www.militaar.net

Kogu lugupidamise juures, minu arust läheneb see lahmimisele.

Kriku kirjutas:

Dr.Sci kirjutas: Paluks mitte lahmida.

Aga sa ju ise tunnistad, et sa kõnealuse kohta ei tea

Vabandust, harisin ennast. Allikas: Eesti Meedia:

Puust ja punaseks: mis on ABIS?

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid "riiulile", mis on vajalik tema töö tegemiseks.
Varem on siseministeerium öelnud, et dokumendi jaoks antud sõrmejälge ei saa hiljem kuriteo toimepanija tuvastamisel kasutada.
Ministeeriumi sõnul võeti seda siiski lubav eelnõu vastu juba 2012. aastal, kuigi näopilte see seadusemuudatus ei katnud.
Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks. Kriminaalmenetlustes peaks see endiselt nii jääma, ent muudes menetlustes saab hakata andmeid ristkasutama. wtf is "muu menetlus"
ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.

Kui ei tehta uut süsteemi siis mida üldse tehakse?

Dr.Sci kirjutas:Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.

Siit ei tulene ju mitte kuidagi, et praegu näiteks passide ja ID-kaartide sõrmejäljed pole juba ühes kohas koos. Biomeetriliste featuuride kasutamine oleks üpris raske ilma selleta

Kriku kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.

Siit ei tulene ju mitte kuidagi, et praegu näiteks passide ja ID-kaartide sõrmejäljed pole juba ühes kohas koos. Biomeetriliste featuuride kasutamine oleks üpris raske ilma selleta

Andmebaasid on aegunud ja vajavad uuenndamist. (muide, andmebaaside uuendamine tähendab puuduvate ja täiendavate biomeetriliste andmete kogumist, sarnaselt telefoninumbritega)
Andmebaaside ühendamine. Vanad andmebaasid ei kanna uut andmemahtu niigi välja. Ja kui on eri ametkondadel eri andmebaasid siis kuidas nende kokku sidumisel IT seisukohast formuleerida terminit "ühendamine" kui on teada et andmekirjete struktuurid juba vajavad täiendamist?

Meil pole mõtet vaielda, see läheb poliitikaks tasemel mis väärib poetagust istumist, mitte militaar.net-i, tõmbame joone alla, ja jäägu igale oma arvamus. Katsun sel teemal rohkem mitte sekkuda.

Ma ei vaidle ju vastu, et arendusvajadus on olemas. Ma kirjutasin ülal sellest, et kuna meil on sõrmejälgedega isikuttõendavad dokumendid juba aastaid kasutuses, siis ülima tõenäosusega on olemas ka andmebaas, milles need sõrmejäljed asuvad. Vastasel juhul oleks nende panek dokumenti ju mõttetu. Seetõttu ma ei saa aru murest, et uue projektiga tekib andmekogu, millest need võiks "jalutama minna". Tõenäoliselt võiks need juba aastaid kuskilt "jalutama minna".

Kas andmed koondatakse kokku? Jah, seni erinevate ametkondade kasutada olnud andmed koondatakse kahte omavahel sidustatud andmebaasi.

Kas ametnikud saavad vabama ligipääsu andmetele? Jah, edaspidi ei ole vaja prokuröril ka paberit määrida, et umbes 800 ametnikku saaks vaadata neist andmebaasidest "nende tööks vajalikku" infot.

Kas tavakodaniku privaatsus väheneb? Jah, tavakodaniku biomeetrilised andmed, mis on antud riigi nõudel isikut tõendava dokumendi saamiseks muutuvad oluliselt vabamalt kättesaadavaks.

Aga milleks see hea on? Kust tuleb kasu?

toomas tyrk kirjutas:Aga milleks see hea on? Kust tuleb kasu?

Vähem paberimäärimist, nagu ise ütled, ja laiem kasutusala. Hulga juhtumite jaoks võrdluskogu laieneb.

Selle võrdluskogu laienemisega suureneb "valepositiivsete" kattumiste võimalus. Samas "lahjeneb" otsingukeskond.

Kui isik on korra juba politseis sõrmejäljed andnud, siis on palju suurem tõenäosus, et järgmise kuriteo korral sõrmejälgede järgi vastavusi otsides leitakse see sealt samast politsei baasist.

Enne oli juttu, et politsei tahaks teada kõiki kuriteo kohal viibinuid. Ja sõrmejäljed selleks abiks. Mida politsei selle "kuriteokohal viibimise" teabega peale hakkab? Saadab inimesele kutse tulla ülekuulamisele. Koos hoiatusega mitte-ilmumisel järgnevate sanktsioonidega. Et inimene saaks minna ja seletada kuidas tema näpujäljed võisid küll sellisesse kohta sattuda.

Inimese eraelu riive aga kasu uurimisele küsitav. Eriti, kus seda õigust kavatsetakse laiendada esimese ja teise astme pealt ka muudele tegudele (kas ka väärtegudele?).

Ma pikalt kõhklesin, kas võtta sõna või mitte, aga tundub, et minu (ja mitte ainult) "eetilis-moraalne kompass" on lakanud töötamast ja vajab kalibreerimist, seega palun foorumi moraalimajakatel nüüd lahkesti suunda näidata. Eelmine kord andis sama probleem tunda, kui arutlusel oli tulirelva kasutamine asjasse mittepuutuva tsiviilisiku (juhitud auto) vastu. Nüüd vähemalt tean, et hoian silmad lahti, ennetavalt püüan mitte sõita kurjategijatele sarnase autoga ning parema meelega üldse ei tolgendada piirkonnas kus riigivõimu esindajad kurjategijaid püüavad. Ja õige ka, sest ega ausa inimese teed ei peagi olema samad mis kurjategijatel! Kui aga on, siis sellepeale teadis juba vanarahvas öelda - kus suitsu, seal tuld! Lisaks veel: "Õige hõlma ei hakka keegi!" Tunnustan riigiametnike, eriti jõuametnike, ennastaslgavat tööd ning tunnen neile südamest kaasa väikese palga ning nigelate töötingumuste pärast. Tulles aga tagasi teemasse ning lihtsustamaks moraalimajakate tööd, püüan formuleerida mõned baasküsimused:

1. Kas (õiguslik) järjepidevus (õiguskindlus) on üldse oluline (väärtus)? Kas alati? Millistel tingimustel? Seni on jäänud mulje, et on - isegi meie riik tervikuna rõhutab oma järjepidevust.

2. Millise riigiesindaja seisukoht ja/või väljaütlemine on riigilile siduv? Asekantslser ajab ilmselt niisama jama, selle olen selgeks saanud.
2.1 Kui asekantsler ajab "jama", kas siis temast kõrgemal seinev ametnik peaks selle "jama" ümber lükkama või on kodanikud "ise lollid", et sellist "jama" uskusid?

3. Kas PÄDEVA riigiesindaja SIDUV lubadus (eeldusel, et selline asi üldse eksisteerib) "haihtub" tema ametist lahkumisega? Näiteks tuleb uus esindaja ja ütleb, et pole tähtis, mis see eelmine tegelane pläras, nüüd on teisiti.
3.1 Kas siduvatel lubadustel on ka "kõlblik kuni" tähtaeg?

4. Kuidas poliitiliste ametitega on? Kas näiteks ministri jutt väärib kuulamist?


PS Vandenõuteoreetik ei ole, MMS-i ei tarbi, Pfizeri kiibid on sees. Naist ei peksa, lastest ja nende tulevikust hoolin ka. Offtopic ka ei tundu - teine pool räägib riigi lubadustest.

toomas tyrk kirjutas:Selle võrdluskogu laienemisega suureneb "valepositiivsete" kattumiste võimalus.

Nagu öeldud, see ei saa olla võrdluskogu piiramise eesmärk.

toomas tyrk kirjutas:Kui isik on korra juba politseis sõrmejäljed andnud, siis on palju suurem tõenäosus, et järgmise kuriteo korral sõrmejälgede järgi vastavusi otsides leitakse see sealt samast politsei baasist.

See ei õigusta kõigi teiste otsingust välistamist.

toomas tyrk kirjutas:Enne oli juttu, et politsei tahaks teada kõiki kuriteo kohal viibinuid. Ja sõrmejäljed selleks abiks. Mida politsei selle "kuriteokohal viibimise" teabega peale hakkab? Saadab inimesele kutse tulla ülekuulamisele. Koos hoiatusega mitte-ilmumisel järgnevate sanktsioonidega. Et inimene saaks minna ja seletada kuidas tema näpujäljed võisid küll sellisesse kohta sattuda.

Just nimelt. Normaalne minu arvates

toomas tyrk kirjutas:Inimese eraelu riive aga kasu uurimisele küsitav.

Iga küsimise kasu on küsitav, kuni pole vastust kuulnud Üldiselt ma arvan, et PPA teab meist paremini, mis on uurimise jaoks kasulik ja mis ei ole.

toomas tyrk kirjutas:Eriti, kus seda õigust kavatsetakse laiendada esimese ja teise astme pealt ka muudele tegudele (kas ka väärtegudele?).

Kuidas need kaks asja omavahel seotud on, ma ei saa aru - see, mis on uurimise jaoks vajalik ja mis ei ole, ei sõltu ju mitte kuidagi koosseisust?

Strat.Diletant kirjutas:3. Kas PÄDEVA riigiesindaja SIDUV lubadus (eeldusel, et selline asi üldse eksisteerib) "haihtub" tema ametist lahkumisega?

Tihtipeale varemgi

Selline asi, nagu on "riigi lubadus" on iseenesest absurdne, sest kui rääkida mingist lubadusest, siis selle annab mingi valitsuse volitatud isik. Valitsused vahetuvad, koalitsioonid muutuvad ja sellega üldised põhimõtted. Lubavad parteid ja nende poliitika esindajad ...
Ainuke enam-vähem kindel oleks parteideülene kokkulepe, kuid seda ei ole isegi riigikaitses, kui eksistentsiaalses küsimuses, saavutatud.
Kõik muu on hetkeline soov(-unelm).

ABISega ei tekita midagi uut, vaid ehitatakse olemasoleva kasutamine lihtsamaks. See ei ole iseenest halb, seni kuni tagatakse kontroll eesmärgipärase ja põhjendatud kasutamise üle.

Teen ettepaneku hüsteeriat tagasi tõmmata ja natuke mõelda, mis võiks olla reaalne riskistsenaarium, mille pärast muret tunda.

1. Võtan prügikastist esimese naabrimehe õlle-/veini-/vms pudeli ja virutan õhtuhämaruses teisele naabrile aknast sisse. (huligaansus)

2. ... akna asemel löön teisele naabrile kuklasse. (raske kehavigastus)

Kuidas tundub? Motiive ei hakanud tuletama. Ma julgeks ennustada, et esimesel naabrimehel on elu vähemalt mõnda aega "huvitav".

Minu hirm on järgnev, ning kindlasti keegi usin jälitamise maniakk selle ettepaneku varsti ka teeb, et kogu seda andmebaasi hakatakse kasutama nagu Hiinas. Ehk tänavatel paiknevad kaamerad hakkavad kuvama nägude juurde nimesid jms.
Kas keegi naiivselt tõesti arvab, et Koorti sugused jätavad sellise võimaluse kasutamata? See andmebaas on ettevalmistus sellels. Ja kõik muidugi meie " turvalisuse ja heaolu nimel"
Selliseid asju tehaksegi samm sammu haaval kuni yhel hetkel avastame, et ongi .... pupu

Strat.Diletant kirjutas:1. Võtan prügikastist esimese naabrimehe õlle-/veini-/vms pudeli ja virutan õhtuhämaruses teisele naabrile aknast sisse. (huligaansus)

2. ... akna asemel löön teisele naabrile kuklasse. (raske kehavigastus)

Kuidas tundub? Motiive ei hakanud tuletama. Ma julgeks ennustada, et esimesel naabrimehel on elu vähemalt mõnda aega "huvitav".

Ja arvad, et siin pööratakse tähelepanu ainult sõrmejälgedele pudelil? Tõenäoliselt hoopis keegi naabritest näeb sind toimetamas või jääd lausa kaamerasse. Pudeliga kuklasse virutamise korral võtab koer jälje üles ja tuleb otsejoones sinu, mitte naabrimehe ukse taha.

Kriku: mis andmeid ja mida võib saada mingi koosseisu korral on VÄGA OLULINE. Seda on korduvalt rõhutanud ka Euroopa Kohus ja teised instantsid. Viimati puudutas see sideandmete kasutamist. Miks on oluline? Sest suvalise väärteo või vähe ohtliku kuriteo uurimine ei õigusta mitmete inimeste terve elu lahti kiskumist.

Ja ei ole normaalne kui kutsutakse kõik isikud kelle sõrmejäljed kuskilt leiti kohale või saadakse see teada. Miks? Annab jälle õiguse tuhinda asjaga mitte seotud isiku elus ja seeläbi kaardistada tema elu.
Ja PPA-s töötavad inimesed, kes on samasuguste nõrkustega kui teised ning oahatihti ei tea nad ka ise mida teevad ja lisaks kõigele on paadunud paranoinoinikud.
Ja vastus sellistele PPA küsimustele on-ei mäleta, küsige advokaadi eest vms.