5. leht 13-st

Postitatud: 15 Juun, 2009 15:05
Postitas Faust
Kaastunne.

Postitatud: 15 Juun, 2009 17:09
Postitas Lupus
Oh krt küll pidime veel kokku saama ja .... Neetud elu.

Postitatud: 15 Juun, 2009 18:11
Postitas Arnold
Päev otsa väljas, nüüd siis siit lugesin - kaotused, mis ei jää tulemata!
Rohkem ei kirjuta.

Postitatud: 15 Juun, 2009 18:30
Postitas traatjalg
Sügav kaastunne.

Postitatud: 15 Juun, 2009 20:29
Postitas marksman
Puhka rahus, kallis relvavend.

Postitatud: 16 Juun, 2009 0:37
Postitas Valhalla
RIP. :cry:

Postitatud: 16 Juun, 2009 20:22
Postitas oleeg
Kaastunne omastele!

o

Postitatud: 17 Juun, 2009 9:08
Postitas Rebu
Kaastunne omastele,jube kahju et nii pidi minema :(

Postitatud: 18 Juun, 2009 19:42
Postitas Hellboy
Homme tuuakse mees kodumaale ja laupäeva hommikul sängitatakse kodumaa mulda. Kaastunne omastele.

veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang langesid

Postitatud: 23 Aug, 2009 23:33
Postitas Seersant Steiner
veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang langesid
sügav kaastunne nende kahe mehe perele

Postitatud: 24 Aug, 2009 0:07
Postitas Arnold
...

Postitatud: 24 Aug, 2009 0:42
Postitas Standartenführer
Kahju poistest, noored elud jäävad elamata.


Siinkohal tooks ära ühe uudisteportaali paar tabavat kommentaari selle loo kohta, iseenesest pole see midagi uut aga praegu on hea hetk sellest mõelda:
part24 kirjutas: Kaastunne omastele.
Afganistani ei ole tema ajaloo jooksul alistatud. Seda ei juhtu kunagi. Mõttetute ambitsioonide mõttetud ohvrid. Mitte esimesed, kindlasti ka mitte viimased. Kurb.
sataršyi seržant, byvšyi afganets kirjutas: Istorija povtorjaetsja. My nesli tuda kommunizm, naši deti nrsut demokratiju, a duhi ne hotjat ne etovo ne drugovo.

Postitatud: 24 Aug, 2009 7:56
Postitas hummel
Sügav kaastunne langenute omastele, lähedastele ja kamraadidele!

Isiklikult oli au teada vbl Salmust.

Postitatud: 24 Aug, 2009 8:12
Postitas marksman
Puhake rahus, poisid! Tänu teie tööle on paljud elus ja terved. Me ei unusta teid!

Postitatud: 24 Aug, 2009 8:36
Postitas B2 Spirit
Ma lugesin. Ja ei saanud aru. Lugesin uuesti. Ja ei uskunud. Lugesin veel. Ja siis sain kõne. Ja ei suuda ikka uskuda. Sõnu ei ole enam. Pisaraid ei ole enam. On vaid viha. Uskumatu, ülekeev, värisema panev viha...

Valhalla värav on teie ees nüüd valla. Igavik ei olegi seal nii pikk aeg. Mäletage jäänuid, sest nemad mäletavad teid. Puhake rahus, poisid...

Sõnad kukuvad kildudeks ja haihtuvad vaikuses - nad ei muuda midagi, neil pole väge. Ja taaskord ei ole mul muud pakkuda... Sügav kaastunne kaasvõitlejatele ja lähedastele...