www.militaar.net

Niisiis algse teema juurde tagasi tulles.
Sai kiiver originaalvärviga üle tõmmatud ja lõkke kohal ka tossutatud (veidi). Värv on siis RAL 6006 (täismatt).
http://www.zone.ee/numismaatur/Valmiskiiver/[/u]

Korralik töö! Kuidas Sa selle õhuaukude probleemi lahendasid ning kust hankisid needid voodri kinnitamiseks?

Õhuaugu needid sai ise lõikekettaga tehtud kumera peaga poltidest. Sisukinnitusneete on praegast ainult 1. Selle sain ühe metsast leitud ja suht ussitanud kiivri küljest.

hugo1 kirjutas:Saksa kiivritega veel selline huvitav asi, et sõber leidis metsast kaks Vene ja ühe Saksa kiivri...

Olen ka leidude puhul märganud, et vene kiivrid on rohkem läbi roostetanud. Ei ole küll analüüse teinud, kuid need kogemused leitud kiivritega näitvad, et sakslaste terase kvaliteet oli parem. Kindlasti ka parem kaitsekiht peal.

et sakslaste terase kvaliteet oli parem. Kindlasti ka parem kaitsekiht peal.

Vot ei tea, Venelasel oli ju tegelikult metalli rohkem, kui sakslasel. Võimalik, et punaarmee kiiver oli lihtsalt õhem. Saksa omad on ju päris rasked ka võrreldes venelasega.

Niisiis huvitab mind see, et kas raske roostekahjustusega kiivreid on üldse mõtet taastada. Täpsemalt see, et kas pahtlit ja liimi täis topitud kiivritel on enam mingi ajalooline väärtus. Või on see niiöelda tegemine enese rõõmuks.
Ise leidsin metsast ühe kiivrirondi millel oli märkimisväärne auk sees. Kuna ära oli ka kahju teist visata siis sai riide liimi ja pahtli abil auk kinni pandud.
Juuresolevatel piltideltähistab augu suurust halli ja mustasegune ala.

http://www.zone.ee/numismaatur/Liim&Pahtel/

mismoodi sa selle augu täis panid,mull ka üks selline-ei oska midagi peale hakata...

Võtsin ühe täiesti tavalise riidelapi. Mätsisin autopahtliga kokku. Surusin selle seestpoolt augule peale nõnna, et pahtel jääks väljapoole. Pahtlikihi tegin nii paksu, et riiet koos selle kihiga andis vormida vastavalt kiivri kujule.Kuivama panin nii, et kiivri pealagi allapoole. Muidu oleks riie lohku vajunud. Tuleks kuivamise ajaks üles riputada ka. Kui autopahtel kivinenud panin peale liimikihi (mingi EPO liimi laadne, kuid kuivab 1,5 h).
Nüüd vaja sissepoole ka liimikiht panna, et asi tugevam saaks. Siis saab pealt ära lihvida ja värvikihi peale visata.
Ega see tehnoloogia on laest suht võetud, sest endal alles esimene kord asjaga kokku puutuda. Riide asemel saaks kasutada ka mingit hästi õhukest ja vormitavat võrku ka millele pahtel mätsida. Siis saaks asi ilmselt tugevam, kuid kahjuks endal sellist pole.
Igatahes edu.

Kas on mõtet taastada antud asja? Orginaal on nii nagu on .Taastatud asjaga tekib igasugu möttteid. Nigu ,,Kevades,, tee vähe ,aga tee hästi. Või jäta nii,nagu on...

mul neid ilusaid juba mitu-ei ole raatsinud siiani ära rikkuda.aga see üks , sain 50.- eest ja on üpris katkiei ole tal enam mingit väärtust...

vÄÄRTUS ON IGAL ASJAL NII NAGU ISE NÄED.MÕNE TEISE JAOKS ASI HOOPIS MUUS HINNANGUSKAALAS.KÕIGEL POLE HINDA RAHAS...PAKU KASVÕI VAHETUST.

pidasin just silmas ajaloolist väärtust... aga kui kedagi huvitab mingi kaup siis palun väga.olen igasugustele pakkumistele avatud.egas mul seda aega ka nii üle ei ole,et taastamisega tegeleda.

Taastatud asjad on ikka reeglina müügiks või dekoratsiooniks. Kogujale on auguga kiiver hulga väärtuslikum kui pahteldatud/värvitud kiiver. Kuid muidu kui taastada tahate siis tehke vaigu ja klaasriidega. Vaeva vähem, töödelda lihtsam ja kiiver ei kaalu pärast kolme kilo.

Järgmine kord kui värvitud/puuritud sitakopa leiad annad ehk teada ma annan Sulle terve, ilma aukudeta vastu.

Nõus Partisaniga, minu jaoks olgu kiiver pigem auguga, kui taastatud.
Kurtnas oli müügil mingisuguseid plastikust koopiaid.

Mul just vastupidine mure. Tahaks kiivrilt eemalda sinna paikamiseks pandud riiet ja EPO-t ( töö on tehtud ka hirm räpakalt ) ja jõuda eheda tulemuseni. Nagu ma vanematest kolleegidest aru olen saanud, tuleb alustada põletamisest Kas see tähendab, et ma pean kiivri lõkkesse viskama? Ja mis saab pärast edasi? Kuidagi ma peaks teda ju hiljem puhastama ja konserveerima ( kohe kindlasti ei ole seal küljes kübetki orig. värvi ).