www.militaar.net

Kriku kirjutas:https://twitter.com/ANJISbd/status/914489885310029825 Huvitav, kas kohalik politsei millalgi rahva poole üle minema ka hakkab...?

Kriku kirjutas:

Borja kirjutas:..huvitav on ka see, kuda EU praegune eesistujamaa sellist "demokraatia võidukäiku" kommentaaarib - kui üldse..

Beliga peaminister mõistis esimese maailma riigijuhina vägivalla hukka: https://www.theguardian.com/world/live/ ... 3a9b0f838a

Mida me praeguseks teame?

• Referendumil hääletamas 42 protsenti Kataloonia elanikkonnast ehk 2,26 miljonit inimest (BBC).
• Kui lugemata oli veel 15 000 häält, teatas Kataloonia valitsus, et lahkulöömist Hispaaniast toetas 90 protsenti eilsel iseseisvusreferendumil osalenud inimestest.
• Kataloonia valitsuse kõneisik Jordi Turulli sõnul ei sisalda hääletussedelite arv neid sedeleid, mille Hispaania politsei konfiskeeris vägivaldsete haarangute käigus, et iseseisvusreferendumit peatada. Ametnike hinnangul on seetõttu kadunud umbes 770 000 hääletussedelit.
• Iseseisvusmeelsete katalaanide ja politsei kokkupõrgetes sai kannatada üle tuhande inimese, teatasid täna hommikul tervishoiuametnikud.

05:08
Esialgsed tulemused näitavad, et:

* 2 020 144 inimest ehk 90,09% hääletajatest pooldab iseseisvust,
* 176 565 ehk 7,87% on selle vastu.

Kataloonias on enam kui 5,3 miljonit hääleõiguslikku kodanikku, nii et paljud hääled on veel andmata.

Kataloonia referendumipäeval politseiaktsioonides vigastada saanute arv ulatub 844-ni, neist 128 on vajanud haiglaravi, teatas Kataloonia tervishoiuministeerium. Sellele arvule tuleb Hispaania valitsuse teatel lisada veel 33 politseinikku.

355 inimest sai viga Barcelonas, 46 Kataloonia keskosas, 249 Gironas, 27 Tarragonas, 111 Lleidas, 55 Terres de l’Ebres ja üks Alt Pirineu i Aranis, kirjutab Barcelona ajaleht La Vanguardia.

05:47
Hispaania siseministeeriumi andmetel peatas tegevuse 92 kokku umbes 2300 ebaseaduslikust hääletuskeskusest, katalaanlaste esindajad nimetavad arvuks 319.

Kataloonia eilse iseseisvusreferendumi sündmustest kaotasid kardetavasti kõik osapooled.

Ööl vastu 1. oktoobrit oli Barcelonas raske magada. Selgusetus, mis kuju referendumipäev võtab, oli suurem ja pakitsevam kui küsimus, mis pärast seda üldse saab. Keegi ei skandeerinud enam ammu iseseisvuse poolt, kõlavaks hüüdlauseks kujunes „Votarem” ehk „Meie hääletame” ja rõdudele ilmusid peale iseseisvuslippude ka suured „Democràcia” plakatid. Ärevpidulikust õhkkonnast andsid aimu ka pea kohal tiirutavad helikopterid ja sotsiaalmeedia kanalites levivad üleskutsed.

Guardia Civil (Hispaania julgeolekujõud – toim) oli kõik referendumiga seotud veebilehed maha võtnud ja kohalikud kodanikuühendused läksid seda teed, et kutsusid inimesi tähistama rahvusvahelist muusikapäeva, mis juhuslikult langeb 1. oktoobrile. „Võtke laululehed kaasa ja kui olete ära laulnud, laske need kasti. Siis korraldajad teavad, kui palju oli osalejaid.” Politseireidid konfiskeerisid Kataloonia autonoomse piirkonna valitsusasutustes ligi 10 miljonit referendumi jaoks trükitud sedelit. Suurematel rahvakogunemistel võis nädal enne referendumit kohata inimesi, kes olid oma kodus paki sedeleid välja printinud ja jagasid neid teistele.

Ettekäändeks lauamänguõhtud

Tribunal Superiori (autonoomses piirkonnas asuva kõrgema kohtu – toim) määruse järgi oli kõigi Kataloonias viibivate politseijõudude ülesanne tagada, et 1. oktoobril ei avataks ühtegi valimisjaoskonda. Ent juhuslikult peeti sel nädalavahetusel koolides lauamänguõhtuid ja käsitöötube. Mõned nutikamad koolijuhid olid väravad ja uksed igasügisesse hooldusse saatnud ning lapsevanemad värvisid sisehoovis mänguväljakut. Sotsiaalmeedias levisid üleskutsed minna kella viie ajal hommikul oma valimispiirkonna koolimaja juurde väljatõstmist takistama.

Kella kuue ajal hommikul olid Kataloonia ajalehtede otseblogid ja sotsiaalmeedia kanalid juba täis pilte inimestest, kes sadade kaupa koolimajade uste ees valvasid. Külades olid talumehed oma suurte traktoritega blokeerinud jaoskondade juurde viivad tänavad, et tõkestada politsei ligipääsu. Kella poole üheksa ajal saadeti valimiste vabatahtlikud, keda Hispaania andmekaitse on ähvardanud 300 000-eurose trahviga, tänuovatsioonide saatel jaoskonda. Paraku ei avatud seda internetiühenduse probleemide tõttu enne kella kümmet, kui hääletamisjärjekord ulatus ümber kvartali.

Umbes sel ajal hakkasid levima esimesed uudised vägivaldsetest väljatõstmistest ja valimiskastide konfiskeerimisest. Telepilti ilmusid verised näod. Inimesed hääletamisjärjekorras olid optimistlikud, kummalisel kombel oli tänaval teiste keskel kindlam tunne kui kodus üksi teleri ees. Lohutati naist, kelle tütar oli oma valimisjaoskonnast välja visatud. Ees ootasid mitmetunnised järjekorrad, kus eesõigus anti vanematele inimestele, kellele tihti ka plaksutati.

Takistamaks politseijõudude ligipääsu koolidele, looklesid sabad uksest kahele poole. Oli jaoskondi, kust suur hääletajate hulk politsei tagasi lõi. Hirmutavatele kaadritele vastukaaluks ilmusid pildid Kataloonia tuletõrjujatest, kes moodustasid mõnes jaoskonnas hääletajate kaitseks inimkilpe. Guardia Civil süüdistas Kataloonia piirkonna politseinikke (Mossos d’Esquadra) passiivsuses ja kõrgema kohtuvõimu käsu eiramises.

Kella kahe ajal manitseti inimesi järjekordadesse jääma ja lõunasöögiks võileibadega piirduma, sest kuuldavasti pidi just siis algama uus konfiskeerimislaine. Suhtlusvõrgustikes levisid sõnumid, mis kutsusid üles FC Barcelona jalgpallimatši ära jätma ja levitama pilte politsei vägivallast, mis pole Euroopa Liidu liikmesriigi vääriline. Jaoskonna vabatahtlikud palusid ka valimispäeva lõpus tagasi tulla, et komisjon saaks hääled segamatult kokku lugeda ja kõigi suur pingutus ei oleks asjata.

Ühine Hispaania jäi minevikku

Kuidas hääletuspäev lõppes, oli õhtupoolikul veel raske ennustada. Selge on, et ei Hispaania ega Kataloonia ei ole pärast 1. oktoobrit enam endised. Ühine Hispaania, mida oleks saanud ehitada, kui neid veriseid pilte poleks olnud, on nüüd minevikku jäänud. Hispaanlasega, kes saadab oma politseinikke Kataloonia poole teele hüüetega „a por ellos” (hisp „nende jaoks”), nagu läheksid nad sõtta, ei hakka ükski referendumisedeliga võitlev katalaan läbi rääkima. Mida on rääkida riigijuhtidegagi, kelle arust politseivägivald rahumeelsete inimeste, nii hallipäiste kui ka alaealiste kallal oli praegusel juhul õigustatud?

Ja mis saab nooremast põlvkonnast, kelle jaoks katalaani keel on igapäev ja Franco diktatuuriaeg peatükk ajalooõpikust ning kes ei mõtle veel sellele, kes ja kus neile tulevikus pensioni maksab? Neistsamadest, kes praegu koolides ööbisid ja lapseliku siirusega uskusid kõikevõitvasse demokraatiasse?

Nad kasvavad ega unusta seda päeva, kus Guardia Civil inimesi juukseidpidi valimisjaoskonnast välja lohistas. Kuidas kavatsevad Hispaania vana kooli parteid, kes enamasti üle kahe valimisaja teatepulka vahetavad, selle uue põlvkonnaga silmitsi seista? Kui vanem põlvkond oleks võib-olla leppinud lihtsalt kultuuri ja rahvuse tunnustamisega Hispaania riigi piires, siis järgmine põlvkond tahab midagi enamat, tahab seda romantilise kõlaga sõna – iseseisvust. Nad ei seosta ennast nüüd enam kahe partei Hispaaniaga. Neid ei esinda nelikümmend aastat tagasi rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus. Aeg on muutunud ning riigile ja demokraatiale esitatakse palju kõrgemaid nõudmisi, kui keegi oskas vahetult pärast diktatuuriaega ettegi kujutada.

Ja mis saab sellest vaikivast enamusest, kellest iseseisvusvastases diskursuses ikka räägitakse? Vaikivale enamusele, kes võib-olla ei julge ennast avalikult väljendada või ei viitsi lõputut sõnasõda pidada, oleks ühe sedeli kasti laskmine olnud kõige lihtsam eneseväljendus. Oleks ehk aidanud mässaval vähemusel teiste katalaanidega arvestada, neist teadlikuks saada. Meenutada, et see ei ole ainult üks sõnakõlks. Paljud inimesed ei identifitseeri ennast ei katalaani iseseisvusliikumise ega hispaania rahvuslusega. Kas lõpuks ei ole nemad selle olukorra kõige suuremad kaotajad?

Kardetavasti kaotasid sellest kõik. Pooldajad ja vastased. Hispaania ja Kataloonia.

Kataloonial on ulatuslik autonoomia, puhtalt katalaanikeelne haridussüsteem ja ametlik asjaajamine. Piirkonna elanikel on samad põhiõigused ja -vabadused mis teistelgi ELi kodanikel. ÜRO rahvaste enesemääramisõigust puudutav resolutsioon ei näe sellisel juhul ette demokraatliku õigusriigi murendamist. Katalaanid ei kannata mingit võrdlust Nõukogude Liidu rõhutud rahvastega.

Just referendumi vildakas alus tingib olukorra, kus seda tõttavad ära kasutama provokaatorid, kes haistavad alati võimalust ebastabiilsust külvata. Seltskonnad, kelle poliitilistes huvides pole tugev ja ühtne Euroopa, vaid näiteks hoopis «vaba» Krimm Venemaa koosseisus. Kohalikud liidrid, kes seisavad enda sõnul rahva eest, peaksid ka tajuma, kellega nad ühele poolele satuvad. Pole juhus, et eile märgati Vene netitrollide tegevuse ulatuslikku aktiivsust Hispaania suunal. On ilmne, et üles köetud pinged ei ole Kataloonia rahva ning majanduse huvides – arvestades näiteks turismi tähtsust piirkonnale.

ÜRO rahvaste enesemääramisõigust puudutav resolutsioon ei näe sellisel juhul ette demokraatliku õigusriigi murendamist.

Kasutajanimi kirjutas:Huvitav, kas mõne siseministri või politseijuhi pea ka lendab nende vigastamiste peale..

Borja kirjutas:..huvitav on ka see, kuda EU praegune eesistujamaa sellist "demokraatia võidukäiku" kommentaaarib - kui üldse..