www.militaar.net

Miks põhimõtteid pole?
Sai ju eespool seletatud, fikseeritud torn on parem kui eimidagi (mis on tänane tegelik seis). Sellega saab ka lahingut lüüa.
Liikuv lahendus on parem kui paigalseisev.
Veelparem on liikuv, mida saab liigutada märkamatult.

Cool, tommy
Jäta nüüd reageerimata kah.

Kapten Trumm kirjutas:Miks põhimõtteid pole?
Sai ju eespool seletatud, fikseeritud torn on parem kui eimidagi (mis on tänane tegelik seis). Sellega saab ka lahingut lüüa.
Liikuv lahendus on parem kui paigalseisev.
Veelparem on liikuv, mida saab liigutada märkamatult.

Tänapäevane on ikka lahendus, millel puudub lahinguline otstarve. Nii pole vastasel ka huvi seda hävitada.

Kapten Trumm kirjutas:Miks põhimõtteid pole?
Sai ju eespool seletatud, fikseeritud torn on parem kui eimidagi (mis on tänane tegelik seis). Sellega saab ka lahingut lüüa.
Liikuv lahendus on parem kui paigalseisev.
Veelparem on liikuv, mida saab liigutada märkamatult.

Põhimõte on ju juba ammu teada - põhiline, et saaks vinguda...

Seepärast ma enam ei väitle põhimõtteliselt mõnede isikutega.

Siiski ei saa ma jätta antud teemakäsitluse juures küsimata ka mingit hinnangut asjade maksumuse osas. Kui palju maksab see kõige parem lahendus, kui palju veelparem ning kui palju see, mis on parem kui eimidagi? Kui ühtegi torni meil ei ole lihtsalt ning ei ole lastud ka ära mädaneda...

Ja kas enne vingumahakkamist käis ka peast läbi mõte, et mõtleks ja kirjutaks veidi loogiliselt?

Mis Sinu oponente ärritab ongi see Sinu "põhimõtetu" vingumine kpr Trumm...

Laiakas kirjutas:A ma küsiks tõenäoliselt ehk üsna rumala küsimuse aga tuli pähe noh. Kas rannakaitseks statsionaarseid torpeedoaparaate on kasutatud? Torpeedo peaks ju mingi paari kilti pealt pihta saama ja palju see rannikul vaja oleks. Ja kui mingi viis-kuus Mistraeli poole vee all sahisevad siis mida nad teha saaks. Suurt nagu ei midagi... No tuli selline fantaasia pähe.

Norras oli.
http://www.atlantikwall-research-norway ... teri-31587

http://www.coast-alive.eu/content/war-remnants-rutledal

Wau! Ja ongi olemas Tänud

Peab tunnistama et ma ei neist midagi teadnut varem.

Lihtsalt googeldasin "coastal torpedo battery".

PS. Hakkasin natuge rohkem mõtlema rannakaitse peal.

Rootsis oli külma sõja ajal või on veelgi rannikul strateegilises kohas mere põhjas miinid mis detoneeritakse maal oleval punkrist kui sattuks vaenlase laevad kohale. Kuidas see detoneerimine peaks juhtuma ma ei tea, kas raadiosignaaliga või kas on elektrijuht miini ja punkri vahel.

Kas see miinisüsteem oleks Eestile kasuks?

See miinivärk oleks kah suht kaval. Tegelt oleks see kasulik isegi, kui levitatakse feik inffi, et sellised miinid olemas on. Kes see ikka kontrollida suudaks, kui asi oleks salastatud aga "kogemata" natuke lekkis välja, et süsteem on paigaldatud

Meremuuseumis on Tallinna lahel isakese tsaari ajal kasutatud kaldalt juhitava miinivälja plaan ja juhtpult täiesti olemas. Veidi tehnikat kaasajastada ja kõlbab kasutusele võtta küll.

Sellise tsaariaegse asja peale teha suuri infrastruktuuri kulusid - kahjurid sellised

Nagu ma aru saan, siis teemaalune suur tükk oli mõeldud asustama NLiidu plaanitavaid pirakaid lahingulaevu....
Neist vähe lähemalt...
http://navy-rus.livejournal.com/280769.html
http://army.lv/files/149.pdf

Nagu ma aru saan, siis teemaalune suur tükk oli mõeldud asustama NLiidu plaanitavaid pirakaid lahingulaevu....

Täitsa õieti saad aru...agab et seda arusaamist kahtluse korral toetada, siis pildi Nr. 2 alt on lugeda...

1936 aastal käivitati NSVL-s nelja võimsa liinilaeva ehitusprogramm. Laevade peakaliibriks oli määratud 406 mm ning need pidi asuma kolmekaupa kolmes tornis. Laevade täielik veeväljasurve pidi olema 65 000 tonni („Tirpitzil“ oli see number projektijärgselt 45 474 tonni, „Hoodil“ 46 480 tonni ning „Yamotol“ 72 810 tonni-LEMET). Kiirus 28 sõlme. Samal, 1936 aastal kinnitati tehnilised nõudmised ka 16-tollistele suurtükiseadmetele.

Kes iganes selle Sovetskii Sojuuz nimelise pompöössuse ära lõpetas, siis visiooni tundus sellel jaguvat.
Nagu näitaks ka sündmuste areng mõni aasta hiljem, oli laevastik alanud suures sõjas NSVL poolel absoluutselt kolmandajärgulise tähtsusega (ainult suurtükituli Leningradi blokaadi ajal võiks vast erand olla).

Teiseks, WWII ajal juba algas raskete suurtükirelvastusega laevade taandumine peamisest lahingujõust ujuvpatareideks ja lennuväe/lennukikandjate esiletõus.

Mosunov kirjutab suurtüki kasutamisest maismaarindel. Tulemusi eriti ei paista. http://warspot.ru/5285-glavnyy-kalibr-baltiyskogo-flota