Aga kuigi intrigeeriv ja tõenäoliselt kriminaalne, ei ole see kohvrilugu minu arust laeva hukkumise uurijatele eriti teemakohane ja ma ei tea, miks just nemad oleks pidanud seda edasi uurima.
Võib-olla.
Samas kuidas sa tead, mida uurida laevahukuga seoses..elik kust sa saad teada, et mingi liin on või ei ole laevahukuga seoses, kui sa seda liini ei uuri?
Laeva hukkumist uuriva komisjoni eesmärk on ju.....
Mida ei saa ütelda 2005a moodustatud nn
"1994. aasta septembris reisiparvlaeval "Estonia" toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolude uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjon" (nn. "Kurmi komision") kohta ega
"Riigikogu uurimiskomisjon 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" kohta.
Eesmärgid on kõikidel nn. komisjonidel erinevad.
On see esimene, rahvusvaheline komisjon (esimees A.Meister, hiljem U.Laur ; Ann-Louise Eksborg, Kari Lehtola, Tuomo Karppinen jne), mille peamine eesmärk oli välja uurida Estonia põhjaminemise tehnilised küljed ja põhjused... aga ka võimalikud muud põhjused (juba laiem ampluaa). Elik see oli ainus komisjon, mis oleks pidanud tegelema kõigega mis vähegi teemasse puutub. Ja põhjalikult.
Aga on ka
nn. "Kurmi komisjon"
Liikmed: Margus Kurm (juhtiv riigiprokurör, komisjoni esimees) ; Erik Peterson (teabeamet (nõunik?)); Ene Lehiste (Kapo nõunik); Kristel Siitam-Nyiri (Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna juht).
Komisjoni ülesandeks oli:
SSPA konsortsiumi uuringule (SSPA Uurimistöö eesmärk oli mõista sündmuste kulgu parvlaev Estonia hukkumisel ja seletada laevahuku võtmetähtsusega põhjusi, samuti anda soovitusi selleks, et ennetada sarnase tragöödia kordumist), ning HSVA konsortsiumi uuringule (HSVA Uurimistöö eesmärk oli valgustada ro-ro tüüpi parvlaeva Estonia uppumise kulgu ja seletada laevahuku võtmetähtsusega põhjusi selleks, et edendada selle muidu igati eduka laevatüübi ohutust) hinnangu andmine.
Selguse huvides:
SSPA konsortsiumisse kuulusid:
− mereohutuse ja laevaehitusega tegelev Rootsi konsultatsioonifirma SSPA Sweden AB;
− mereohutuse ja laevaehitusega tegelev Šoti konsultatsioonifirma Safety at Sea Ltd koos Glasgow ja Strathclyde Ülikoolide ühise laevaehituse teaduskonna juures tegutseva Laeva Stabiilsusuuringute Keskusega;
− Göteborgis asuv Chalmersi Tehnikaülikool;
− Wageningenis asuv Hollandi Meresõidu Uuringute Keskus MARIN.
HSVA konsortsiumi kuulusid:
− Hamburgi Tehnikaülikool (TUHH)
− Hamburgi Laevamudelite Bassein
nn. "Leivo komisjon"
Liimed: Margus Leivo (ehitusinsener, rahvaliit, komisjoni esimees); Evelyn Sepp (sots. ja õigusteadused, keskerakond); Jarno Laur (KOV korralduse spets., SDE); Ken-Marti Vaher (õigusteadus, ResPublica); Ülle Rajasalu (kaubandusökonoomika, REF); Trivimi Velliste (ENG filoloogia ja psühholoogia, Isamaliit).
Komisjoni ülesandeks oli:
Uurimiskomisjoni ülesanne oli sõjatehnika veoga Eestist või Eesti kaudu Rootsi Kuningriiki seonduvate “faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu analüüs”. Komisjon pidi välja selgitama “Eesti Vabariigi ametnikud ja ametkonnad, kes olid informeeritud või osutasid eraviisilist või ametkondlikku kaasabi sõjatehnika veole Rootsi Kuningriiki. Komisjoni ülesanne oli ka “toimunule hinnangu andmine, ning saadud faktide ja tõendite alusel Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine”.
Panete tähele - meie luure- ja eriteenistuste spetsid, ning juhtivad juristid hindasid SSPA, HSVA, ning TUHH raporteid, aga filoloogid-insenerid (ühisnimetajaga "poliitikud") pidid andma hinnangu võimaliku relvaveo ja siinsete kaasaaitajatega/teadjatega seonduvatele faktidele ja juriidikale. Ehk siis pidid otseselt uurima võimalikke militaarseid veoseid, kes, kus, miks ja mida, ning andma sellele hinnangu.
Eriteenistuste ja juhtivprokuröri poolt juhitava komisjoni järeldused olid kokku võetud kolme lõiguga:
Komisjoni hinnangul saab refereeritud teadusuuringute alusel teha järgmised üldistatud järeldused:
1) parvlaev Estonia uppumine ühiskomisjoni poolt kirjeldatud põhjustel ja viisil on võimalik, ning seni kogutud tõendite alusel tuleb seda pidada lavahuku kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks;
2) samas, ainult uppumise mehaanika ehk laeva teadaoleva käitumise alusel ei saa välistada stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas või vee tungimist autotekile muul viisil kui vöörirambi kaudu. Seetõttu ei saa ka olemasolevatel tõenditel põhinevate teoreetiliste uuringutega selliseid teooriaid veenvalt ümber lükata. Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Teatavasti ei ole seda kunagi tehtud;
3) pääsenute ütlusi kujul, nagu need on õnnetuse järgselt ülekuulamise protokollidesse talletatud, on võimalik kasutada erinevate, isegi vastuoluliste, teoreetiliste seisukohtade ja stsenaariumide kinnitamiseks. Seetõttu ei võimalda tunnistuste veelkordne läbitöötamine anda suuremat kindlust ühegi väljapakutud laevahuku stsenaariumi suhtes.
Vsjo.
Leivo komisjoni aruandega saab tutvuda siin:
https://www.riigikogu.ee/v/failide_arhi ... ruanne.pdf