www.militaar.net

"Give us the tools and we will do the job!"
Winnie Churchill

Nati üldisemat kah ja partisanide arvu kohta Partisaniliikumise Keskstaabi dokumentide järgi (neis on kirjas staapidega ühenduses olevad partisaniüksused, nii-et Valgevenes või Loode-Venemaal oli partisane tegelikult rohkem, kuid üldiselt passiivsed enesevarjajad ja nõnda kombatantide arv oluliselt suurem ei saa olla).
1. nov. 1942 kogu NL okupeeritud territooriumil 1083 üksust ja 94484 meest (eks ka naisi, aga väga vähe); sh Eestis 2 üksust ja neis 48 liiget, kellega katkenud raadioside (st et need olid Venest saadetud luure-diversioonigrupid, mis olid ilmselt selleks ajahetkeks juba hävitatud). Septembri 1942 varustustabeli järgi ei saadetud Eestisse nn. Suurelt maalt lennukitega mitte kilogi varustust-relvastust jms kraami.
Aja jooksul muidugi partisanivõitlus kasvas ja 7. jaanuaril 1944 oli Eestis lausa 18 üksust kokku 178 liikmega (kokku kogu okupeeritud territooriumil 181392 partisani). Eestisse oli saadetud 18 raadiojaama, st üks igale grupile, kuid dokumendi koostamise ajaks oli side veel ainult kolmega (st teised kas täiesti hävitatud või ainult mingi hulk varjas ennast ainult, Pärnumaa metsades või Endla rabas). Lisaks partisanidele on tabelis ka "Relvastamata reserv kohalikest elanikest", kuhu on ilmselt arvestatud kõik "partisanivabariikide" ehk siis nende kontrolli all olevate alade meessoost elanikkond (sellised alad olid Valgevenes, 1943 Loode-Venemaal ja Brjanski metsades; Valgevene reserv oli dokumendi järgi 120288). Reserv Eestis oli null või õigemini kriips tabelis.
Üks arv ka Omakaitse töömailt. Kui 1944 varakevadel üle Peipsi jää tuli Eestisse ca 400 liikmeline partisanibrigaad, siis nende hävitamiseks võeti Viru ja Tartu Omakaitsest kokku 2000 meest. See oli Omakaitse kõige suurem operatsioon kogu tegevusajal.

laseme siis ka päevavalgusel mõnele dokumendile langeda:

Trükiveakurat - kui ülejäänud seltskonnad olid luure-diversioonigruppides, siis sm. Kagani seltskond tegeles millegi lahtiriietumise - diversiooni laadsega

Partisaniliikumise keskstaabi kaadrite osakonna tööaruandest perioodil 15.06.1942 - 15.02.1944 (aruanne kinnitatud 28.02.1944.a.):

Eestis oli arvestusperioodil 3 salka ja 17 gruppi, kes kõik 1.1.1944.a. seisuga tegutsesid vaenlase tagalas. Isikuid, kes on osa võtnud partisaniliikumisest, oli 279, neist oli 1.1.1944.a. seisuga vaenlase tagalas tegutsemas 234.

279-st oli mehi 274 ja naisi 5,
partei liikmeid ja liikmekandidaate 95, komsomole 98,
algharidusega 155, keskharidusega 120, kõrgema haridusega 4,
55 venelast ja 224 muudest rahvustest,
1 noorem kui 18.a., 125 vanuses 18-25.a., 150 vanuses 26-45.a. ja 3 vanemad kui 45.a.,
169 olid töölised, 103 teenistujad ja 7 talupojad,
2 olid pidanud õpetaja ja 5 direktori ametit,
kaotustena olid kirjas 19 langenut ja surnut, 21 teadmata kadunud, lisaks olid 5 deserteerunud, vaenlase poole üle läinud ja äraandmise eest maha lastut.

Nagu näha, olid lahtiriietumisdiversiooni jaoks võimalused olemas.

Pole mahti olnud uurida, kas midagi kogunes Ajaloomuuseumi ja mis võimalikest materjalidest edasi sai.

imaam kirjutas:ohh...my mistake....vanaonu on Vanemleitnant Menson Ivan Gavrili poeg(õigeusu järgi) /Menson Juhan Karli poeg luteri paberite järgi

Hehe...Mina jälle...Käidud siis Arhiivides ja nagu karta oli ongi ametlik versioon ,et teadmata kadunud...arhiivi daamid ytlesid ,et nemad ei oska enam millegiga aidata ja pakkusid erinevaid versioone...alates sellest et võeti vangi ja kas lasti esimese kuuse juures maha ja lykati ojja ,saadeti saksamaale laagritesse...kuni selleni et jõudis rabada hukkunud relvavenna paberid ,põgenes ja ylejäänud sõja võitles teise nime all....Ohhjah...kes oskaks aidata?....Äkki keegi teab linke saksa laagrites olnute nimekirjadest vms.Aitäh

No siinsamas http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19780
Aga diversandist politrukki saksa laagrist otsida on pigem ajaraisk, minu arvamus.

Abramis kirjutas:Toon teemasse sisse uue mõõtme: 1944. a. 16. märtsil lasti punaarmee parashütistide poolt Puurmani lähedal, Utsali soos, maha Jõgeva Omakaitse ülem, kapten Karl Tiiman. Pole teada, kas piirajate poolel oli rohkem kaotusi. Ehk lugedes saame midagi lisaks teada...

18.03.44 sai haarangul surma Tartumaa 36.kompanii ülem kapten Tiiman ja kaks Kursi kompanii omakaitselast.

Omakaitse Peavalitsuse Ia jaoskonna aruandest, tänud aruande eest lähevad foorumi liikmele Reigole.

Kas vend? - МЕНСОН ПАВЕЛ КАРЛОВИЧ Рядовой
http://srpo.ru/forum/index.php?topic=6981.0

Värska surnuaial auuusammast takseerides leidsin paari "partisani" nimed, püüdes kontrollida, sattusin sm. Filosofoviga järgnevale dokumendile http://pilt.delfi.ee/album/183841/ parool: tammemets
Ehk huvitab kedagi?

Eelmine aasta Värska kandis olles jäi kalmistu väravas silma punapartisanide mälestusmärk.Kuskile kirjutasin ka nimed üles,aga sm.Filosofovi nimi jäi ainsana meelde.Kohalikud rääkisid,et sm.leiti paari kaaslasega kalda äärest kõrkjastest.Kas nad olid uppunud,tina saanud ei osanud keegi täpselt öelda.Partisani Staabi paberites on märgitud,et oli Mättingu bandes, "05.05.44.ubit v Len.oblasti".Miskit on seal soga.
1985.a.ilmunud brošüüris "Värska" lk.48 on kirjas:"Sõja lõpu poole elavnes partisanitegevus.Lisaks Petseri lähistel aktiivselt tegutsenud nn.Sokolovi salgale tekitas okupantidele palju meelehärmi Orava lähistel metsades peituv partisanisalk Leonid Mättingu juhtimisel.Sellesse salkka kuulus hulgaliselt kohalikke noormehi.6.mai hommikul1944.a.piirati salk ootamatult Kõvera järve lähedal ümber terve kompanii omakaitselaste poolt.Lahing oli äge,kuid ebavõrdne.Võitluses langesid leningradlane radist Ivan Latkin,Järvesuu poiss Semjon ševeljov ja Värska kooli kasvandik Nikolai Ulo,kes langes omakaitselaste kätte raskelt haavatuna ja tapeti sealsamas..."
Värska kalmistu : http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... _id=122145

Viimast haarangut kirjeldab Evald Loosaar oma elulooraamatus väga detailselt.
Pealkirja ei mäleta, "Eesti mehe elutee" või midagi sarnast.

oliver kirjutas:Viimast haarangut kirjeldab Evald Loosaar oma elulooraamatus väga detailselt.
Pealkirja ei mäleta, "Eesti mehe elutee" või midagi sarnast.

"Eesti mehe lugu"

Mingil ajahetkel oli Oraval jahikomando, mida juhtis Richard Saaliste. Arvata, et koosseisu moodustasid samuti 1. Prk. Rgt. võitlejad. Tegevusena mainiti ainult saksa staabi julgestamist, aga ehk tegid ka midagi asjalikku? Rääkija - II pataljoni staabikirjutaja - on paraku hiljuti meie hulgast lahkunud.