kulda18 kirjutas:Mis te hullutate siin inimest. Olen üle 10 aasta teenistuses, millest poole olen väga maapealsetes (põllul) oludes veetnud. Eelpool loetletud varustusest on mul ainult multitööriist ning käekell. Vest on ka. Ülejäänud on kaitseväe poolt antud ning saan kenasti hakkama. Küsimus on pigem selles, kui hästi oma varustust kasutada osatakse ja seda õpetatakse juba ajateenistuses.
Minu soovitus on tulevasele ajateenijale, et tulgu kohale ning pidagu kõigepealt SBK vastu, küllap siis teab, mis varustust juurde on vaja. Kui üldse on. Venelastel on vanasõna, et nõel seljakotis kaalub 100km järel terve puuda.
Täiesti nõus. Kaitseväe poolt väljastatav standardvarustus (või õigemini paljud selle elemendid) ei ole maailma parimad või mugavaimaid, ega tõenäoliselt hakkagi seda kunagi (ei meil ega ka rikkamates riikides) kunagi olema, sest vastavalt ühele Murphy seadusele on need jubinad üldjuhul paratamatult valmistatud vähempakkumise võitja poolt; ja teiseks ei ole lihtsalt kõiki vormi- ja varustuse elemente toota ja tellida selliselt, et need absoluutselt kõigile sobiksid või kõik nendega lõpuni rahul oleksid.
Ise olen ma enam kui 10 aasta jooksul saanud üsna igasugustes tingimustes üldiselt täiesti OK-lt hakkama nende tabelvarustuse elementidega, mida KV parajasti on laost väljastanud. Ajateenistuse käigus kasutasin „isiklikest asjadest“ vist tõesti ainult käekella ning paari lisaaluspükste ja T-särkide komplekte – ja sedagi mitte sellepärast, et KV omad oleksid kuidagi väga kehvad olnud, vaid pigem põhjusel, et neid oli vähe (kahte paari aluspükse ja kolme T-särki ei viitsi ei kasarmus ega välitingimustes kaks korda nädalas pesta). Muus osas sai ilusti asjad aetud nii Kaitseväe antud puussepa noaga kui piiritusepriimusega; mingeid taskulampe meile üldse ei väljastatud, ja nii uskumatu kui see ka tagantjärele ei tundu, saigi kõik välilaagrid ilma lambita üle elatud. Isegi toona KV poolt väljastatud sokkide hulk ja kvaliteet oli täiesti piisav.
Jah, on terve rida elemente, mis võiksid olla paremast materjalist või parema disainiga, või natukene kergemad jne. Kuid põhimõtteliselt on kõik vajalik KV poolt olemas ja õige kasutamise korral ka piisavad. Keegi sõimas siin tänaseid rakmeid ja seljakotte kasutuks rämpsuks – vabandust, aga võrreldes 2001. aastal välja antud Iisraeli rakmete ja Rootsi seljakottidega on tänane Galvilinda vastav toodang luksuse ja funktsionaalsuse tippteos. Isiklik gaasiballooniga priimus võibki olla mugavam ja kergem kui Rootsi katelok ja lekkiv piiritusepriimus, kuid söögid-joogid saab soojaks lasta mõlemaga, ainult et pärissõjas sa kompaniiveeblilt uut gaasiballooni ei saa, küll aga on tal autokuudis see mitmekümneliitrine piiritusekanister tõenäoliselt ikka olemas.
Üheks viimaseks „lolluseks“ võib veel ehk pidada nüüd kõigile väljastatavaid rootsi kandilisi, algselt sinelinööbi külge kinnitatavaid taskulampe – need on pooltel kordadel rikkis, tänase vormi külge neid ilma rakmeteta naljalt ei kinnita ning kandilisi patareisid pole vist kunagi väljastatud – kuid kuuldavasti peaksid kõigile ka riigi kulul pealambid millalgi tulema.
Ja jah, saabaste valik ja kvaliteet on läbi aastate olnud üsna kõikuv, kuid tuleks meeles pidada, et igal sõduril ongi jalg individuaalse kujuga. Teiseks ei olegi Eesti tingimustesse võimalik toota saabast, mis oleks korraga maksimaalselt hingav kui ka vettpidav – paratamatult on oluline saapa õige hooldus ning vajadusel sokkide sage vahetamine ja jalgade hooldamine. Samamoodi on ka vormidega – kui inimene ei oska (või talle targemate poolt ei õpetata) seda, kuidas tuleb valida ilmastikule sobiv riietus või kihilise riietamise põhialuseid, siis pole suurt tolku ka kõige peenemast isiklikust alus- või võrksärgist jne.
Samuti soovitaks ignoreerida siin reklaamitud lähenemist, et välilaagris olles pole peale hammaste pesu hügieeniga vaja tegeleda. Jah, kui vett on tõesti vähe, siis tasub seda eelkõige säilitada joomiseks. Aga kui vähegi võimalik, siis tasub ikkagi iga paari päeva tagant ka välitingimustes vähemalt niiske lapiga käia üle kaenlaalused ja kubemepiirkond – jäävad ära igasugused võimalikud ja rõvedad nahahaigused ning ka naha hingamisele ja soojemale enesetundele mõjub pesemine ja puhta pesu selgatõmbamine ainult hästi.
Lõpetuseks – rahuaegses teenistuses võib-olla ongi OK kanda soovi korral isiklikku vesti, välismaise laiguga goretex-jopet, ebastandardset patrullkotti või ägedat Bundeswehri flecktarniga kiivrikatet. Aga pärissõjas võib selline üldisest hallist massist eristumine üsna kurvalt lõppeda – „ahah, sellel vennikesel on mingi ebastandardne varustus või vorm, ilmselt on tegu mingi tähtsama võlliga, talle tõmbame esimeses järjekorras tule peale“…