www.militaar.net

Hea küll,

lahingusituatsioonis võis kiriku ründamise käsu anda mingi suvaline ohvitser ja võib-olla isegi teadmata, et Kirikus on haavatud Eesti sõdurid. Aga ma olen kindel, et haavatud tõepoolest karjusid, et a la ärge rünnake jne ja ma olen kindel, et Trankmannil kui juhtival ohvitseril(kes on tõestatuna-nagu ma oma eelmises postituses näitasin- väga täpne ülevaade toimuvast, kuigi ta komandopunkt võis paikneda tõesti nt. 1,5 km kaugusel lahinguväljast(mida me ei tea, ega suuda kunagi enam selgeks teha), aga kuna oli tegu eelsalgaga, ma arvan, et see oli liikuv ja lahinguväljale lähedal siis selles olukorras on üsna tõenäoline, et Trankmannini jõudsid teated a la kirikust kostab hädakisa vms. ja seda, et tegu oli plaanitud mõrvaga näitab see, et mitte kuskil ei kohta me teadet, et punased oleksid kirikusse sisse tunginud ja vaenlased kinni võtnud(mis oleks grupi vaenlase sõdurite likvideerimisel loogilisem tegevus kui külmavereliselt ja mehaanilselt antud hoone, kus lvaenlased paiknesid, likivdeerimine, kasvõi selle pärast, et ka punastele oli oma "keelt" vaja).

aga kui mu oletus osutub valeks, siis tuleks Trankmann(kes sisuliselt oli lahingu Punaarmee-poolne üldjuht) juba selle eest vastutusele võtta, et ta pärast lahingut ei algatanud uurimist, kes lasi tappa külmavereliselt vastupanu mitteosutavate(seda väidet, et haavatud oleksid vastupanu osutanud, ma ei ole veel kohanud) sõdurite salga. Tõesti, sellist tapmist esines toona kõikjal, ja kõik midagi sellist teinud on sõjakurjategijad.

Miks see siis nii tähtis on, et seda pasuntatakse pidevalt? Siin olid vastaspooltel eestlased(tõsi, ka 1941 olid vastaspootel eestlased - metsavennad ja hävituspataljonid) ja korralike(mitte irregulaarsete) sõjaväeosadega.

corvus kirjutas:Tegelikult oli polkovnik Trankmann ikka polgu juhataja ning eelsalka juhtis ltn.Snoting. Major Andrejevi üldjuhtimise all Avinurmes.

Palun konkreetset viidet või tsitaati selle millele see lõik põhineb.

[quote=""Eesti rahvas võitluses Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945 II osa(Eesti Raamat 1977) lk 373"] Eelsalga juhiks määrati 27. laskurpolgu komandör polkovnik Nikolai Trankmann.[/quote]

corvus kirjutas:Võta näiteks 1945.aasta "LK Võitlustee" 124-136 lk. Trankmanni isiklikust eeskujust pole mitte sõnagi. Küll aga on olemas ohvitseride nimed, kes seal konkreetselt toimetasid.

Selles raamatus ei jäeta tavaliselt (kõrgemate) poliitohvitseride või ohvitseride isiklik osavõtt või isiklik eeskuju märkimata. Oleks T. seal eelsalgas ise kohal, poleks autor küll selle fakti üle mingit valehäbi tundunud ja kenasti selle ka ära märkinud...

Niisis, ei saa me seekord küll Trankmanni kiita surmapõlgliku osalemise eest operatsioonis isiklikult. Ja ka vanus ning vast füüsis eriti, poleks vast lubanud koos sõduritega lahingut anda ning nendega jookse-ründa puhul sammu pidada... Palju te keskealisi polkovnikuid aka rügemendiülemaid välul kuulide all silkamas olete näinud?

Nagu ma eelnevas postituses väitsin võis Trankmann olla komandopunktis lahinguväljast eemal, aga see, et ta lahingu üldjuht on, see ei peaks tekitama kahtlust ja seega sündmusele läbi sõrmede vaatamine teeb ta tahestahtmata kaassüüdlaseks

corvus kirjutas:Võtnud siis kohe ENE kätte. Seal oleks märgitud Lembit Pärn äkki näiteks armee eelsalga juhiks korpuse näol?

19.sept otsustas korpuse ülem Trankmanni polgu baasil moodustada polkovnik Trankmanni motoriseeritud eelsalga.
1945.aasta "LK Võitlustee" lk.121

20 septembril moodustas Trankmann oma väeüksuste baasil liikuva eelsalga, mida tugevdati suurtükkide ja tankidega.
LKV lk. 124

Avinurme suunal rünnata elik mitte läbi lasta läbimurda üritavaid vaenlase väeosi ning ühtlasi vallutada Avinurme on major Andrejevi allüksuse ülesanne. Mis toob kaosa suuri kaotusi. Verine lahing. Palju kisa ja kära ja laskmist. Suitsu ja udut. Miinipilduja tuli tõmmatakse Andrejevile peale.
LKV 124-125

Trankmanni roll piirdub vaid käsuga kaitsest üle minna rünnakule ja seda veelgi intensiivsemalt
LKV. 125

Kiriku rajooni vallutamine on tiibmanööver lõunsse, mis katab teedmööda liikuvat soomust ja Andrejevit. Seda teostab leitnant Solting. Edukalt.
LKV 125.

Ahjaa, arvati teadvat et kirikutornis on vaenlase vaatluspunkt.

Ei tea kas sinu õnneks või õnnetuseks, seda ENE-s mainitud pole

Lembit Pärn tegeles korpuse operatiivjuhtimisega: mis suunas liigub ülejäänud 7. diviis? Mis suunale me viime 249. diviisi(teatavasti peale Avinurme lahingut toimus väeosade ümbergrupeerimine: 7. diviis suunati korpuse vasakule tiivale ja 249. paremale)? Kas kuhugi on vaja saata täiendav eelsalk? Mis koht vajab lisatoetust? Mis on lennuüksuse ülesanne. Mingi lahingu tiibmanööver lõunasse ei olnud otseselt tema asi ja tal polnudki aega sellega tegeleda.

Mis oli eelsalga ülesanne?(annan omas sõnastuses) Hõivata Avinurme teerist ja lõigata läbi teeristi taanduvate vaenlase üksuste taganemisteed. Kes oli eelsalga juht? polkovnik Nikolai Trankmann(seda väidab põhimõtteliselt ka lk 121). Seega pidi Trankmann juhtima tõenäoliselt puhkevat lahingut Avinurmes, mis puhkeski, sest, nagu me näeme lk 124-125, vaenlane otsustas avaldada vastupanu eelsalgale, mis täitis enda ülesannet. Antud lahingu kõik manöövrid-osad-tegevused tuli seega kooskõlastada Trankmanniga, kes, nagu öeldud, oli lahingu üldjuht. Kuigi Kiriku ründamine võis olla leitnant Snotingu otsene käsk ja seal toimunud veretöö on ohvitseridest kõige otsesemalt tema peal, on ka vastutajaks Trankmann, kes viibis lahingupaigast eemal või selle vahetus läheduses(kuna puuduvad tõendid tema viibimise kohta kusagil, siis tuleb arvestada mõlema variandiga), kuna, nagu öeldud, oli ta üldjuht ja oleks pidanud pärast lahingut, peale asjaolude kindlaks saamist ennast(juhul kui tema andis ründamise käsu) ja muid asjasse puutuvaid ohvitsere, sõjakohtu alla andma. Aga kuna ta seda ei teinud, võib teda süüdistada kaassüüs.

corvus kirjutas:
[...]

Vanaselja, kes ise oli kiriku rajoonis, kirjeldab üsna täpselt, mis seal juhtus. Luurajad elik eelsalk (seekord ikka Soltingi oma, kuigi tehniliselt võime ju kutsuda seda ka "Trankmanni motoriseeritud eelsalga eelsalk") vallutas kriku kõigi majade ja kinniste ruumide vallutamise reeglite kohaselt.

Mees üritab vallutada kuulipilduja pesa, ja just sel hetkel kui kõige eelduste kohaselt peaks kuulipilduja järjekordne valang ta kaheks lõikama, saab noil lint tühjaks. Vedas! Hüpab vallile ja mis ta teeb? Karjub: "käed ülesse!" või kihutab pideme meestesse? Võimalik, et üks jõuab isegi sealjuures käed ülesse tõsta... Tribunali? Inimsusevastase kuriteo eest kohtu alla?
Siin aga eelsalk jõuab lahingutega (mitte hanerivis jalutades) kiriku perimeetrile. Edasi järgneb rünnak maja vallutamiseks koos kõigi ellujäämisinstinktidega, mida kaks aastat sõda on meestele õpetanud. Lähened hoonele - ei koputa uksele; ei astu üle läve; ei roni sisse aknast. Granaat on sinu parim sõber, sinu elu garantii. Splint maha. Loed kolmeni. Aknasse. Automaadi tuli peale. Tead , et sinu kaaslane toimetab täpselt samuti teise akna all (ukse kõrval). Suits hajub. Üks mees sisse. Tahad olla jumalast kindel, et seekord oled sina ellujääja, siis see üks mees annab veelkord tina juba sees. Surnud ei tapa sind. See on ainus kindel teadmine, mis sind jätab ellu päeval, mil sõda lõppeb.
Alles nüüd on aega korra hinge tõmmata ja oodata, kuni kogu jagu või rühm järgi jõuab. Samal ajal käib samas lähedal äge lahing või tagaajamine edasi. Roomikute lõginal kihutatakse Tudlinna poole. Keegi võibolla oigab kuskil nurgas. So, what! Sul on pool jagu haavatutena-surnutena samas kiviaia kõrval. Kärvaku need raisad. Mina pean järgmisse kohta roomama-ründama-jooksma-sõitma. Küll tagumised tulijad asjad korraldavad... Ei ole välistatud, et mõni mees sealt kirikust ka med.abi sai. Hiljem andis kuskil laagris otsad.
Kõik oleksiloogia.

Vastus siis Corvuse parandusele:

Ma arvan, et seal oli haavatuid ikka päris palju(miks siis muidu veretööd koguaeg mainitakse), keda 1 granaadiga pelgalt ei tapa, sest vastasel juhul oleks tegu tüüpilise lahinguolukorraga. Ma arvan, et see kiriku ründamine kestis ikka tükk aega. Ikka pidi seal midagi suuremat olema, sest ega selliseid veretöid, mis Eestis tavaliselt plaanile tõstetakse, on vähe. Kus suitsu, seal tuld

corvus kirjutas:

harri13 kirjutas:

corvus kirjutas:Võta näiteks 1945.aasta "LK Võitlustee" 124-136 lk. Trankmanni isiklikust eeskujust pole mitte sõnagi. Küll aga on olemas ohvitseride nimed, kes seal konkreetselt toimetasid.

Selles raamatus ei jäeta tavaliselt (kõrgemate) poliitohvitseride või ohvitseride isiklik osavõtt või isiklik eeskuju märkimata. Oleks T. seal eelsalgas ise kohal, poleks autor küll selle fakti üle mingit valehäbi tundunud ja kenasti selle ka ära märkinud...

Niisis, ei saa me seekord küll Trankmanni kiita surmapõlgliku osalemise eest operatsioonis isiklikult. Ja ka vanus ning vast füüsis eriti, poleks vast lubanud koos sõduritega lahingut anda ning nendega jookse-ründa puhul sammu pidada... Palju te keskealisi polkovnikuid aka rügemendiülemaid välul kuulide all silkamas olete näinud?

Nagu ma eelnevas postituses väitsin võis Trankmann olla komandopunktis lahinguväljast eemal, aga see, et ta lahingu üldjuht on, see ei peaks tekitama kahtlust ja seega sündmusele läbi sõrmede vaatamine teeb ta tahestahtmata kaassüüdlaseks

Mille süüdlaseks? Sõjasüüdlaseks lahingu pidamisel? Seljuhul tuleks kõik saksa rügemendi ja venelaste polguülemad süüdi mõista. Või tasuks ikka ennem konkreetsete süüdistuste paikapidavuses veenduda?

Muideks Trankmanni komandopunkt asus "soomuses".

Ära demagoogitse! Sa tead, et ma mõtlen siin otseselt Kirikus toimunud veretöö süüdlaseks. Nagu ma ühes eelnevas vastuses ütlesin oli tal kui eelsalga juhil(mida tõestab ka üks sinu toodud allikas) ülesandeks läbi mõelda kõik toimuvad tegevused(eelkõige manöövrid, mille abil vaenlane puruks lüüa). Ja võib-olla tõesti ta sai toimunud veretööst teada peale lahingu lõppu(aga samas tõendite puudumisel me ei saa välistada ka seda, et just tema selle käsu andis), aga nagu ma ütlesin, oleks ta pidanud otseselt seotud ohvitserid(näiteks Solting) andma sõjakohtu alla, mida ta ei teinud, saades kaasvastutajaks veretöö eest. Ehk, kui sa soovid ja viitsid, siis sa võid alustada laiaulatuslikku reklaamikampaaniat, kus sa tood välja kõik ohvitseride nimed, kes Kiriku ründamisega seotud olid. Aga see ei vähenda Trankmanni süüd antud olukorra juures.

Ja sellest, et tegu pidi olema siiski lahingust vähemalt pisutki erineva veretööga, rääkisin ma ühes eelnevatest postitustest.

Tjah, kui ainult corvust lugeda, meenub üks kulunud anekdoot:
Kohtunik küsib autovarguses kannatanult, et mida sel on pärast kaebealuse advokaadi kaitsekõnet ütelda. Mispeale kannatanu ütleb, et pärast advokaadi kaitsekõnet hakkab ta kahtlema, et tal on kunagi üldse auto olemas olnud...

Ka minul jääb juba kohati mulje, et polkovnik Trankmanni pole olemaski olnud. Ja muidugi on omaette lugemiselamus kaasakiskuvalt kirjeldatud lahing, millest corvus paistab ise olevat osa võtnud.

Aga mälestustest paistab ikkagi, et Nõukogude üksus sisenes juba mahajäetud kirikusse, mitte ei vallutanud seda lahingu käigus. Ja NT pidi operatsiooni juhina olema toimuvaga (toimunuga) kursis. Ja vähemalt pärast ka midagi ette ei võtnud. Paraku Nõukogude poolega on nii, et sõjakuritegude eest kohtu alla pole teisi antud ja selle sildi andmine käibki enamasti mälestuste põhjal. Arvan, et ma ei eksi väga, kui kasutaksin edaspidi NT kohta väljendit 'sõjakuritegudes kahtlustatav'.

NT enda kohta on üht-teist huvitavat tema tütre, teatritegelase Inna Taarna mälestustes. Panen praegu Tallinna rmtk-de haagi:
http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/ ... 6&5%2C%2C5

Eks me leia seda, mida tahame otsida, aga minul kinnistus ka tütre mälestusi lugedes NT kui lurjuse kuvand. Ehkki on ka kohti, kus NT oma perele korraliku nomenklatura-elu kindlustab, lapsega (siis Inna) ja hiljem ka lapselapsega (Jüri Jürvet jr) tegeleb...

Aga corvusele veel, et kui teiste jutust igat pindu otsida, peab vaatama, et oma jutus palki sees pole:

corvus kirjutas:

Vaat selle Mart Laari üllitisega on lugu selline, et üks neist tunnistajatest olevat ju lausa tornis istunud. Ainult, et torni polnud sellel kirikul enam peal... Vaata fotosid, mis tehtud vahetult peale Avinurme ülevõtmist ning väidetavalt veel ka sakslaste poolt tehtud võtteid. Torn lännu! Oletame, et see torn oli seal peal, kui sovietid saabusid, sel juhul läks ta õhtale koos seal "istunud" kirikuteenriga.

Kunstiajaloolane Juhan Kilumets koostas 2009. aastal Avinurme kiriku torni tööde jaoks muinsuskaitse eritingimused, kust tuleb selgelt välja, et ehkki kirik sai 1944. aastal vähemaid kahjustusi, on nii kiriku tornikehand kui ka tornikiiver (sic!) algupärased, s o ehitatud 20. saj esimesel kümnendil. Seega kirik, mille 'torn lännu', peab miski muu olema ja siia juttu ei sobi.

Edasi järgneb rünnak maja vallutamiseks koos kõigi ellujäämisinstinktidega, mida kaks aastat sõda on meestele õpetanud. Lähened hoonele - ei koputa uksele; ei astu üle läve; ei roni sisse aknast. Granaat on sinu parim sõber, sinu elu garantii...

No ei saa enam vaiki olla.
Lihtsalt pean isand Corvusele tema, probleemile pragmaatilise lähenemise pärast oma tunnustust avaldama.
Jah. Sõduri põhiline soov oli ellu jääda.
Lihtsalt.
Ja olla kindel, et vastane sulle enam kindlasti kahju ei tee.
Huvitav kui suure punase ristiga oli kõnealune kirik tähistatud?
Ja kui ei olnud, siis miks ei pidanuks üks täie aru juures olev sõdur...

Lähened hoonele - ei koputa uksele; ei astu üle läve; ei roni sisse aknast. Granaat on sinu parim sõber, sinu elu garantii...

Corvus kas see on ka siis teie silmis vale:
Kohaliku elaniku, tollal Narva rindelõigus võidelnud Erich Pukk`i meenutused (13.03.1991):

Üks noor haavatud eesti poiss, kes redutas teeäärses talus, palus peremeest astuda kontakti punaarmeelastega ja teatada oma soovist end neile vangi anda. Peremees kohtus teel ratsahobusel möödasõitva polkovnik Trankmanniga, kes käskis haavatul välja tulla. Kui see ilmus teele, laskis Trankmann ilma küsimusi esitamata oma nagaaniga noore haavatud poisi maha.“

Saime ka täpsustuse polkovnik Trankmanni poolt sooritatud mõrva kohta. Sellest rääkis meile üks kohalik, tollal Avinurme lahingust osavõtnud laskurkorpuse 27. polgu võitleja. Haavatu mahalaskmine toimus Avinurme – Tudulinna tee ääres Savi talus. Mees, kellel haavatu palus endast punaarmeelastele teatada, oli tollal perenaisele abiliseks olnud Alfred Raja – sõja ajal ärimees, hiljem Avinurme valla täitevkomitee aseesimees. Kui viimane oli väljendanud hämmeldust ja masendust Trankmanni poolt sooritatud julmuse kohta, olevat Trankmann, nagaan peos, käsutanud Raja oma hobuse ette jooksma kuni selle hingetult mahakukkumiseni. Hobune muidugi hüppas üle kukkunud mehe ja „suur väejuht“ sörkis ise hobusel Tudulinna poole edasi.

corvus kirjutas:Tore. Kui jutustus vastab tõele, siis selle asja eest tulekski tagantjärgi anda Trankmann kohtu alla, mis on muidugi ebatõenäoline.
Samas ei takista asjast huvitatuid keegi, teostamast korrektset ajalooliste allikatega varustatud, objektiivset uurimist, mille hiljem võiks Tunas vmt.ajakirjas avaldada. Umbes nagu Irboska veretöö kohta tegi Reigo. Selmet, et iriseda või vinguda või oletada kaheldava objektiibsusega info baasil.
Muideks, kas tõesti Trankmann ratsutas Tudulinna? Keegi ju väitis teda tankiroomikutega mehi lömastanud olevat?

Mina ei tea kui tõde või pooltõde see on mina seda pealt ei näinud ja selles sõjas osalenu ka ei ole aga sellised on mälestused.

Tsiteerin Vaino Kallase "Kahe sõja vahel" lk 348

Liikudes Avinurmest edasi Tudulinna suunas,avastasid polkovnik Trankmanni polgu võitlejad taganeva voori haavatutega,mille vastu mindi "otsustavalt" pealetungile.Automaatide tule ja tankiroomikutega lömastati umbes kilomeetri ulatuses haavatuid,voorisõdureid ja hobuseid

Keegi pole väitnud seda,et Trankmann isiklikult oleks käinud lömastamas vaid andis käsu.

Postitusi vahepeal niipalju tulnud. Püüan siis kõigile vastata:

1. Ma ei püüdnudki väita, et kiriku hõivamine oli lahingu lõpp. Samas kiriku hõivamiseks ei ole vaja tervet polgusuurust eelsalka. Vaadates Mart Laari "September 1944" antud lahingu kaarti tõestab jah, et kiriku hõivamine toimus lahingu käigus, kell 11-12 vahel. Aga mingi grupp punasõdureid võis jääda tegema hävitustööd kirikus ja ülejäänud liikusid edasi. Mis on loogiline sellepärast, et kuna kirikus olid HAAVATUD sõdurid(ma ei ole kohanud väiteid, et seal oleks olnud terved sõdurid, kes vastupanu osutasid), kes ei suutnud vastupanu osutada. Soltingi grupp läheneb kirikule, hakkab granaaditega seda viskama ja automaatidega tuld andma. Vastupanu ei tule, ülejäänud ründegrupid liiguad edasi, Soltingi grupp hakkab kuulma hädakisa, aga ei tee sellest välja, hävitab edasi ja kui hädakisa hakkab vähemaks jääma liigub grupp aina lähemale. See on ainult oletus, kuna puudub tõestus, aga loogiline ikka.

2. Jah, Trankmann pidi koordineerima oma tegevust ka kõrvalväeosadega. Otseselt side hoidmine on sideväeosa rida. Siiski, kuna ta oli EELSALGA juht(mida ma olen tõestanud siin mitmes eelnevas postituses), pidi ta koordineerima ka eelsalga erinevate üksuste võitlust lahinguväljal, kaasaarvatud kiriku juures paiknevate üksuste. Kui ta ei suudaks hallata lahingu olukorda ega omada üldpilti, poleks ta Polkovniku auastet väärt. Lisaks tal oli juba kogemustepagasit olemas.

3. Seda ei oska enam keegi öelda,mitu mõrvati, aga nagu ma ühes enda eelmises postituses väitsin, pidi siiski olema tegu tavalahingust erineva situatsiooniga(mis sest, et see lahingu käigus toimus), kuna vastasel juhul sellest ei räägitaks niipalju. Siit ka vastus Karukesele: loogiline, et sõduri soov on ellu jääda, aga kui ta näeb-kuuleb, et vastupanu ei osutada ja vaenlaste grupp oigab surmaagoonias, siis mis alusel ta tapab neid??? See hakkab vaikselt sõjakuriteo järgi lõhnama...

4. Nõustun Castellumi ja Corvusega selles osas, et Trankmann võis ka Kirikus toimunust teada saada alles peale Tudulinnas 8. armee üksustega kohtumist(mis minu ja Castellumi arvates on ebatõenäoline), aga aluse talle süüdistus esitada annab juba see, et ta ei andnud Soltingut sõjakohtu alla ehk vaatas Kirikus toimunule läbi sõrmede.

5. Juriidilisest keelest: kohtus ega juristide poolt teda süüdi pole mõistetud(nagu ma enda esimeses postituses väitsin), seega ei saagi teda nimetada Sõjakurjategijaks(mida me võime teha mitteametlikult). Lähtudes põhimõttest, et süüdistatav on süüdi alles peale süüdimõistvat kohtuotsust, tulebki teda nimetada kui sõjakuritegudes kahtlustatavaks(mida me võime öelda ka mitteametlikult). Kuna ta kohta pole isegi süüdistust esitatud(vähemalt mina pole kuulnud), tuleks teda juriidiliselt nimetada kui sõjakuritegusid mitte toimepannud ohvitser(mida võime öelda ka mitteametlikult).


6. Eesti kirikud on tavaliselt pikad ja paistavad välja. Enne lahingut jõudis eelsalk Kõverikku külla, kuhu peaks Avinurme kiriku torn välja paistma(ainult oletan, ei oska tõestada). Ja kui seda kaugelt(ehk Kõverkust või ok, pisut hiljem, aga enne Avinurmet) nähti ja

corvus kirjutas: [...]
arvati teadvat et kirikutornis on vaenlase vaatluspunkt
[...]

, siis loogiline on, et Kirikutorn ikka oli lahingu ajal olemas ja suuremat tõestust saab ka anonüümse kirikuteenri jutt. Ja lähtudes Juhan Kilumetsa uurimusest peaks olema esialgu tõestatud kirikutorni olemasolu(jääme siis huviga ootama Corvuse filmiarhiivi retke tulemusi).


Ühesõnaga, ma võtan kokku enda põhipoint'i:
TRANKMANN OLI EELSALGA JUHT JA TA OLI KÕRGEIM OHVITSER, KES PIDI TEGELEMA OLUKORRAGA AVINURMES(FAKT). EELSALK PIDAS LAHINGUT AVINURMES, HÕIVATES LAHINGU KÄIGUS KIRIKU(FAKT). KIRIKUS PIDI TOIMUMA MIDAGI RÄIGEMAT, KUI TAVALINE LAHINGSITUATSIOON, KUNA "AVINURME KIRIKU VERETÖÖ" ON ALATI ESILE TÕSTETUD MUUDEST LAHINGUSÜNDMUSTEST. TRANKMANN VÕIS SELLE KÄSU ISIKLIKULT ANDA, TA VÕIS SELLEST TEADA SAADA ALLES PAAR TUNDI PEALE LAHINGU LÕPPU, ME EI TEA SEDA, AGA KUNA VAATAS ASJADELE LÄBI SÕRMEDE, SIIS TA ON KAASOSALINE.

Vooridest üle sõitmine on teine teema juba ja on minu meelest ka aluseks teda sõjakuritegudes süüdistada...

Aga minu meelest on edasisel vaidlusel mõtet ainult ajaloolise tõe väljaselgitamiseks(ja siis see võiks ka kuhugi avalikkusesse välja jõuda), sest vastuse enda teemaalgatusele on Castellum saanud, otsustades hinnata Trankmanni kui "sõjakuritegudes kahtlustatav".

Tegelikult Trankmanni ja Polisinski juurdlustoimikust ei selgu, et ta 1. diviisi piirkonna kindlustusplaanid ära oleks müünud. Seda lihtsalt oletati ja selles ta ka süüdi mõisteti, ehkki kindlaid tõendeid polnud. Trankmann ise ajas ülekuulamisel ilmselt udujuttu ja väitis, et polnud midagi salajast andnud. Täielik tõde peitub ilmselt Vene arhiivides.

Selge pole ka, milline organisatsioon Trankmanni (Polisinski kaudu) värbas. Kõige tõenäolisem on NKVD 7. Kingissepa piirivalvesalk, kuid see võis olla ka Leningradi sõjaväeringkonna staabi luureosakonna Piiriäärne luurepunkt nr 3 (Kingissepas).

Polegi vaja Vene arhiivi minna. NKVD välisluure materjalides (ERAF 138SM) on kirjas, et Trankmann andis tõesti materjale eesti kindlustustöödest, mida sealpool piiri hinnati väga kõrgelt. Trankmanni värbajaks oli kindlasti NKVD (ilmselt 8. Oudova piirivalvesalk, millega Polisinski sidet pidas).

NKVD piirivalvesalga agent "Teder" ehk Martin Bergfeldt-Mäepõld (VR II/3; teenis 1923-1936 piirivalvurina) väitis hiljem, 1941. aastal arreteerituna ülekuulamisel NKVD-s, et tema aitas Trankmanni värvata. Samas ei saa välistada, et ta luiskas, püüdes oma teeneid NSV Liidu ees võimalikult suurtena näidata. Ja muidugi ei saa täielikult välistada, et ta oli olnud Eesti topeltagent.