www.militaar.net

Kuna tehases tehtuid ahjusid lihtsalt ei jätkunud.Olen näinud erinevaid ise valmistatud punkriahjusid.Kasutatud on suuremaid laskemoona konteinereid,piimanõusid,kütusevaate,jne.Väikseim ise valmistatud punkriahi mida olen näinud oli tehtud 8cm miinipilduja miinide kastist.

Arusaadav. Mind huvitav, mis konteinerist see tehtud on. Püssirohi nähtavasti, aga mille jaoks?

A.

Sain hiljuti sellise instrumendi õnnelikuks omanikuks. Pealkiri "punkriahi" võib olla küll ülepingutatud, kuid see aparaat sobiks nimetet funktsiooniks küll nagu "sõrm sõbra p..."! Hakka või punkrit ehitama! Mõõdud: 450x240x330, kaal silma (käe) järgi nii 50kg. Viimasel pildil on siis selle pliidi "pinnalaotus"; selline lahtikäimine on transpordiks väga nunnu omadus.
Kevadsuvel, kursa kokkutulekul, oli võõrustajast kursavennal samasugune instrument olemas, millel läks vokipann ikka väga kärmelt rõõmsaks!
Hinda vaadates on tegu ajastuga, kus ruublil oli ikka hull väärtus. Oskab keegi kinnitada või ümber lükata versiooni, et see pliit tehtud enne nõukariigi sündi? Ja mis tehase logoga on tegemist?
Terv!

2 - 3 pilt

Ise vastan. Kivisse raiutud ja rauda sulatatud hinnad sündisid ilma siiski koos NL-ga. Lahtine on siis ainult vabriku nimi.

Hind 18 rbl. vihjab selgelt, et asi on valmistatud peale 1961. aasta rahareformi. Kõige tõenäolisemalt '70 või '80 aastatel. Enne seda üldiselt tarbekaupadele hindu peale ei märgitud (erandiks raamatud). Mul on mõningane huvi vana elektroonika vastu (telekad, raadiod jne.) ja selles vallas hakkas kaubale hinna peale trükkimine peale kuuekümnendate lõpu poole ja muutus masslevinuks seitsmekümnendatel (et siis perestroika ajal taas vaikselt kaduma hakata).

Meie näiteks kasutasime sellist asja kaheksakümnendate lõpus matkaonni kütmiseks ja seal söögitegemiseks.

Minu arust sai sellist asja veel mõne aasta eest Vene träna müüvatest poodidest osta, kas ka praegu, ei tea. Natuke moodsam kindlasti oli.

Treffasin "ostas" sellisele peale: alghind 10, osta kohe hind 20 eurikut. Arva ära, mis ma siis tegin! Õigel ajal õiges kohas... Sellise hinna eest tasus ka 250km järgisõitmine täiega ära! Kui väljas praadimist just parasjagu ei ole, sobib ta (mööndustega) ka minu kujunevasse puidutöökotta talveks sooja õhu tootmiseks

Õnnestus nüüd lõpuks terve luugiga pealmine osa välja kaevata. Sellel siin kateloki pesal sälgud sees. Katelok asetub natuke sügavamale sanga kinnitusneet ei jää segama.
Kolmandal pildil üks kummaline ahi, mis Poruni metsast punkri põhjast välja kaevatud.

metsapoole kirjutas: Keevitusega parandamist ise ei mõista. Kas keegi on sellist asja proovinud? Üritasin siin foorumis märksõnaga otsingut aga ahju teemat ei leidnud või kasutasin valet otsingusõna.

Sellest siis niipalju, et 1 keevitaja tegi minu pliidi kombe selliselt, et käias kogu vana "kõrva" maha ja keevitas malmelektroodiga kuju uuesti. Hillem, andnud käia ja viiliga talle omase kuju, puuris augu splindi jaoks. Vunkas! Ehk on abiks...

Reede õhtuse garaaži õlle kõrvale sai tuttavast hobi keevitajaga teemat arutatud ja väike alguski tehtud läheb katsetusteks.

Väga hea
Mul mõtted umbes samal teostusel , saad äkki öelda originaalis selle särava korpusebalvanka mõõdud

Plönn kirjutas:Väga hea
Mul mõtted umbes samal teostusel , saad äkki öelda originaalis selle särava korpusebalvanka mõõdud

Hetkel peaaegu kolme pliidi jagu malmi kogunenud ja tundub, et eri tootjatel mõõdud natuke erinevad ja eks roostetamine on oma töö teinud. Kahe originaal kesta jäänuste järgi kõrgus mõlemal 40 cm aga alumise õhuvõtu ava mõõdud hoopis erinevad. Kesta diameeter tuleb erinev olenevalt mis mõõdus otsad on. Seal teema alguses viidatud vene foorumis on kesta plekk keeruliselt valtsimisega kokku liidetud (muide seal teema vahepeal edasi arenenud) aga nendel originaalidel, mis mul siin on jookseb pleki serv lihtsalt paari cm jagu teisele servale peale ja kinni punktitud.