Kapten Trumm
Soomlased on küll sõjaliselt tugevad, kuid nende särk on ihule ekstra ligidal, sealpoolseid katseid eestlastele kannikasse urineerida on ka ajaloost võtta-aastal 1939 koostöö asemel üritasid soomlased ise oma nahka päästa
Jah, aga enne baaside tulekut käis Eesti abi otsimas ka Soomest ja soomlased ei leidnud isegi aega Eesti saadikut vastu võtta. Nii olen siin teemas "Kas Eesti oleks pidanud 1939 vastu hakkama" aru saanud. Niiet kõigepealt tõmbasid tooli alt ära ikkagi soomlased ise.
Venelasi peatada oligi lootust 1939 ainult siis, kui Stalin oleks pidanud sõdima mitme riigiga korraga ja Soome laht oleks lukku löödud. See oleks kaotanud venelaste üleoleku merel ja katnud eestlase põhja- ja soomlaste lõunatiiva. Soomlased aga lootsid ise oma nahka päästa ja Eesti jäi halbade ja väga halbade valikute vahele.
See on Eesti versioon. Soomes räägitakse hoopis teist juttu.
1939a. uskus Eesti juhtkond, et isegi koos Läti ja Soomega on sõda N-Liidu vastu lootusetu.
Ainust võimalust nähti Saksamaas, kellelt ka abi küsiti ja kes keeldus.
Soomelt ega Lätilit ei küsitud kunagi abi, nende peale ei loodetud, otsused võeti vastu ilma nendega arutamata. Eesti juhtkond varjas otsuseid isegi oma rahva eest.
Hiljem süüditati Soomet ja Lätit reetlikuses vaid eneseõigustamiseks, juhtkond pidi end õigustama ka Eesti rahvale, kuna nende poliitilised otsuste tulemus oli katastroof.
Tegelikult on Baltikumi seal hulgas ka Soome sellisesse lootusetusesse olukorda nagu see 1939a oli sattumises süüdi just Eesti.
Eesti oli ühises Balti ketis keskmine kõige tähtsam, kuid kõige nõrgem lüli.
Peale Eesti alitumist oli Läti vastupanu lootusetu, Soome olukord kordi raskem, me kõik ju teame kust startisid punakotkad, et pommitada Soomet. Soome laht oli punaarmee sõjalaevadele valla.
Umbes samasugune arusaam asjast on ka Eestis kõigipoolt vihatud Ilmjärvel.
Mina usun seda teooriat sellepärast, et Eestil ja Lätil oli ühine kehtiv kaitseleping, minu teada ei ole leitud ühtegi dokumenti, mis tõestaks, et Eesti viimases hädas nõudis Lätilit lepingu täitmist.
On vaid mingi ebamäärane kurb jutt sellest, et Laidoneriga ei soovitud kohtuda.
Eesti ei tõstnud mingit diplomaatilist lärmi, miks
Sellepärast, et ta ei uskunud, et koos Lätiga oleks võimalik N-Liidule vastu panna.
Hiljem, kui II maailmasõda lõppes, Soomel õnnestus vabaks jääda eestlaste kaotused olid alistumisest hoolimata katastroofilised, omariiklus kaotati oli eriti tarvis seda valet edasi sööta, keegi ei tahtnud vastutada rahva ees, tunnistada oma viga.
suurpomm
Minu arvamus on ,et Eesti peab sõlmina Soome ,Läti ja Leeduga ühise sõjalise abistamise liidu. Midagi sarnast NATO-ga, aga liidu mõte on selle reageerimis kiiruses. Kallaletung liidu liikmele karanteerib sõjalise toe liikmetelt vähemalt 48h jooksul. Muidugi võiks sinna kaasata ka Poola, Rootsi ja Norra, kui neil just huvi on. Vähemalt oleks meil suurem võimalus vastu panna, kuni lõpuks NATO otsustab meile appi tulla.
Vaenlane peab arvestama, et vastu hakkab X-Eesti sõdalasi + X... abilist.
Kus juures X... võib võrduda vähemalt miljoni püssi all oleva sõdalasega.
Kui kutsutaks ,siis läheks ise küll naabritele appi!
Arvestades Baltikumi, Soome ja Poola ajalugu oleks selline liit neile riikidele hädavajalik.
Kõik need riigid on alati üksi jäänud suurtest lubadustest ja liitlastest hoolimata.
Seda, et lääne riikide peale ei saa loota näitas 1939a. Poola olukord.
Tal ei olnud mingit abi Prantsusmaast ega Inglismaast.
Kuid milliseks oleks ajalugu kujunenud siis, kui oleks olnud ühine sõjaline NATO põhimõttel tegutsev liit Poola koos Baltikumi ja Soomega.
Euroopas oleks olnud kolmas arvestatav sõjaline jõud.
N-Liit oleks olnud väga tugeva puhvri taga eemal euroopast.
Võimalik, et II maailmasõda oleks ära jäänud.
Kuid sellise liidu vastu kindlasti olid ja on nii lääs kui Venemaa.
Ei saaks ju siis enam ida euroopaga nii julgelt manipuleerida, kui siiamaani.
