehicles, sometimes called the Mile of Death. The wreckage consisted of both military vehicles (such as tanks and armored personnel carriers) and civilian vehicles (such as cars, trucks, and buses).

http://en.wikipedia.org/wiki/Highway_of_Death

Üks kaader kusagilt mujalt.

Ma vaatasin põgusalt nõuk. aegseid topokaarte. Magistraalteedel on sillad 60t kandevõimega, kõrvalmaanteedel on palju 30T sildu.

Narva sild vast parim näide - algselt ehitati silmaspidades vist kuskil 60 tonni kogumassi per autorong, tänaseks on juba ka 48 tonnine kogumass probleem. Samas vaadake Narva puhul ka head külge - venelased oma tanke sealt üle enam ei veaks

See on küll naiivne lootus, kui vaja veetakse ka sellest sillast üle.

Enne kui sattuda eufooriasse USA airborne assault'ist Eesti pinnale, tasub mõelda, millise relvasüsteemi aktiveerumine idapiiri taga välistab igasugused transpordilennukid meie õhuruumis ja milline kandur/relvasüsteem oleks vajalik selle ohu kustutamiseks?

Väiksed vihjed kah
http://en.wikipedia.org/wiki/S-400_(SAM)

Hiljutisel õppusel Zapad-2009 harjutati ka nimetatud süsteemi paiskamist Moskva alt lahingutegevuse piirkonda.

Kõige kiiremini saame seda teha meie ise. Millised on meie võimalused? Jätame Estsof teema kõrvale, sest selliseid süsteeme turvatakse harilikult suurte jõududega. Seepärast piirdub sellisel puhul SF roll märgi laseriga valgustamisega.

Juhul kui VF hakkab juba piiri tagant S-... süsteemidega liitlaste lennukeid tulistama, siis see on sõja kuulutamine. Ma ei kujuta ette kuhu see olukord eskaleeruks. Terve Külm sõda suudeti seda vältida ja ma ei kujuta seda hästi ette ka tulevikus. Ma pidasin silmas meite varustamist enne sellisesse faasi sattumist ja HNS'i üldiselt.

Teatud konflikti faasis võib ka nii tulla. Onju, Trumm!

http://www.youtube.com/watch?v=jmo10j9_6QY

Tagasi teema juurde. Mina olen nõus Borjaga ja Brus võiks tõesti seda paraadi kommenteerida. Ta on ikka hea õpilane olnud

Vaatasin telku vahendusel. Muidu väga hull ei old, aga kuidagi kitsas paistis olevat. Kaks autot sõitsid nagu "joodikud kaelakuti" kõrvu... Ruumi peaks ikka kahe masina vahel olema rohkem... Ja muidugi torusid peaks rohkem olema, ehk kunagi näeb ka päris soomust... Kas nelja Miraaži ei oleks and sebida, ilusam olnuks... Aga hää et üldse paraadi ära ei jäetud, et a la sõdurpoistel on külm...

Osalesin esimest korda paraadil ja mulje on vägagi meeldiv, isegi kahju, et lõpp nii kiiresti tuli Harjutasime, harjutasime, seisime, seisime ja lõpuks vsjo

Jama oli muidugi see, et pidime seal bussi jaama taga seisma. Aga Laaneotsa sõnad olid head (:

Kas SA jõudsid alles nüüd koju ?

Oli see vast alles Pikk paraad ...

terv
o