www.militaar.net

Samas Hispaania kahesaja Galilile kinnituva kerggranaadiheitja (AG36) hankega võrreldes Läti on saanud Rootsilt tankitõrje AT4sid. Ja 16 ühikut 120 mm miinipildujaid.

Veel vähemolulisemaid detaile:

Tsehhi sai Rootsilt 335 ühikut BMPsid.
Singapur sai 56 ühikut Saksamaa Leopard 2A4.

Nukraks tegi seal dokumendis info, kus Leo1A5-sid vanarauaks töödeldakse. Taanlaste poolt müüdi(kas oli tagasimüügikohustusega tegu?) 99 Leo-d Saksa erafirmale, mitte militaarkasutusse ümbertöötlemiseks(lk. 7). Muidugi vanus on neil suur.

Samas Hispaania kahesaja Galilile kinnituva kerggranaadiheitja (AG36) hankega võrreldes Läti on saanud Rootsilt tankitõrje AT4sid. Ja 16 ühikut 120 mm miinipildujaid.

120 mm miinipildujaid on Eestil niiet tapab - jagub avalike allikate väitel nii 30 pataljoni ehk 10 brigaadi tarbeks.....

Kui nii siis võiks ju need torud KL MP välja anda . Aga vist ikka pole midagi anda ... või siis kellele

KL MP asjandus on ju kompanii MP tasemel ehk 81 mm. Ei tea muidugi, palju seal reaalset vahet on, aga 120 väga sellesse rolli ei passi oma suure massi tõttu. See on ikka konkreetselt järelveetav, mõeldud pataljoni tasemel kasutamiseks, seljas sellega ei lippa.
81 MP-d on täiesti avalike allikate andmetel Eestis aga õige napilt ja see USA abi ka palju olukorda ei muuda.
Enne USA abi oli 81 MP park pärit Iisraelist, pea 20 aastat tarvitatud (edasi mõelge ise).

Kas need "rauaalused" tulidki Hispaania tehasest või..??
Nad toodavad neid HK litsensi alusel küll....
Esimese hooga mõtlesin, et aeti segamini "ühekordsetega", mida me oleme Hispaaniast tellinud...

Kas need "rauaalused" tulidki Hispaania tehasest või..??
Nad toodavad neid HK litsensi alusel küll....
Esimese hooga mõtlesin, et aeti segamini "ühekordsetega", mida me oleme Hispaaniast tellinud...

Jah, nii on eespool juba kirjutatud.

Kas ei oleks mõtekas miinipilduja valikus, mida hankida vaadata ka 60mm-se miinipilduja poole? Usakate M224 oleks päris hea valik just mobiilsuse mõttes.

Kergeid MP-sid ei kasutata praegusel ajal seetõttu, et seda nishi täidavad ammugi juba mitmesugused automaatgranaadiheitjad. Ka vene armees.

Vaadates seda rootslaste videot -> http://www.youtube.com/watch?v=byR9EfOTeZg , võib küll öelda, et 60mm toru on antud üksuse koosseisu üsna hästi "klapitatud".
Sellised võiksid vabalt olla ka võitlusgruppide koosseisus vms ehk vähe suurem üksus kui tavaline jvjagu.

Väiksema kaliibriga kaudtulerelvade peamine eelis suuremate ees on see, et toetatav üksus saab tulelöögile lähemal manööverdada.

Taolisi väikest pauku tegevat kildu saab ju kustist või RPG-st samamoodi lasta, ainult selle vahega, et 60 mm MP-ga sa soomusmasinat enam ei lasta, küll aga granaadiheitjaga.
Võitlusgrupil tuleks panustada meeste selgade kandevõimet nats paremini kui kastitäis miine ja MP ise, millega reaalselt suudetakse ehk 4-5 vastast maha tappa (ja millele lisaks tuleb seljas veel teisi analoogse mõjuga relvi tassida, mis meil kah just kõige uuemad-kergemad pole).

Kui praegu saab KLi enam-vähem aktiivsem liige relvakapis hoida aeru või Galilli. Tuleks mõelda, kas sellest samm edasi on juba raua alune 40 mm granaadiheitja või mitte. KPd ja CGd kodudesse andmist ei ennustata ka kaugemas tulevikus.

Kodudes võiks olla järgmised komponendid:

- täpsusrelvad koos optikaga;
- kergautomaatrelvad koos 40 mm rauaaluse granaadiheitjaga;
- sidevahendid;
- sumpsid;
- kuuli-/killuvestid.

Seega ära jääks veel:
- käsigranaadid;
- öövaatlusvahendid;
- kuulipildujad;
- miinipildujad;
- 84mm jne TT granaadiheitjad;
- AT miinid (distants ja ilma);

Kaitsevõime areng tähendabki sisuliselt olemasoleva täiustamist, seega seda latti tuleb tõsta jupp-jupi haaval või vastasjuhul on meil tegemist sisuliselt paigalseismisega, halvimal juhul isegi sisulise stagnatsiooniga.

setu kirjutas:Kui praegu saab KLi enam-vähem aktiivsem liige relvakapis hoida aeru või Galilli. Tuleks mõelda, kas sellest samm edasi on juba raua alune 40 mm granaadiheitja või mitte. KPd ja CGd kodudesse andmist ei ennustata ka kaugemas tulevikus.

Kodudes võiks olla järgmised komponendid:

- täpsusrelvad koos optikaga;
- kergautomaatrelvad koos 40 mm rauaaluse granaadiheitjaga;
- sidevahendid;
- sumpsid;
- kuuli-/killuvestid.

Seega ära jääks veel:
- käsigranaadid;
- öövaatlusvahendid;
- kuulipildujad;
- miinipildujad;
- 84mm jne TT granaadiheitjad;
- AT miinid (distants ja ilma);

Kaitsevõime areng tähendabki sisuliselt olemasoleva täiustamist, seega seda latti tuleb tõsta jupp-jupi haaval või vastasjuhul on meil tegemist sisuliselt paigalseismisega, halvimal juhul isegi sisulise stagnatsiooniga.

Isiklikku arvamist mööda võiks kodus veel olla käsigranaadid, öövaatlusseadmed ja miinid. St asjad, mis mahuksid kenasti ära relvakappi.

Kui praegu saab KLi enam-vähem aktiivsem liige relvakapis hoida aeru või Galilli.

Kisa, kära
kilin-kolin,
suure ähkimise ja peerukärinaga hakatakse EV-s tasapisi jõudma arusaamale, milleni EW-s jõuti hulka kiiremini.
Et maakaitse ilma kodudesse hajutatud relvastuseta on tühi kõhutuul, mis kedagi ei hirmuta.
Vahepealsel ajal on aga paljugi sõjapidamises muutunud, et takerduda sellesse suure higistamisega saavutatus suurepärase tulemuse otsa.
Vintpüsside kogupauk metsavahel oli võibolla 1941 suvel veel koletu jõud, kuid AK-4 kärin seda täna enam pole ja 1930. aasta põhimõtted on juba ajast aja arust.
Täna peaks olema hajutatud ka tõsisem relvastus. Tegelt vajalik infra ehk hoiuruumid on meile ka Rootsist täitsa tasuta antud ja vedevad lihtsalt niisama või on neist kuubikuist "tsentraalsed" laod meisterdatud (nende looja keeraks vist hauas seepeale teise külje).

Mis teha, sihuke on see meie riiklik mentaliteet, nagu laisal popsniku hobusel, et kui kõva nähvakat piitsaga ei tule, siis ei liiguta kah. No mis sa teed