www.militaar.net

Selle sündmuse kohta ka midagi teada on?

Soome sõja ajal 1939. aastal Eestis hädamaandumise teinud nõukogude lennuk, juures Kaitseliidu mehed.

https://www.facebook.com/groups/eestiva ... 179818742/

DB-3 taktikalise nr 7 - üks vaste

15. jaanuaril 1940 kella 1445 paiku kukkus Kohila paberivabrikule kuulunud väljale N Liidu lennuk ja süttis põlema. Lennukimeeskonnast üks liige hukkus, kaks said viga. Lennuk kandis taktikalist nr 7. Hilisema raporti järgi oli kaks lendurit surma saanud ning kuulipildur vasaku põlve põrutuse. Surnud ja vigastatud toimetati Kuusikusse. Surnud olevat maetud N Liidu lennubaasi territooriumil.

Vene allikaist

15.01.1940. из-за отказа материальной части потерпел катастрофу в районе города Рапля (Эстония) ДБ-3 з/н 39 2601. Экипаж:
старший лейтенант Фомин, пилот, погиб;
капитан Демин Леонтий Семенович, штурман, погиб;
старшина Белоусов В.И., воздушный стрелок-радист, выжил (получил ранения).

teisal

После этого вылета один ДБ-3, предположительно из-за отказа двигателя, потерпел катастрофу в 20 км севернее эстонского города Рапля. Летчик ст. л-нт Фомин и штурман к-н Демин погибли, стрелок-радист Белоусов получил ранение.

Samas - igasugu taktikalisi nr mainimata on neid mahapotsatanud DB-3 küll ja veel.

Üks linnuke veel siia.

Kell 18.00 oli teadmata põhjustel hädamaandumine Virumaal Undla vallas Kadrina ja Hulja külade vahel. Üldse tegi 29. jaanuaril [1940] Eestis hädamaandumise 16 Nõukogude lennukit.

LK 14
https://www.kvak.ee/files/2021/10/Eve-K ... EESTIS.pdf
Foto raamatust: Peep Kärp "Kui õitsengule järgnes häving". Valmar 1996/1997

toomas tyrk kirjutas: ↑18 Apr, 2024 8:04DB-3 taktikalise nr 7 - üks vaste

Geusti järgi olevat see 15. jaanuaril alla tulnud lennuk lennanud tagasi Tampere lähistelt ühe mootoriga.

Pildi pealt loeb välja, et vasak mootor ei töötanud juba enne maha kukkumist. Piloodi- ja tüürimehe kabiinid paistavad terved, aga see ei välista võimalust, et vastavad meeskonnaliikmed end kuidagi kabiini sees surmavalt vigastasid.
53. DBAP lennukitel oli tavaliselt? sabatüüride ees ümber kere värvitud rõngas, aga pilt on sellise nurga all, et selle olemasolu või puudumist ei julge väita.

Veel võib teha tehasenumbri (sellest leitud toodanguseeria) ja pildil näha olevate detailide võrdlust, umber nagu kunagi siin sai tehtud: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 19#p204519 (kui mu mälu ei peta, siis olid seal teemas ka 53. dbap lennuki pildid)

Fucs kirjutas: ↑18 Apr, 2024 11:25Üks linnuke veel siia.

Eelmisel lehel, kus ma sama pildi tõin, nimetatakse üksuseks 31. sbap. Nendel paistab olema selline hädamaandumine:

13.02.1940. при посадке вне аэродрома в районе города Тапа (Эстония) разбит бомбардировщик СБ з/н 10/122 (пилот Красницкий). Погибших нет.

https://proza.ru/2018/12/13/22

Hulja põldudest jääb "Tapa rajoon" minu arvates küll natuke kaugele, aga kurat seda sovjettide geograafiat teab. Lennuki kohta "purunenud" väita tundub ka natuke ülepakutud, seal kust ma selle pildi võtsin, on kirjas igatahes "avarii". Geustil seda kaotust ei näinud, seega siia nimekirja ei sattunud: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 46#p676846

Eesti politsei raportites on Huljat mainitud sellises kontekstis.

31. jaanuaril 1940 kell 23.45 laskis Rakvere lähedal Hulja külas maandunud N. Liidu lennukite juures (2 väiksemate vigadega hädamaandunud lennukit) vahipostil seisnud punaväelane püssist kaks lasku. Selgus, et sõdurit oli hirmutanud külma ilmaga paukunud aiateivas.

29. jaanuari sündmuste hulgas SB pommituslennukite hädamaandumisi ei leidnud.

Merelennuväe 4. giap (endine 13. iap) baseerumine esimesel sõja-aastal: Üles korjatud siit: https://vk.com/wall-190933563_416

"Eeselis" baseerumise kuupäevad on igatahes valed, kui just üksus fašistide poolel ei sõdinud.

Kopeerime veel ühe pildi siia foorumile Facebook grupp Eesti pildid tuvastamiseks, Tiiu Kukk
https://www.facebook.com/groups/1673086 ... 687089893/

Need kaks sündmust toimusid ka vast Eesti nägemisulatusest liiga kaugel?

11.03.1940
Эпизод произошёл буквально за пару дней до окончания советско-финляндской войны. 11 марта 1940 года огнем зенитной артиллерии был подбит И-153 №7275, пилоту которого, военкому 4-й эскадрильи 38-го полка политруку Н.И. Выдащенко удалось совершить вынужденную посадку на лед Финского залива.
Ведущий группы, а им был Георгий Лобач, приземлился рядом, взят на борт сбитого товарища, благополучно взлетел и вернулся на аэродром. Самолёт, к сожалению, уничтожен не был и впоследствии финны его эвакуировали и ввели в строй. По некоторым данным, за этот подвиг Георгий Лукьянович Лобач представлялся к званию Герой Советского Союза, но получил орден Боевого Красного Знамени.

12.03.1940
На следующий день, то есть 12 марта 1940-го, аналогичный случай произошёл с пилотом 5-й эскадрильи полка лейтенантом М.А. Добровым, который вынужденно сел на лёд из-за отказа мотора. Причём при попытке его спасти И-153 лейтенанта Г.И. Ромашкова на пробеге скапотировал, пилот получил тяжелое ранение. В итоге Доброву пришлось уходить в сторону эстонского берега волоча раненного Ромашкова на распущенном парашюте. Оба И-153 № 6776 и № 6795 достались финнам.
Про лётчиков не забыли. В ходе проведенной спасательной операции их обнаружили и вывезли, приземлившись на лёд на своих «Чайках» опытные лётчики – командир 15-го ИАП майор В.Л. Бобрик и капитан И.Н. Шаров. Все они, включая спасенных, получили за свои подвиги ордена Боевого Красного Знамени, хотя, как минимум Бобрик и Шаров вполне были достойны более высоких наград, да и Ромашков, наверное, тоже заслужил поощрение посерьёзнее за свою попытку спасти Доброва.

https://tacticmedia.ru/news/nenagrazhde ... 38-go-iap/

andrus kirjutas:
01.01.1940
5/35. sbap SB purunes hädamaandumisel Ristil (40 km Paldiskist lõunas), meeskond hukkus.
https://proza.ru/2019/02/11/108

Ainus 1. jaanuari õnnetus - Piirsalu metskonna Sooristi metsavahi majast ca 2 km kaugusele raba peale kukkus alla 2-mootoriline lennuk. Allakukkumist näinud Seljaküla vahtkonna metsavaht väitis, et olevat näinud kahte lennukit kokku põrkamas ning allakukkumas. Läks järgmisel päeval ise ja leidis allakukkunud lennuki rusud ning kaks laipa. 3. jaanuaril saabusid kohale ka vene lennuväelased ning otsiti terve kvartal läbi. Teist lennukit polnud kuskil, aga kolmandat laipa ka ei leitud.

Sattus kätte raamat "Eesti kriminaalpolitsei 1920-1940" / M.Krikk. 2007 kus lk. 291 kirjutab ülalkirjeldet sündmusest:
"...õhus põrkasid kokku 9 N.Vene lennukit ja kukkusid alla. Lennukeid oli lennanud kahes rivis 5 ja 4, lähestikku, põhja suunas. Kokkupõrke momendil kuuldud õhus plahvatust.
3.jaanuaril saabusid kohale Nõuk.Vene poole esindajad. Selleks ajaks oli leitud üks alla kukkunud lennuk ja kolme lenduri surnukehad."
See 9 lennuki kokkupõrge ilmselt rahva legend ja faktilisi tõestusi sellele pole?

Minu kirjeldatud sündmused on tegelikult tolle perioodi politseiraportitest, mis jõudsid sõjaministeeriumisse. Kirjeldus kahe lennuki allakukkumisest, järgnenud otsinguist ning kahe laiba leidmisest on pärit sealt.

Kust Krikk oma info võttis - tasub tema käest küsida.

9 lennuki allakukkumist sel päeval ei kinnita ka ükski praeguseks avaldatud vene poole dokumentidest.

Kohe nagu tellimuse peale - kuidas 31. sbap 13. veebruaril 1940.a. Eesti kohal seikles ja hädamaandus (vene keeles):

Олег Киселев: 16-я бомбардировочная на финской войне. Часть 5. Загадочный полк майора Добыша
https://tacticmedia.ru/news/16-ya-bomba ... a-dobysha/

Lisaks pisut detaile ka veel teiste üksuste kohta.

13. veebruar oli tõesti sündmusterohke päev. Politsei raportitest:
Kunda laht ja merejääl

13. veebruaril 1940 kell 1500 maandus Virumaal Kunda lahes umbes 2 km Letipea neemest merejääle N Liidu hävituslennuk taktikalise numbriga 47. Hädamaandumise põhjuseks oli bensiini puudus, lennuk ega lendur viga ei saanud. Lennuk startis samast uuesti 26. veebruaril kell 1445, võttes lennusuuna läände. Samal ajal lahkus ka kohal viibinud ja abiks käinud 2-kohaline luurelennuk, lennates samuti läände. Remontmeeskond lahkus rongiga. Seejärel Kunda lahel enam lennukeid ei olnud.

14. veebruarist alates korraldas KL Viru malev Letipea rajoonis maandunud lennuki valvet.

13. veebruaril 1940 kella kolme paiku päeval purunes hädamaandumisel Palmse valla Pedassaare neemest 1,5 km eemal merejääle ühepinnaline hävituslennuk I-16, mis kandis numbrit 35. Maandumisel lennuk kapoteerus, eraldusid üks tiib ja kütusepaak. Lendur sai vigastada, talle andis abi Rakverest kohale sõitnud kiirabi. Lendur oli tahtnud lennukit põlema süüdata, kuid kohalikud elanikud takistasid teda. Hiljem oli siiski lennuki põlema pannud. Lendur viidi Rakvere haiglasse. Lennuki jäänused uputati 28. veebruaril merre, uputamise kohal oli meresügavus umbes 14 m. Enne võeti mootorilt mitmeid kõlvulikke osi, mis viidi Kundasse seal maandunud lennukite remondiks.

Sama lennuk pälvis ka Eesti lennuväe tähelepanu. Lennuki rusud vaatasid üle O. Soots 1. LD-st ja J Tali piirivalvest, nad märkisid oma ülevaateaktis, et lennuk on kummuli, tema kere, sabakomplekt, kandepinnad ja mootor täielikult purunenud. Lennuk oli relvastatud kahe 20 mm ŠVAK kahuriga kandepindades ja kahe sünkroniseeritud 7,62 mm ŠKAS kuulipildujaga keres. Ülevaatuse teostajate arvates tuli rusud hävitada, mida hiljem tehtigi. Lendur jäi imekombel vigastamata ning lahkus sündmuskohalt.

13. veebruaril 1940 kell 1630 maandus Virumaal Kunda lahe merejääl umbes 2 km Kunda jõesuust N Liidu pommituslennuk taktikaline nr 10. Maandumise põhjus bensiini puudus, lennuk ega pardal viibinud kolm lendurit viga ei saanud. Lennuk varustati kütusega ning lahkus lääne suunas 21. veebruaril kell 1220.

13. veebruaril 1940 maandus Kunda lahel merejääl, sadamast umbes 1 km kaugusel kaks N Liidu lennukit. Üks neist lahkus 21. veebruaril omal jõul, teine anti 22. veebruarist KL Viru maleva valve alla.

Tapa ümbrus

13. veebruaril 1940 kell 1612 maandusid Tapa mõisast 300 m eemal kaks N Liidu pommituslennukit. Neist esimene maandus kõhuli ja pääses suuremate vigastusteta. Teine üritas maanduda ratastel ning käis ninali ja sai väiksemaid vigastusi. Ühes lennukis oli 2, teises kolm meeskonnaliiget, kes kõik pääsesid vigastusteta. Esimene lennukeist lendas 25. veebruaril kella 1650 paiku Tallinna suunas minema, teise lennuki remont veel jätkus ning lennuk lahkus 1. märtsil kell 1535 lääne suunas kolme meeskonnaliikmega pardal.

13. veebruaril 1940 maandus Tapa – Tartu raudteeliini ääres, umbes 2 km Tapast Tartu suunas Moe küla põldudel üks N Liidu pommituslennuk. Maandumisel lennuk kapoteerus, selle kere murdus pooleks. Lendurid pääsesid vigastusteta. Hädamaandumine olevat toimunud bensiini lõppemise tõttu. Kust kuhu lennati lendurid keeldusid ütlemast. Lennuk võeti kohapeal koost lahti ning detailid viidi raudtee äärde, kust need rongiga ära viidi.
Lennukit lammutanud meeskonda juhtis leitnant Beresin, kes ütles ennast kuuluvat major Diita eskadrilli. Meeskond oli kokku 8 meest ning elasid sel ajal läheduses asunud raudtee elamus. Lennuk pandi kolmele platvormile 29. veebruaril ning kogu meeskond lahkus raudteel Haapsallu.

Tallinna lahel

13. veebruaril 1940 maandus Tallinna lahe jääle kolm N Liidu lennukit. Lennukid startisid sealt uuesti 16. veebruaril ja lendasid edasi lääne poole. Olevat lennanud oma baasi Kloogal.

Tallinna lahel maandunud I-16 lennukeid käis ülevaatamas V. Post. Selle ülevaatuse põhjal kirjutas aruande Tombergile. Samal ajal käisid Moskvas läbirääkimised võimalike N Liidu relvatarnete osas ning Post keskendus I-16 lennukite konstruktsioonile ning remondivõimalustele Eestis.

Pärnumaal

13. veebruaril 1940 kella 1400 paiku hädamaandus Pärnumaal Audru vallas Võlla rabas, umbes 3-4 km Eassalu külast 2-mootoriline N Liidu lennuk. Lennukil oli 3-liikmeline meeskond, kaks neist olid ööbinud lennukis, üks oli tulnud külla. Lennuk lendas Haapsalu suunas ära 1. märtsil 1940 kella 1500 paiku. Hädamaandumise sooritanud lennuki meeskond (ülemaks poliitjuht Pakejev) elas lähedal talus seitse päeva, enne kui neile saadeti abiks üks lintauto, veoauto ja ratastel veetav tõstekraana. Selle meeskonna saabumisel lahkus lennuki meeskond kohalt, makstes nii talus ülalpidamise eest kui kohalikule konstaablile tehtud telefonikõnede eest. Lahkumisel olevat Pakejev veel konstaablile ütelnud, et taluperemees oli kosti eest liiga vähe küsinud. Ainult 30 krooni ja peaks edaspidi rohkem küsima.
Lennuki äraviimiseks saabus 29. veebruaril kohale uus meeskond. Remontmeeskond oli 10 meest suur ja elasid kahes talus. Peale lennuki lahkumist olla veoauto rikki läinud seetõttu viibis remontmeeskonna ärasõit 3. märtsini.

Veel on mainitud Kohilat

13. veebruaril 1940 maandus Kohila rajoonis X(number loetamatu) N Liidu sõjaväelennukit, mis olid 12. märtsiks sealt kõik ära lennanud.

13. veebruari jääb ka ülelennul Eestisse Pärnumaal hädamaandumise teinud hävituslennukite eskadriill, aga see pole ilmselt see. Nendest eelpool mainitud hädamaandumistest ei pruugi ka kõik olla "see".

Kas samad mõtted?

13. veebruaril 1940 kell 1500 maandus Virumaal Kunda lahes umbes 2 km Letipea neemest merejääle N Liidu hävituslennuk taktikalise numbriga 47. Hädamaandumise põhjuseks oli bensiini puudus, lennuk ega lendur viga ei saanud. Lennuk startis samast uuesti 26. veebruaril kell 1445, võttes lennusuuna läände. Samal ajal lahkus ka kohal viibinud ja abiks käinud 2-kohaline luurelennuk, lennates samuti läände. Remontmeeskond lahkus rongiga. Seejärel Kunda lahel enam lennukeid ei olnud.
[...]
ведущий, комиссар 1-й эскадрильи старший политрук Федор Сергеевич Захаров быстро понял, что находится где-то не там. К сожалению, в процессе Захаров потерял своих ведомых и пытался тянуть вдоль берега на восток, но в районе бухты Кунда-лахт бензин закончился и Захаров совершил вынужденную посадку на лед Финского залива. Самолет совсем не пострадал, но перелететь самостоятельно из-за отсутствия горючего Захаров не мог, а нашли его лишь несколько дней спустя. И-16 решено было оставить в распоряжении командира ОАБ и передать в 38-й ИАП. 29 марта 1940 года командир полка полковник Тихон Васильевич Леденев погибнет на этом самолете, выполняя фигуры высшего пилотажа на малой высоте.

13. veebruaril 1940 kella kolme paiku päeval purunes hädamaandumisel Palmse valla Pedassaare neemest 1,5 km eemal merejääle ühepinnaline hävituslennuk I-16, mis kandis numbrit 35. Maandumisel lennuk kapoteerus, eraldusid üks tiib ja kütusepaak. Lendur sai vigastada, talle andis abi Rakverest kohale sõitnud kiirabi. Lendur oli tahtnud lennukit põlema süüdata, kuid kohalikud elanikud takistasid teda. Hiljem oli siiski lennuki põlema pannud. Lendur viidi Rakvere haiglasse. Lennuki jäänused uputati 28. veebruaril merre, uputamise kohal oli meresügavus umbes 14 m. Enne võeti mootorilt mitmeid kõlvulikke osi, mis viidi Kundasse seal maandunud lennukite remondiks.
[...]
13. veebruaril 1940 maandus Tallinna lahe jääle kolm N Liidu lennukit. Lennukid startisid sealt uuesti 16. veebruaril ja lendasid edasi lääne poole. Olevat lennanud oma baasi Kloogal.
[...]
Еще четыре летчика каким-то образом оказались в районе Таллинского рейда, где трое из них успешно совершили посадку на лед, а И-16 №27П21Д53 лейтенанта Александра Ивановича Масленникова зацепил лыжей торос и скапотировал. Поскольку они не знали, где находятся, травмированный Масленников сжег свой истребитель. Остальные 19 февраля перелетели в Вейно.

13. veebruaril 1940 kell 1612 maandusid Tapa mõisast 300 m eemal kaks N Liidu pommituslennukit. Neist esimene maandus kõhuli ja pääses suuremate vigastusteta. Teine üritas maanduda ratastel ning käis ninali ja sai väiksemaid vigastusi. Ühes lennukis oli 2, teises kolm meeskonnaliiget, kes kõik pääsesid vigastusteta. Esimene lennukeist lendas 25. veebruaril kella 1650 paiku Tallinna suunas minema, teise lennuki remont veel jätkus ning lennuk lahkus 1. märtsil kell 1535 lääne suunas kolme meeskonnaliikmega pardal.
[...]
Следующим садился СБ-2М-103 №11/92 уже знакомого читателю лейтенанта Дьячека, который в конце пробега так же налетел на препятствие и поставил самолет «на нос», смяв кабину штурмана, в которой зажало младшего лейтенанта Владимира Ивановича Павлюца. Наблюдавший эту картину старший лейтенант Борис Александрович Березин во избежание проблем посадил свой СБ-2М-103 №20/75 не выпуская шасси. Всё это, естественно, произошло на глазах Просвирина и находившихся рядом местных, сообщивших комэску, что он находится в районе эстонского городка Тапа.

13. veebruaril 1940 maandus Tapa – Tartu raudteeliini ääres, umbes 2 km Tapast Tartu suunas Moe küla põldudel üks N Liidu pommituslennuk. Maandumisel lennuk kapoteerus, selle kere murdus pooleks. Lendurid pääsesid vigastusteta. Hädamaandumine olevat toimunud bensiini lõppemise tõttu. Kust kuhu lennati lendurid keeldusid ütlemast. Lennuk võeti kohapeal koost lahti ning detailid viidi raudtee äärde, kust need rongiga ära viidi.
[...]
Следом сел СБ-2М-103 №10/122 лейтенанта Михаила Зиновьевича Красницкого, но ничего хорошего из этого не вышло: на пробеге самолет ударился обо что-то лыжей и перевернулся. Экипаж чудом остался жив, а вот самолет практически переломился пополам и ремонту уже не подлежал.

Geustil 31. sbap nõrgalt või isegi valesti kajastatud.

Veel jäi silma

Оставшиеся шесть СБ 4-й эскадрильи еще какое-то время кружили над Эстонией и в итоге окончательно растерялись. Четыре СБ совершили вынужденную посадку на фюзеляж в 30 километрах южнее Таллина, еще один по некоторым данным сел на льду в паре километров севернее Палдиски. В любом случае, пилотировавший этот самолет будущий Герой Советского Союза лейтенант Михаил Филиппович Тузов произвел успешную посадку на лыжи и на следующий день самостоятельно перелетев в Чернево.

Paldiski lähedal jääl maandunud lennuk jäi ilmselt Eesti politsei valvsa silma alt välja, aga neli Tallinnast lõunas maandunud lennukit võivad olla need:

13. veebruaril 1940 maandus Kohila rajoonis X (number dokumendis loetamatu) N Liidu sõjaväelennukit, mis olid 12. märtsiks sealt kõik ära lennanud.