www.militaar.net

Samas foorumis, kust see pilt vist võetud on, on juttu, et kui pole eraldi elektrimootoreid, siis vee all ta sõita ei suuda. See vihjab vägagi tavalistele sisepõlemismootoritele.

http://covertshores.blogspot.com/2010/0 ... craft.html

Tehnilised andmeid sealt (kiirus vähe realistlikum ka)
Dimensions: L 9.3m, W2.54m, Displacement : 5 tons
Speed: 30-40 kts surfaced; 12kts semisubmerged
Range: 300nm surfaced
Compliment: 6 (2x crew, 4 passengers)
Armament: small arms

Nendes kiiruse ka kauguse andmetes pole suurt midagi ulmelist, andmete järgi võivand nende veojalgade küljes näiteks Cumminsi turbodiiselmootorid võimsusega ca 250 hj tükist, selliste mootorite küttekulu täisgaasil pole suurem kui 60 liitrit tunnis, 3 mootorit tunni ajaga max 180 liitrit, ca 60 km tunniga, 600 km 10 tunniga 1800 liitritn ehk ca 1400 kg.

Pealegi antakse tegevuskauguse andmed enamasti ökonoomsel kiirusel, mitte täiskäigul.

Mootorijalad on Volvo Penta omad või on siis mingid Volvo koopiad.
edit:vähemalt visuaalse vaatluse põhjal ütleks nii, kuigi paadi kere on ebapropotsionaarselt väike nii paljude veojalgade kohta.

Ühe MP.net-i liikme koostatud lühiülevaade Kim-ide kuningriigi merejõududest. Pisut on ka nendest paatidest juttu.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... Power-2007

Ja juhuks kui keegi huvi peaks tundma, siis siin veel mõned sarnased ülevaated samalt tegelaselt: Link.

Vaevalt Kim seal ise hakkas leiutama, osteti mõnest valge ilma riigist need jõuagregaadid (erinevalt Kimi riigist võib sellist kraami valges ilmas igaüks poest osta) ja installiti peale.
Sestap vast tasub otsida nende jalgade tagant mootoreid, millega neid komplekteeriti ja et külastajal põnevam oleks, pandi natuke ilusamad tehnilised andmed.

Analoogset skeemi kasutati nõuka ajal kaatrite Ritm tootmisel, kus Leningradis produtseeriti plastikust kere, kuhu sisse pandi mingile osale (kas mitte 1980 olümpiaregatil kasutamiseks mõeldutele) lääne (vist ka Volvo-Penta) mootor ja veojalg. See oli vene ajal nähtavasti kõige kiirem sisemootoriga kaater, kuhu tavainimesel asja olla võis.

Seersant Steiner kirjutas:ÄITÄHH

aga kas meeremuuseumi tegelastelt võib saada infot ja jooniseid tallinas ehitatud allveelaevade kohta

Eesti meremuuseum keeldub katekooriliselt isegi Lembitu jooniseid jagamast. Vaevalt sealt midagi muudki välja tilgub.

Aga kui viisakalt küsid, võibolla BLRT'lt saad vajalikku infot.

Kas Lembitu või Kalevi joonised (vahet neil vist eriti polnud) sisalduvad laeva kapteni (vana pea, loodetavasti leiate õige isiku) uurimistoimikus Riigiarhiivis. NKVD võttis need arreteerimisel ära ja sattusid tema toimikusse muude paberite hulka. Ise nähtud.

Kolumbia ostis Saksamaalt kaks mahakantud diisel-elekter allveelaeva U-206A. Tehingu täpne summa pole teada, kuid varem on teatatud, et allveelaevad võivad Kolumbiale minna maksma 20 miljonit dollarit. Laevad said nimeks "Interpedio"("Kartmatu") ja "Indomable"("Alistamatu") mahakantud itaalia allveelaevade Cosmos SX-506 auks. Peale laevade sisaldab tehingu hind ka meeskondade ettevalmistust, tagavaraosade tarnimist ja torpeedosid Atlas Electronik DM2A3. Käesoleval hetkel on Kolumbia mereväel veel kaks saksa allveelaeva U-209.
Kavatsusest vabaneda kuuest allveelaevast U-206A teatas Saksamaa 2010 aasta keskel. Mereväe käsutusse otsustati jätta vaid neli U-212A tüüpi allveelaeva. veeväljasurvega 1800 tonni.
Allveelaevadel U-206A on veeväljasurve 498 tonni ning need lasti välja firma Howaldtswerke-Deutsche Werft poolt aastatel 1968 kuni 1975. Allveelaev on suuteline arendama kiirust kuni 17 sõlme ja läbima kuni 8,3 tuhat kilomeetrit. Allveelaeva relvastuseks on kaheksa 533 mm torpeedoaparaati, kaheksa torpeedot DM2A3 Seehecht ning 24 laevatõrje miini.
Algselt plaanis kõik kuus allveelaeva osta Tai, kuid hiljem hakati Bankokis kahtlema tehingu mõistlikuses.

http://lenta.ru/news/2012/08/30/u206a/

Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...

Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...

Ma ootaks ka huviga, mida kohalikud (sõja-)merenduse fännid sellest arvavad

Lemet kirjutas:Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...

Kas ca. 15 aastat vanusevahet võib taolistel tehingutel ka hinda mõjutada...???

Kindlasti. Samas- kuidas on võrreldav näiteks plastkorpus, selle seisukord, hooldusmahukus ja vastupidavus võrreldes sellest 15 aastat vanema teraskorpusega? Millegipärast on mul tunne. et minu eelistus kalduks teraskorpuse poole...

Sa oleks ju võinud vabalt võrrelda....
Meie maksime 3 ca. 16-aastat vana aluse eest miski 64 mln. USD-d....
Kolumbia 2 ca. 38-aastat vana aluse eest ca. 20 mln. USD...Kui see summa muidugi täpne on....
Minu suhtumine ca. 40 aastase(vähegi keerulisema) kraami hankimisse pole muutunud...
Edu kolumbialastele...

Millegipärast on mul tunne. et minu eelistus kalduks teraskorpuse poole...

Noojah....
Miskipärast ei kasutata miinide vastases sõjas enam teraskorpuseid.....
Kas need otsused langetanud kohe rumalad on....

Seevastu miinide panemise koha pealt pole teraskorpuses erilisi puudujääke. Eks see sõltub ilmselt sellest, kes mida primaarseks peab. Kes ranniku ja laevateede mineerimist ja vaenlasele võimaliku ohu tekitamist, kes aga suvetingimustes jäävabas meres miinide väljatraalimist. Aga ikkagi, see ekspluatatsioonikulude pool? Kuivõrd on see allveelaevadel suurem kui miinijahtijatel? Või on järsku võrreldav?? Või koguni väiksem??? Ja mis loob suurema heidutuse- kas 16 torpeedot allpool veepiiri ja 48 varitsevat miini või kolm õhutõrjeseadmetega varustet miinijahtijat? Kui rääkida iseseisvast kaitsevõimest.

Aga sa ära räägi ainult iseseisvast kaitsevõimest...
Lisaks sellele põhineb meie kaitsevõime ka koostööl liitlastega.....Kah tähtis.

Neid ekspluatatsioonikulusid mina paraku pakkuda ei oska. Vähemalt Kolumbia poolseid kindlasti.
Kes teab, siis huvitaks ka...

Aga sa ära räägi ainult iseseisvast kaitsevõimest...
Lisaks sellele põhineb meie kaitsevõime ka koostööl liitlastega.....Kah tähtis.

Liitlassuhtena huvitaks vast siiski rohkem selline liitlane, kes iseseisvalt suudab oma rannikukaitsega toime tulla, mitte selline, kelle võimekus piirdub parimal juhul karvakiskumisjärgse laga kokkukorjamisega, kui sedagi. Ja keda ma oma nappidest vahenditest poputama pean. See liitlassuhete jutt on minu jaoks selline vähe õhumüügi teema, mida tugevam on iga liitlaspool eraldi võetuna, seda tugevam on ju ka allianss tervikuna.

Borja kirjutas: Ma ootaks ka huviga, mida kohalikud (sõja-)merenduse fännid sellest arvavad

Mis siin ikka arvata. Ja kui arvata, mis sellest kasu oleks? Tegelikult ostetakse edasi ju parimal juhul vaegrelvis künasid.
Mind lihtsalt paneb imestama igas analoogses teemas tekkiv fundamentaalne vaidlus, õigemini üks osapool, kes käib alati lauale "ultimate" kaardi - me saame mingi asjaga (nt plastpaatidega) osaks suurest võimsast ja vennalikust relvastatud liidust, mis justkui on eesmärk omaette.

Sellest ei taheta aga üldse rääkida, et liitlaste tegevus sõltub paraku sõjalise olukorra kujunemisest Eestis ja vot siin on oluline vahe, kas osta transalennuki aktsiaid või õhutõrjerakette. See olukord, kus toimub piirkonnas eskalatsioon, kus siis osakutega transalennukid toovad brigaadi teise järel ja miinijahtijatest kontrollitud faarvaatrist saabuvad tehnika konvoid - vaevalt suur naabrimees ihaldab. Tema ikka siis tuleb kanavarga kombel, kui liitlaste seltskonna kaelad on teise kanti käänatud ja üritab sellel kanal kiirelt kaela kahekorra käänata, et too appi karjuda ega rabeleda ei jõuaks. Nii tulid nad ka 1939-1940, kui "kaelad olid teise kanti käänatud".