www.militaar.net

Deputy Secretary of State Wendy Sherman, the No. 2 official at the U.S. State Department, will face Russian Deputy Foreign Minister Sergei Ryabkov.

Ryabkov repeated Moscow's demands for a halt to NATO enlargement, no deployment of its weapons systems in Ukraine and an end to "provocative" military exercises.

"All these are absolutely necessary integral elements, without which we will be forced to state that the other side is showing a lack of cooperation," he said.

"None of us really know what the Kremlin's actual game plan is," says Kadri Liik of the European Council on Foreign Relations.

She doubts the US would allow meaningful discussions about Europe's geopolitical order and security order to get under way without European leaders being involved, but says there needs to be a realism in how much the EU can achieve in its quest for a seat at the top table.

"I don't see a silver bullet. The EU is a different sort of animal, and it will probably never be a foreign policy actor similar to powerful nation states like Russia or the United States."

Ms Liik believes the best action is to harness the collective might of 27 economies, as the EU will never have its own army.

President Biden has made absolutely clear to President Putin: When it comes to questions of European security, there is going to be nothing about Europe without Europe, not just full coordination, full consultation, but participation as well

hjl85 kirjutas:Kui see on tõsi siis nunuh..
https://www.nbcnews.com/politics/nation ... -rcna11080

Allikad: USA on valmis arutama kohalolu vähendamist Ida-Euroopas
...
Kõnelused võivad potentsiaalselt puudutada kummagi riigi sõjaväeõppuste ulatuse vähendamist, USA sõdurite arvu vähendamist Baltimaades ja Poolas, vägede liikumisest etteteatamist ja Vene Iskanderi rakette Kaliningradis, ütlesid allikad.
...

«Ma ei oleks üldse üllatunud, kui Vene meedia hakkaks esinema teadetega, kuni kõnelused veel kestavad, selle kohta, et USA on teinud Venemaale mitmeid järeleandmisi. See on teadlik katse lõhestada liitlasi, osaliselt kõigi teie manipuleerimisega,» ütles ametnik ajakirjanikele.

USA administratsioon ja selle liitlased on Venemaa suhtes ette valmistamas karistavate finantsiliste, tehnoloogiliste ja sõjaliste sanktsioonide paketti, mis nende sõnul jõustub mõne tunni vältel pärast venelaste sissetungi Ukrainasse. Üksikasjad avaldati lootuses, et president Vladimir Putin mõistab, kui kõrget hinda tuleb tema valitsusel maksta juhul, kui ta otsustab väed üle piiri saata.

Ametnikud kirjeldasid esmakordselt karistusplaanide üksikasju, vahetult enne diplomaatilisi läbirääkimisi Moskvaga, leevendamaks pingelist julgeolekukriisi, mida peetakse üheks teravaimaks Euroopas pärast külma sõja lõppu, kirjutab ajaleht New York Times.

Ideed, mida USA on viimastel päevadel liitlastega arutanud, hõlmavad ajalehte teatel Venemaa suurimate finantsinstitutsioonide äralõikamist globaalsetest tehingutest, embargo kehtestamist Ameerikas toodetud või Ameerikas disainitud tehnoloogiale, mida kasutatakse nii kaitse- kui tavatööstuses, ning relvastuse andmist Ukraina sõduritele, kes viiks vajadusel läbi sissisõja Venemaa sõjalise okupatsiooni vastu.

Administratsiooni väitel on õpitud varasematest vigadest, sh Obama administratsiooni liialt leebest reaktsioonist Venemaa esimesele invasioonile Ukrainasse 2014. aastal. Toonased sanktsioonid andsid küll Venemaa majandusele teatava löögi, ent jäid üldjoontes siiski hambutuks ega toonud loodetud tulemusi.

Ametnikud ütlesid, et selle asemel et alustada väikeste pankade ja kohapealsete sõjaväekomandöride vastu suunatud karistusmeetmetega, on uued sanktsioonid suunatud Venemaa suurimate finantsasutuste äralõikamisele ülemaailmsetest finantsturust.

Ametnikud keeldusid siiski ajalehele kinnitamast, kas USA on valmis Venemaa ära lõikama SWIFT-süsteemist, mis teostab globaalseid finantstehinguid enam kui 1100 panga vahel 200 riigis. Ometi Euroopa ametnikud väidavad, et nad on seda võimalust arutanud – enamik Euroopa suurriike oli kuni viimase ajani keeldunud seda kaalumast, kartes, et Venemaa võib kätte maksta, üritades talvel katkestada gaasi- ja naftavood, kasvõi korraks.

Tehnoloogiasanktsioonid oleksid suunatud mitmete Putini meelistööstuste pihta – eelkõige lennunduse ja relvade vastu, mis on Venemaa valitsuse peamised tulutootjad. Tähelepanu keskmes oleks Venemaal ehitatud hävitajad, õhutõrjesüsteemid, satelliiditõrjesüsteemid, kosmosesüsteemid ja uued tehnoloogiad, millest Venemaa loodab kasu saada, nagu tehisintellekt ja kvantandmetöötlus.

Arutelu all on ka teisi võimalusi, mis lähevad palju kaugemale pelgalt arvutikiipide müügi keelamisest. USA ametnike sõnul võib ühe täiendava sammuna kaubandusministeerium teha otsuse, mis sisuliselt keelaks Venemaale mis tahes tarbekaupade ekspordi – alates mobiiltelefonidest ja sülearvutitest kuni külmikute ja pesumasinateni –, mis sisaldavad Ameerikas toodetud või Ameerika disainiga esemeid või elektroonikat. Ja see ei kehti mitte ainult Ameerika tootjate, vaid ka Euroopa, Lõuna-Korea ja teiste välismaiste tootjate puhul, kes kasutavad Ameerika kiipe või tarkvara.

Veel üks võimalus, mida NATOs tuleval nädalal tõenäoliselt arutatakse, on plaan suurendada Baltikumis ja Kagu-Euroopas paiknevate liitlassõjaväelaste arvu võib-olla mitme tuhande võrra, märgib ajaleht.

Juba reedel hoiatas Blinken, et kui venelased tungivad Ukrainasse, paigutab NATO oma idatiiva ja Venemaa kontrolli all oleva territooriumi vahelisele piirile rohkem vägesid.