Eesti looduses välisabita ellujäämine

[Jyrgenson]

Marker kirjutas: Näide, mille rääkis mu vanaisa, kes nõukaajal oli olnud kõva jahimees..
Olid käinud meestega jahil ja lasknud hundi. Mis nad siis hundiga tegid? Nülgisid naha maha ja praadisid ära. Sõid seda rahulikult (maitse kohta ei mäleta ma midagi öelda.) ja pakkusid siis liha koerala. Koer ei söönud. Hunt hunti ei söö..

Kui Nansen ja Johansen üritasid üritasid 1893-1896 toimunud ekspeditsiooni käigus Põhjapoolusele jõuda, siis oli nende taktika koertega kori toita. Üks koertest ei söönud teisi koeri kuni oma enda lõpuni. Alguses ei söönud koerad liigikkslasi üldse, aga kui liha oli korra läbi külmunud, siis juba sobis.

[Jyrgenson]

Kuna selle teema all on siin igasugu mõtteid liikunud, siis pajatan lühidalt. Olin selle aasta jaanuari lõpust kuni veebruari alguseni metsas 10 päeva kõige madalamate temperatuuridega, mis selle talve jooksul olid. Eesmärk oli saada kogemusi nii pikalt looduses olla nii madala temperatuuriga. Üldiselt läks sedavõrd hästi, et isegi varbad kordagi ei külmetanud, aga ära õppisin selle, et kogu aeg pidi mingit tegevust olema. Kui tegevust ei olnud, siis istusin lõkke ääres või olin telgis magamiskotis.
Muidugi eesmärgiks ei olnud ellujäämine vaid toimetulek/hakkamasaamine. Muud erilist kui lumeonni valmistamine ja selles ööbimine ma ei teinud. Ülejäänud tegevus oli pigem selline matkaiseloomuline. Aga isegi maailmamõistes tipptaseme matkavarustuse ja riietusega ei ole selline väljakutse meelakkumine. Mütsiga lööma minna ei tasu!

[Juhani Putkinen]

Üks probleem pikemaajalisel metsasviibimisel on, et riidet ja magamiskott saavad tasapisi niiskeks, peaks saama vahepeal kuivatatud. Sissi aga ei tohiks põhimõtteliselt lõket teha. No, üks kord elu on juba nii ebamugav, et teeb selle lõke riidete ja magamiskoti kuivatamiseks - sõjaajal see võibki jääda viimaseks lõke tegemiseks.

Seega sissidel peaks olema peidikutes ka puhtaid ja kuivi aluspesusid ja eelkõige hunnikute viisi sokke.

Järgmine probleem on saapad. Kui on ainult ühed jalatsid kasutada näiteks kaks nädalat jutti, nii ka nendega hakkab häda. Muidugi kui vahet pidamata vahetab kuivi sokke jalga, siis seda häda nii pea ei tule. Mingit varujalatsid peaks ikka olema - kas või spordijalatsid on vahepeal jalas.

[Jyrgenson]

Ma ise käin iga aasta korra või vahel ka kolm mõnel pikemal ekspeditsioonil. On tulnud ette, et kuu aega ööbin telgis ja seda ilma erilise garderoobi varuta. Sellistes olustikes olen hakanud kasutama pesu puhul materjale, mis ei ei vaja eriti hooldust ja ei jahuta niiskelt keha. Rekord on olnud 2 kuud järjest kantud T särk, mis ei haisenud veel higi järele. Kuigi pea iga päev sai üle 30kg seljakotiga vähemalt 6h kõnnitud reljeefsel ja kivisel maastikul. Sama särk hoiab soojust ka siis, kui märjaks saab. Ütleme nii, et see on selline särk, mis võiks siis olla seljas, kui läbi jää kukkuks. Sama materjalis soki rekord 4 päeva järjest, siis külmas vees loputus ja veel 3 päeva otsa.

[wolfgang]

Palun jaga meiega, mis materjal see on!

[Juhani Putkinen]

Ise olen natukese skeptiline nende "materjalide" suhtes. Minu geneetiline pärand paneb mind higistama päris korralikult. Kui ma ei vaheta sokke ppiisavalt tihti siis mu saapad saavad niiskeks niikuinii ja seega mu jalad on niisked ja höörduvad marssides - villisid täis. Aga kui on iga tund 10 minutid paus millel pausil ma vahetan kuivad sokid jalga ning muidugi võtan vähemalt tilga vett mu välipudelist, siis ma saan probleemideta marssida küll ja küll.

Särk saa muidugi märjaks marssides aga mis siis. Pausi ajaks peab panema jope selga.

See higistamine toimub sama moodi olgu seljas milline särk iganes. Parem särk juhib niiskuse nahalt järgmisse riidekihisse või välja. Kehvem särk hoiab niiskuse nahal.

Aga puhtaid ja kuivi riideid on ikka vaja vahepeal vahetada. Õige siss ei saa endale lubada luksust lõke teha,

[USP]

Juhani, ehk räägid miks sa lõket NII ohtlikuks pead? On ju mõeldav ka väike kuivadest okstest tehtud suitsuvaba lõke? Kusagil varjulises lohus või kuuse all. Tulel on lisaks soojusele inimesele ilmselt ka teatud psühholoogiline mõju, mis võib sissi jaoks teatud puhkudel ülimalt vajalikuks osutuda. Ok, siss asub küll vaenlase tagalas ning ümbruskonnas võib ola liikvel vaenlase patrullüksuseid, ent ometi on võimalik leida piirkond mis asub vastasest piisavalt kaugel, et lõkkesuits vmt temani ei ulatu. Lõket peaks olema võimalik varjata ka vastase õhukite eest. Ehk on arukalt tehtud lõkkest sissi jaoks rohkem kasu, kui kahju?

[Jyrgenson]

Kui nüüd keegi viitsib veidike lapata ajakirja Kaitse Kodu, siis seal olen nendel teemadel mitu artiklit avaldanud 2,5 aastat ilmunud sarjas Matka Aabits. Aga see selleks. Peamiselt on need riided nagu T särk, trusserid, aktiivpesu ja soe pesu olnud meriino villa põhised. Meriino villa kiud on nagu makaroon seest õõnes ja seal on sees õhk. Peamiselt kasutangi esimese kihina meriino võrku, siis T särki ja vastavalt vajadusele kas aktiiv või sooja pesu. See materjal on hea higi eemale juhtija ja kui keha peaks higistama juba nii palju, et materjal hakkama ei saa higi eemale juhtimisega, siis hoiab see vähemalt jätkuvalt soojust. Kuivatamiseks ja higi haisust lahti saamiseks piisab 2h tuulutamises ööpäeva jooksul. Ise olen seda teinud 2-3 päeva tagant ja asi on toiminud.
Meriino villast on ka õhemaid sokke soojema ilma jaoks ja paksemaid külmema ilma jaoks. Hooldamiseks piisab täiesti jahedas vees loputamisest. Sokid tuleb pahupidi pöörata, et saaks surnud naha tükid välja uhta ja kui kohe jooksma ei pea, võib isegi niiskena jalga tõmmata, külm ei hakka kui just pakast pole.

[Juhani Putkinen]

Juhani, ehk räägid miks sa lõket NII ohtlikuks pead? On ju mõeldav ka väike kuivadest okstest tehtud suitsuvaba lõke? Kusagil varjulises lohus või kuuse all.

Ma kirjutangi tava lõkest. Termokaameraga lahingkopter ja lõke ... Sissidel pole õhutõrjerakette - kahjuks.

Väga kõrges ja tihedas kuusemetsas võib muidugi ettevaatlikult teha väikse lõke. Termokilest on kah kasu.

Minu arvates sooja jook on tähtsam kui lõke. Proovige näiteks Maggi Kostilja kuubikutest teha lihapuljongi. Seda saa teha ka näiteks Trangiaga - kui kopteri lärm on kuulda kustutada tuli ja veel termokile kasutusele. Aga riidete niiskuse ja magamiskoti niiskuse vastu oleks ikka korralik rahuajal ehitatud punkri vaja. Vähemalt selle niiskuse peale on vaja mõelda. Sõda peetakse ka halbade ilmastikuoludega mitte ainult ilusal päikesepaistelise suvel.

Tava matkaja teeb muidugi vahet pidamata lõket ja naudib elust - sissi elu aga pole nauding ja võib lühikeseks jääda.

[wolfgang]

Mismoodi termokilega peaks majandama, et see sind termokaamera eest maskeeriks? Pead Sa termokile all silmas esmaabi paki foolium tekki?
Termokaamera(TK) puhul peaks olema tähtis, et maskeeriv vahend omaks ümbritsevale keskkonnale VÄGA lähedast temperatuuri. Mingi pool kraadi diferentsi demaskeerib ikka väga hästi juba. Teine asi on et maskeeriv ese ei tohi olla korrapärase kujuga, mis ka silma torkab kohe.

Nt. TK koolitusel sai teha katseid, kus mees istus TK ees ja kaotas oma pea ära asetades selle ette paraja suurusega klaasi. Silm nägi läbi klaasi, aga TK mitte. Samas oli hästi näha klaasi, kuna selle temperatuur erines, mõnevõrra, mehe taga oleva seina temperatuurist.
Täpselt vastupidine lugu oli kilega, kus silm ei näinud, ent TK ei tuvastanud mingit takistust.

Nüüd, kui termokile nt. lõkke kohale asetada siis on ta hetkega mõnevõrra soojem, kui maapind, mille foonil ta ülalt vaadates asub ja lõket pole näha, ent väga hästi on näha üks hele, 2 ruutmeetrine ristkülik.

Et kuidas termokilet kasutama peaks?

[OnuEnn]

"Et kuidas termokilet kasutama peaks?"

termokile või mitte termokile, aga (väikese) lõkke tegemisel toimib maskeeriva elemendina selle tegemine puudega (soovitavalt kuusk) varjatult ja eelistatult vihmase ilmaga. isegi kui õnnestub suitsu vältida, võivad lõhnad lõkketegemist reeta. kuusk varjab termojälje ja hajutab suitsu, vihm maskeerib suitsu ja kõhnad. ja vihmaga on ka muidu sobiv kuuse all kükitada.

meie kliimas õnneks ei kuuskedest ega vihmast puudust pole, ka käesoleva postituse kirjutamise ajal sajab.

[Actual]

Alternatiivne variant oleks, kui iga siss teeks päevas juhuslikesse ja mittejuhuslikesse kohtadesse pidevalt lõkkeid
Kui metsades on pidevalt mitukümmend kuni sadakond parasjagu põlevat, hõõguvat, kustuvat lõket, ei jõua keegi neid ükshaaval kontrollida ega nende peale kopterilt huupi moona raisata.
ainuke miinus, et metsatulekahjude oht kasvab oluliselt, kuigi ka metsatulekahju varjaks sokke kuivatava sissi kenasti ära

[Juhani Putkinen]

Et kuidas termokilet kasutama peaks?

Ma olen ise valmistanud koormakatest ja termokilest midagi telgitaolist. Koormakate (viimases mudelis laiguline koormakate) maskeerib mingil määral seda kiled, mis on hästi nähtav. Lisaks kile ja koormakate vahel on ohukesed õhuvahed, mis on veel omakorda soojusisolatsiooniks.

Kui ainult ennast püüab maskeerida termokaamera eest, nii see telk maskeerib väga hästi juhul kui on õhuvahe enda ja termokile vahel, Aga kui puudutab näiteks käega kiled see on otsekohe näha termokaameraga.

Trangiaga saa isegi midagi soojendada selles telgis ilma et see oleks nähtav - kui aur juhitakse kuuske okste alla.

Suuremat lõket ma ei ole püüdnudki varjata see oleks kindlasti keeruline. Väikse lõke võib-olla saaks maskeerida nii, et kui kopteri lärm on kuulda nii lööks lõke jalaga natukese laiali, tõstaks selle peale väikse kuuske (mis juba valmiks langetatud selleks otstarbeks) ja siis see termokilega present kuuse peale. Sissid on nagunii metsas, mitte lageda peal.

[OnuEnn]

"Ma olen ise valmistanud koormakatest ja termokilest midagi telgitaolist."

ma proovisin just eile seda 2x3m koormakattest "midagi telgitaolist" järgi - veidi klaustrofoobiline on, aga parem kui lageda taeva all. kassid igastahes võtsid selle juba enne püstitamist omaks ja ronisid koormakatte alla.

[Kapten Trumm]

Siin hinnatakse termokaamerate võimalusi kõvasti üle - nii tundub.
Tegelt on termokaamerate võimalused isegi inimeste tagaotsimisel (kes enda varjamiseks ei pinguta) metsasel alal suht piiratud.
Läheb inimene tiheda kuuse alla - ja pole ülalt näha midagi.
Kopteritega otsitakse neid kadund seenelisi pikki päevi teinekord. Pole midagi nii, et lendad õigesse kilomeetriruudustikku ja voilaa - hitech kaamera kohe näitab, kus on.
Kui inimene on metsas, kahe tiheda kuuse vahele pannud üles telkmantli ja magab seal all magamiskotis - ega ikka ei leia küll, eriti kui otsitakse liikumise pealt (pole aega igat täpikest - oli see orav, vares või telkmantli alt välja paistev sissi käelaba- tuvastada). Muidugi on olemas veel paremad kaamerad kui meil on, kuid küsimus jääb - kas hakatakse neid luuresatellite ja luurelennukeid kulutama üksikute meeste tagaajamiseks?

Kui keegi räägib - jahedal maapinnal olev tulise mootoriga tank - termokaameraga kopter leiab kui nalja. Rääkimata kolonnidest.
Aga grupp end varjama õpetatud inimesi nt suveajal, kui metsaalune on palav ja lehestik tihe - pole nii lihtne enam.
Ja erinevalt mürisevast soomukist, kust ei kuule suurt midagi, kuuleb metsas olev inimene suurepäraselt, kopteri tulek on ammuilma kuulda.
UAV-dega on raskem, kuid taaskord - tegu pole Afganistani kõrbemaastikuga, mis öösel muutub vägagi jahedaks ning kus lõkkeääres istuvad taliibid paistavad kilomeetrite taha, et neid Predatoriga rünnata.

Alternatiivne variant oleks, kui iga siss teeks päevas juhuslikesse ja mittejuhuslikesse kohtadesse pidevalt lõkkeid
Kui metsades on pidevalt mitukümmend kuni sadakond parasjagu põlevat, hõõguvat, kustuvat lõket, ei jõua keegi neid ükshaaval kontrollida ega nende peale kopterilt huupi moona raisata. ainuke miinus, et metsatulekahjude oht kasvab oluliselt, kuigi ka metsatulekahju varjaks sokke kuivatava sissi kenasti ära

See "õpetus" kuulub selgelt lolluste hulka. Kui mingisse kaardiruutu tekib hirmasti lõkkeid, ei tule mitte õhurünnak, vaid tuleb hulk veoautodel jalaväelasi, kes asuvad seda kahtlast ruutu läbi kammina - kaugele sa ikka jõuad sealt lõkete juurest minna.