www.militaar.net

paadikapten kirjutas: Proovige süüvida meie rahva psüühikasse. Kui veidi lähemalt uurida, siis on näha, et praegu me ajame vaid tühja ila. Rahvas ei räägi ju oma hingesaladusi avalikult, need levivad ikka hämaramaid teid pidi. Mis kaitsetahet te neilt siis ootate?

Kui ma poleks ka ise selliseid asju üle elanud,üleõppimise ja -töötamise tõttu hullaris 2 korda ravil olnud (praagiti ka sõjaväest välja, nüüd olen töövõimetuspensionil), ma ilmselt ei mõistaks neid.

No vot. Mees räägib vähemalt omaenda kogemustest, mitte ei teoretiseeri niisama. Minul on omakorda huvitav seda Eesti masu teiselt poolt maakera jälgida. Mõned päevad tagasi hommikul kella 9 paiku tööle sõites nägin siin Perthis ühte meeleavaldust: üks mees pidas kõnet, ümberringi oli hea hulk rahvast (kelle ovatsioonid olid 3 kvartalit eemalegi kuulda), paljudel käes plakatid tekstiga: "Nõuame õiglast töötasu" jms. See võttis mind ikka tükiks ajaks täitsa tummaks. Oleks siin selline masu nagu Eestis, oleks austraallased juba ammu revolutsiooni korraldanud. Hinnad Eesti omadega täiesti võrreldavad või ainult natuke kõrgemad. Kütus samas jupp maad odavam. Mitte ainult tegijad ei otsi tööd, vaid tihti otsib hoopis töö tegijaid. Isegi minusugune mitte just üliperfektse inglise keele oskusega tegelane leiab töö suurema vaevata ja saab Eesti miinimumKUUpalga kätte kolme päevaga...
Aga üldiselt, mõni hea moderaator võiks selle teema kaheks jagada, muidu põgeneme Nõukogude armeest otse Eesti tänapäevastesse sotsiaalprobleemidesse . Pakun välja, et võiks kusagile vaba teema alla mingi eraldi sellekohase nurgakese teha. Kuigi poliitika pole selle foorumi teema, on näha, et foorumlastel siiski mõtteid on. Iseasi muidugi, kas keegi neid ka kuulda võtab, aga kui need jäävadki välja ütlemata, siis polegi kellelgi midagi kuulda võttagi. Või saab keegi vähemalt suu puhtaks ja miskit südamelt ära öelda, raskel ajal asjaks seegi. Arutleme küll riigikaitse teemadel, aga parem oleks sellist kaitseolukorda võimalusel vältida. Sest kuhu me kõik need vaenlaste laibad pärast mataksime?

Isegi merepind on tingliku nulli suhtes erinev, kuigi ühendatud anumate seadust põrnitsedes tuleks see võimatuks tunnistada. Ehk ei hakkaks võrdlema võrreldamatuid ja jääks pealkirjas ja portaali reeglites pakutud teemade juurde! Seda enam, et kohti, kus rääkida raseduse katkemisest, auto käivitumisest, veedieedist, vaimudemaailmast, juutide üleilmsest vandenõust, katlakivi eemaldamisest jms. on meil tänu internetile huima!

Vandersell kirjutas:Huvitav, kas teate ka neid , kes stagaajal lihtsalt teatasid sõjakomissaraadis, et nad ei lähe kroonusse ja kõik. Ma ei mõtle üleminekuaega.
Minu teada näiteks Jehoova Tunnistajad keeldusid. Huvitav, mis keeldujaid ootas. Kas oligi vanglasse minek?
Seewaldist tuli vist ka enne kindlasti läbi käia. Seal võis "vedada."
Aga põgenemise põhjusi võis olla palju. Mõni jaoks oli teda ümbritsev õhkkond liiga nõme. Mis teha- maitse asi.
Aga põgenejate tulevik oli siiski enne üleminukuaega liiga tume ning kahtlane.

Usulistel põhjustel keeldujaid oli. Jehoova tunnistajad ehk kõige põhimõttelisemad. Veel üleminekuajal
Lisaks sellele keeldusid venemaal nt. baptistid vannet andmast või relva kandmast. Paremal juhul sattusid keeldujad ehituspataljonidesse (või kas see oligi parem juhtum), aga võis sattuda ka trellide taha.

Puhtalt poliitilistel põhjustel keeldujatest pole kuulnud. Pigem otsiti võimalust hullari kaudu end vabaks meelitada.

O. Järvesaar
Aitäh! Keeldumisel ja kõrvalehoidumisel tehti vahet järgmiselt. Isik, kes ei tulnud sõjakomissariaati, oli kõrvalehoiduja ja see, kes tuli kohale ja avaldas seal, et ta keeldub, oli teenistusse minemisest keelduja. Kuigi, ma ütlen veel kord, seadus seal muidugi vahet ei teinud. Aga selle kohta, et nende inimeste suhtes kasutati juriidilist vägivalda, võin ma öelda, et kriminaalõiguse järgi karistuse mõistmine on alati mingil määral riigi sunnijõu rakendamine. Aga ma ei taha, et siit võiks jälle jääda arusaamine, nagu ma õigustaksin seda, mida riik nende isikute suhtes toime pani.

http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/ ... 14-03.html

Üldiselt õige jutt. Ametlikult sellist asja nagu keeldumine polnud, ikka ainult kõrvalehoidmine.:
ENSV KrK § 78

Tegelikkuses nägigi 1980. aastate II poolel jämeda vahe ära karistuse järgi:
- keeldumine - 2 a tsooni (vähemalt algus enamasti 5. tsoonis);
- kõrvalehoidmine - 2 a keemiat - võis Tallinnas olla, aga ka Venemaale saata (väga harva sai ka tingimisi, siis jäi kodukohta)

See oli siis, kui asi kohtusse läks. Kui olid ametlikult keeldunud/ oli tunnistajaid, siis saadigi nii teha.
Tegelikult teati ka nende meelsust, kes ametlikult polnud seda tunnistanud, aga kogu oma tegevusega andsid mõista, et ei soovi sovetiarmeesse minna (misiganes põhjusel). Tausta-uuringuid tehti ikkagi küllaltki hästi.
Siin keegi ennist väitis, et tema aegu ponlud Oktoobri rajoonis 1989. aastal ühtegi keeldujat. Ametlikku ehk tõesti polnud. Kui sa olid ikka 16-aastatselt vabatahtlikult Nõukogude passi vastu võtnud, oli ka raske selgitada, et 18-aastaselt sa selle passi eest sõtta ei lähe.
Aga samal aastal ütles Oktoobri rajooni sõjakomissar "emotsionaalse vestluse" ajal mulle, et tal on oma rajoonis kakskümmend sellist kõrvalehoidjat, kes Nõukogude võimu ei armasta ja ei taha armeesse minna. Ametlikku paragrahvi ei saanud selle eest väänata, püüti siis muude (ka üsna eba-ausate ja jõuliste) võtetega poisse kätte saada.

istorik kirjutas:Minu ajal (1989 sügis- 1990 kevad) toimus Eleja radistide õppekast (Jelgava taga metsas) vähemalt 2 põgenemist. Üks Tallinna kutt läks jala koju, hiljem saime talt kaardi, oli vist juba otsaga Helsingis. Ja siis põrutasid koju 2 Võrumaa poissi, need toodi tagasi, sest ohved käisid vanemaid ja sugulasi hirmutamas. Üks sai disbatti ja teine mängis hullu- oli ka Riias hullaris aga tõmbas kõiki alt, ka meid, sest tegelt oli supernäitleja ja näitleski end koju- valge pilet!

Ehhee...kamraad utsebkast!

Mäletan seda Võrukate põgenemist - vahetult enne minu sünnipäeva ja loodetud linnaloast võisin suu puhtaks pühkida.