www.militaar.net

Kuulasin-vaatasin seda uudist eile. 62kha metsamaad nagu maast leitud. Paraku annab selline "statistika tegemine" ainult hoogu juurde "meil raiutakse liiga palju" ja "tegelikult pole metsa ollagi" juttudele. Lisaks on mul karvane kahtlus, et kätt väristanud pole mitte ametnik vaid mõni algoritm. Ametnik vast vaatas ainult korra peale ja leidis "käib kah".
Täna on viimane päev parandusi teha. Palju õnne kõigile, kel vaja seda teha. Mingit korda selleks loomulikult pole, töötab vaid telefoni-õigus.
Minu õnneks on nii minul (kui lähimatel sugulastel) huvid KOV-des, kus maamaksu korraldus on seatud nõnda, et ootamatu metsaomaniku staatus lisakulu ei tekita. Nimelt pole mitte kõik KOV-d metsa kõrgemalt maksustanud. Käesoleva aasta maamaksu määrasid/korda tõenäoliselt KOV-d enam muuta ei jõua.

Jah.
Seal osadel (nagu nt minul) tekivad lisaks hoopis muud probleemid.
Nt. see, et metsaseadus (ja oma võsas, mis nüüd sujuvalt "metsaks" sai) kehtib kuni 0,50ha metsa suhtes. Kui see pindala nüüd üle läheb, hakkad oma võsas metsaseadust järgima nagu muuseas. Metsakavad, raieload, kohustused, karistused jne jne

Edit:

Lisaks on mul karvane kahtlus, et kätt väristanud pole mitte ametnik vaid mõni algoritm. Ametnik vast vaatas ainult korra peale ja leidis "käib kah".

Maa-ameti "Fotogramm-meetria" osakonnas istub 10 ametnikku, "Geoinformaatika" osakonnas 6, "Geoinfosüsteemide büroos" 11, "Ruumiandmete" osakonnas 30, "Katastri kvaliteediosakonnas" 5 ja "Katastri teabe- ja arendusosakonnas" 6 ametnikku. Kokku 68 ametnikku, kes temaatikaga otse või servapidi peaks kokku puutuma + mõned veel teistest osakondadest. Aga nagu öeldud, ka mina ei tea praegu hetkel veel, kelle poole peaks pöörduma oma jamaga... ma lähen kohe Maa-ameti kohalikku rakukesse uurima seda.

Uskumatu jama on kokku keeratud kõlvikute ümbertõlgendamisel. Näiteks ühele haritavale põllule on jäetud endiselt metsamaa kõlvik alles, kuigi juba 2013 foto järgi tegemist taas haritava põlluga. Samas naabrimehe põllule istutatud 15 aastane ligi 10 meetri kõrgune mets on ikka põlluks jäetud, mis siis et fotolt lausa kisendab metsana silma. Minu põllumaale kasvanud 25 aastane mets on nüüd küll metsamaaks ümber arvestatud, aga mingi vana põhikaardi järgi ainult osaliselt. Uue foto järgi täiesti ühtlane kena mets. Et ei saa aru mille järgi määramisi on tehtud.
Nagu ka eelpool viidatud metsakorraldaja ütles, siis õnneks ei käi nende õnnetute kiviaedade ja õunapuumetsade allutamine metsaseadusele siiski nii lihtsalt. Punkt 1. 100% elamumaal olev metsamaa ei kuulu metsaseaduse alla ja seda ei saa kanda metsaregistrisse. Samuti ei saa olla see mingi muu otstarbega maa, sobib maatulundusmaa. Punkt 2. kui metsaeraldise keskmine laius jääb alla 15 meetri (ja mõõdetakse siiski tüvede , mitte lopsaka võra järgi), siis sellist ala ei saa samuti kanda metsaregistrisse (välistab koheselt kraavid, kiviaiad, hekid ). Metsamajandamiseks vajalike inventeerimisandmete nõue tekib eraisikutele alates 5 hektarist metsamaast kinnistu kohta ja juriidilistel alates 2 hektarist. Kinnistu kohta võib ilma teatiseta raiuda kuni 20 tihumeetrit aastas.
Kõik 62000 lisanduvat metsamaahektarit ei ole kindlasti hoovid ja õunapuuaiad, metsamaad ongi kõvasti juurde tekkinud(minu enda pisikese kinnikasvanud põllu näitel) ja kindlasti tulebki seda jaotumist aegajalt ümber hinnata, kahju ainult ,et selliseid prohmakaid tehakse.

Nii.
Kui kellelgi on probleeme, siis tuleks saata kiri kataster@maaamet.ee

* Maa-ameti kohalikus rakukeses olid telefonid punased... rahvas helistab nii mis hirmus...
spetsialist kommenteeris, et kõige hullem pidi olema Saaremaal. Seal on kõik kadapikud, võsad, puisniidud (ka kaitsealused) jne jne METS !


Uute kõlvikute päringut saab teha
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andme ... -p631.html

Vasakus tulbas kuvab maamõõtja poolt kunagi esitatud andmed ja paremal tulbas nüüd selle uue automaagiaga saadud andmed.
EDU !

Erilist probleemi poleks, kui põllumaa oleks samasuurelt maksustatud kui metsamaa. Paraku on põllumaa väiksem maksustamine ajast, kui veel eurotoetusi ei makstud. Nüüd on olukord vastupidine, põllumaale on kopsakad toetused ja lisaks erimärgistatud küte, metsamajanduses pole kumbagi. Põllumajanduses on käive külv-saak pool aastat, metsamajanduses üle poole sajandi.

Kirjutasin viiskalt antud e-mailile ja üllatus, täna sain viisaka ja illustreeritud vastuse, et on maa kasutusotstarvet muudetud. Tundub, et keegi on käinud kohapeal oludega tutvumas.

Ei käi seal praegu keegi kaebuste lahendamiseks väljas spetsiaalselt situatsiooniga tutvumas.
Ametnik lükkab mingid 3d prillid ninale ja vaatab oma 3d fotogramm-meetria mudeleid, ning kohendab natuke siit ja sealt.

Siseinf rääkis mulle, et kogu Eestit pole üksipulgi läbi kontrollitud ja algandmed on tulnud erinevate teostajate töö läbi riigihangete korras.
Ehk, et Maa-amet on viinud läbi erinevaid riigihankeid ja siis nende hangete võitjad OÜ-d ja AS-id on neid kõlvikute piire ETAK (Eesti topograafia andmekogu) kaardikihiks vormistanud.... kes paremini kes halvemini jne.

Nüüd Maa-ameti spetsid kustutavad tulekahju lihtsalt.

https://www.maaamet.ee/docs/ettekanded/ ... 0302140406

Tartu Postimehes ka teema üles võetud:

Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et aasta algusest saadik, mil maa-andmed said uuendatud, on nende poole pöördutud umbes 700 korda. Korrigeerimist on piirid vajanud vaid ligi viiekümnel korral. Ise lasin kõlvikute päringusüsteemist läbi neli endale tuttavat krunti ning leidsin kolmel juhul anomaalia. Ma ei taha kuidagi uskuda, et minu koduküla on Eestis topograafiliste anomaaliate Bermuda kolmnurk, kus enamikul kruntidest on uued maa-andmed vigased.

https://tartu.postimees.ee/6524336/riik ... he-metsast

Oma kogemus oli ka selline, et paljudel kodukandi kinnistutel asi hullemaks läinud, puude varjud = metsamaa, rohumaad = haritavaks maaks jne ehk siis töö oli tehtud automaatselt ja kirvemeetodil. Meili peale korrigeeriti kenasti, mõnel puhul vaadati ka uuemat seisu septembrikuistelt kaldaerofotodelt. Kes ei mõista asja ajada, see maksab enam maamaksu.

Sa võid ju asju ajada, aga seal on veel terve rida "uusi nüansse", mis isegi pärast asjaajamist jääb närvirakke kulutama....

Näiteks kõlvikud nimetusega "haritav maa", mille maksustamishind on midagi muud kui nt. õuemaa.
Nii on läbi kogu eesti kaardistuse ja maarevisjonide ajaloo "haritava maa" alla kuulunud põllumaa, kultuurrohumaa, aiamaa ja puuvilja-marjaaed.
Nüüd selle uue värgenduse järgi aiamaa ja puuvilja- marjaaed nt. pole enam haritav maa, vaid õuemaa.

Maa-amet kirjutas:õunapuuaiad ja peenramaad liidetakse ETAK-s õuega.

Allikas: Fucs`i postkast.

Seni kuni kõlvikute pindalasid mõõtsid ja esitasid maamõõtjad, olenes väiksemate (kuni 0,01ha) kõlvikute arvestamine ning esitamine maamõõtja poolt koostatava katastriüksuse plaani mõõtkavast. Ehk, et kui mõõtkava oli nt. 1:50; kuni 1:2000 ja pinnad esitati ruutmeetrites, siis arvestati eraldi kõlvikute pindalad ka väiksematele kõlvikutele või nähtustele, nagu nt. alla 0,01ha kivihunnikud (neid võib olla palju ja koondpindala suurem), väiksemad teed, väiksemad veekogud jne mis kõik liigitusid "muu maa" alla (muu maa on üldse kõige odavam ja kõige madalamalt maksustatud maa). Elik mida suuremas mõõtkavas kaardistati ja mõõdistati, seda täpsemad olid kaardid, plaanid ja esitatud pindalad ning nende jaotus. Uus värgendus ei lähtu enam mingist mõõtkavast ega mõõtkavalisest kaardistamisest, sest maaomanik ei saa enam üldse mingit katastriüksuse plaani kusagilt (katastriüksuse plaane enam ei tehta). Vajadusel võib maakatastrist saada ainult mingi piiride skeemi mis on kantud Eesti põhikaardile ilma piiripuntide koordinaatide ja kõlvikute pindaladeta. Sinna juurde teeb maamõõtja piirikirjelduse. Piirikirjeldus + piiripunktide skeem (seesama kaardile kantud asi) moodustavad ühe dokumendi nimega "piiriprotokoll" ja kogu lugu.
See üks dokument on nüüd kõik mis maaomanik maamõõtjalt saab.
Pole enam ei koordinaate, sisenurkasid, piirijoonte pikkuseid ega kõlvikute pindalasid.
Kataster võtab oma ETAK kihi ja selle järgi määrab kõlvikutele pindalad, saadab selle otsuse maaomanikule allkirjastamiseks ja pärast maaomaniku poolt allkirjastamist registreerib kinnistu andmed ära ja tehtud. Koordinaadid esitab maamõõtja piirifailina katastrile ja need jäävad ainult katastri elektroonilisse andmebaasi.

Mul on juba esimese poole aastaga massiliselt probleeme sellega, et lihtne erihariduseta maaomanik ega piirinaabrid, ei saa enam endiseid kinnistu plaane asendavast piiride skeemist ja piiriprotokollist aru. Maa-ameti seisukoht on (nagu ma olen aru saanud), et sellest skeemist arusaamine ei olegi kriitilise tähtsusega, vaid oluline on, et maaomanik teab looduses kus ta piiripunktid asuvad. See annab maamõõtjatele tulevikus ilmselt tööd ja leiba natukene juurde, sest enam ei saa maaomanik(ud) hävinud piirimärgi asukohta maastikul ise täpselt mõõtude (kasvõi nt 50m mõõdulindiga piiripikkuste järgi) või koordinaatide (GPS) järgi otsida. Siiani on olnud tihti praktikas sellised vajadused nt kusagil põllul, kui piirimärk on minema küntud ja kaks piirinaabrist põllumeest tahavad kohe ja kiiresti (sest kadunud piirimärk avastati vahetult enne kündi-külvi vms) umbestäpselt paika panna omavahelise kündmise-külvamise vms piiri kasvõi ajutiselt (kus cm või 1 meetri täpsus ei ole neile eriti oluline). Samuti pole mõtlevale tavainimesele siiani olnud ülejõu käivaks taastada oma pisikese krundi ühte piiripunkti võttes lindiga mõõdud kahest järgnevast/külgnevast piiripunktist ristlõike meetodil. Jne.

Nüüd hakkavad põhimõtteliselt kõlvikute piirid ja pindalad iga aasta (või mingi X aja tagant) muutuma.

Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et aasta algusest saadik, mil maa-andmed said uuendatud, on nende poole pöördutud umbes 700 korda.

Ja need 700 kes pöördusid olid inimesed, kes vähemal või suuremal määral saavad kartograafiast midagi aru + on kodus igasuguste elektrooniliste Maa-ameti keskondadega jne. Valdav osa ei saa asjast midagi aru, ei oska midagi kusagilt vaadata, ega midagi ette võtta. Mingi kogus neist aktiveerub (või juba aktiveerus) pärast uue maamaksu teate saabumist alles. Ja mingi kogus lööb käega, sest kogu teema tundub neile kosmoseteadusena.

Imelik on see, et pea igaüks, kes kaarti kontrollib, näeb seal vigasid. Maa-ameti juhi teatel on aga nende vigu tuvastatud vaid 7% juhtumitest...

Omal õnnestus osad vanad õunapuuaiad "muu maa" alla muuta. Eks näis, maamaks oli küll oma 40% kõrgem kui eelmisel aastal. Nüüd läheb vist kuu aega, kuni uued piirid KOVi jõuavad ja siis tuleb parandatud maksuteade...kas automaatselt? Ei tea...

Uued piiriprotokollid on siis küll jama lugu jah. Aga iga kinnistu kohta peaks ju vanad piiriprotokollid arhiivis alles olema, kui endal kaduma on läinud. Seal on hästi kirjeldatud piiripunktide asukohti jne. Ja kui midagi ehitada, tuleb nagunii uus geoalus tellida.

vabandust, kust te neid piiriprotokolle leiate?

väiksemad teed, väiksemad veekogud jne mis kõik liigitusid "muu maa" alla (muu maa on üldse kõige odavam ja kõige madalamalt maksustatud maa)

Täpsustaksin, et muu maa on madalamalt maksustatud juhul, kui kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kui sihtotstarbeks on maatulundusmaa, on muu maa ja mets sarnase maksumääraga (vähemalt minu KOV-i puhul). Vt ka https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... 019-aastal

NGolf kirjutas:Uued piiriprotokollid on siis küll jama lugu jah. Aga iga kinnistu kohta peaks ju vanad piiriprotokollid arhiivis alles olema, kui endal kaduma on läinud. Seal on hästi kirjeldatud piiripunktide asukohti jne. Ja kui midagi ehitada, tuleb nagunii uus geoalus tellida.

Vanad plaanid ja piiriprotokollid on hetkel siiani piirikirjelduste ja piiriandmete osas kehtivad. See näidis ja näide puudutab neid, kes uue korra järgi nüüd pärast 01.07.2018 midagi toimetavad mille käigus toimub uue kinnistu mõõdistamine ja moodustamine (erastavad, saavad kasutusvaldusesse, jagavad, liidavad, muudavad naabriga piire vms), ehk kui moodustatakse uusi kinnistuid/katastriüksuseid. Geoalus on natuke teisest valdkonnast tegevus (e. ehitusgeodeesia), kui piiride määramine, tähistamine, taastamine ja mõõdistamine (e. maakorralduslik geodeesia). Geoaluse tegija ei koosta katastriüksuse plaane, piiride kulgemise ja piirikirjelduse skeeme ega piiriprotokolle.

diesel kirjutas:vabandust, kust te neid piiriprotokolle leiate?

eee... milliseid ?
Piiriprotokollid on igal kinnistul/katastriüksusel, välja arvataud kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksustel ja osadel munitsipaalomandisse jäetud/taotletud katastriüksustel.

Slash kirjutas:Täpsustaksin, et muu maa on madalamalt maksustatud juhul, kui kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kui sihtotstarbeks on maatulundusmaa, on muu maa ja mets sarnase maksumääraga (vähemalt minu KOV-i puhul). Vt ka https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... 019-aastal

..eeee... jah, olenevalt omavalitsusest, viljakusetsoonidest, maasihtotstarbest jms on maa maksustamine erinev.
Aga seal on alati kaks põhimõtteliselt erinevat asja.
Viidatud maamaksu määrade tabelis KOV-ide lõikes on kaks jaotust - Ühtse maksumääraga maksustatav osa ja Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumääraga maksustatav osa. Tabeli teise lahtri alla kuulub haritav maa + looduslik rohumaa, aga esimese lahtri alla kõik ülejäänud muud kõlvikud kokku, KUID esimese osa maksustamiseks mingi määraga arvutatakse kõigepealt välja kõikide kõlvikute hinnad eraldi (maa maksumus) ja seal on erinevatel kõlvikutel erinev maksumus/maksustamise hind.
Üks on maksumäär, teine on maksustamise hind ja ma mõtlesin maksustamise hindasid, mille summat hakatakse maksumääraga maksustama. Selles tabeli lahtris olevate kõlvikute (õuemaa, metsamaa, muu maa jne) hinnad summeeritakse ja neile määratakse ühine maksumäär. Aga kõlvikute hinna summa summaarium, mis maksustamisele läheb, või mida maksumääraga maksustama hakatakse, oleneb liidetavate alghinnast.

Minu KOV-is on nt. maatulundusmaal anno 2019 sellised kõlvikute hinnad:
ja need hinnad igale kõlvikule eraldi määratakse KOV poolt... mul ei ole praegu paremaid näidiseid võtta:
Maa maksustamishinna arvutamise kord

§ 1. Kohalik omavalitsus arvutab maatüki maksustamishinna «Maa hindamise seaduse» § 51 lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal.

§ 2. Maatüki maksustamishinna arvutamiseks:

1) leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub;
2) leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Maatüki maksustamishind arvutatakse järgmisi valemeid kasutades:

1) kui maa väärtuste loetelus ei ole maatüki suurusest tulenevaid erisusi, siis
Hk = Ht × S, kus:
Hk – on maatüki maksustamishind;
Ht – on maakasutuse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav hinnatsooni väärtus eurodes maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või ehitusõiguse ruutmeetri kohta, kusjuures mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel esinemisel samal maatükil arvestatakse nende omavahelist proportsiooni;
S – on maatüki pindala maakatastri andmetel. Kui maakatastris konkreetse maatüki kohta andmeid ei ole, määratakse pindala tegeliku maakasutuse järgi või kolmekordse hoonealuse pinna järgi suurelamurajoonides (vabaplaneeringuga aladel);

*
Lisaks on terve rida muid erisusi, soodustusi ja nt. ka 100% maamaksust vabastusi (nt. korterelamud kuni 2ha kinnistute puhul).
Punkt 6
https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... maamaksust

Maa hindamise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018024?leiaKehtiv

Fucs kirjutas:...eee... milliseid ?

no minu nimel on mõni pisem maatükike ja muud ma piiridest ei tea, kui et maamõõtja kasseeris kunagi väga ammu palju tuhandeid kroone kui maade tagastamine oli.
ühtegi piirimärki ma leidnud pole, kui neid üldse ongi. või tegelikult puukuuri taga on üks toru püsti, mis ilmselt on maamõõtja löödud.
olen proovinud maaametist tuletada koordinaate ja siis käsigepsuga piire tuvastada, aga see on lootusetu ettevõtmine. metsa näituseks teen nii, et võimalikust piirist jätan vähemalt viiskümmend meetrit puudu.
omandiõigus peaks aga korralikult vormistet olema, kuna maamaksu riik nõuab küll iga aasta.
seepärast uurisngi, et mõne seukse protokolli järgi ehk saaks miskit tuvastada.

Käsigps on üldiselt suht täpne riist, samuti eksivad telefonide gpsid meeter-paar. Paljud vanad kinnistud tehti plaanide alusel ja on looduses tähistamata, kui tükid on eestiaegsetes piirides siis leiab ehk ka mõne piirikivi mulla alt. Tegelikult on maamõõtjal kohustus piirimärgid looduses kätte näidata aga mugavusest ja ajapuudusest tingituna jätsid ja jätavad paljud selle tegemata ja omanikke ei huvita ka eriti enne kui kinnistuga midagi konkreetselt vaja teha. Katastriüksuse plaan võiks oma kinnistu kohta ikka olemas olla, mille eest neid krooni sai siis makstud.