www.militaar.net

Põlluküladega võib see nii olla. Võib ka mitte. Ise elan hoopis metsas ise ehitatud majas. Minu väide oli, et inimeste kolimine "linnalähedasse kalurikülla" võib olla tingitud muudest põhjustest, mitte ainult hinnast. Minu isiklikes valikutes ei olnud Tallinn mitte hetkegi. Kunagi, kui ma Viimsis oma teise korteri ostsin, siis oli selline hetk, kus Viimsi ja Tallinna korterite hinnavahe oli ebaoluline.

Millele ma viitan - et üks valglinnastumise (sh peamine kesapõllule kolimise) põhjus on siiski rahaline. Lihtsalt krunt Nõmmel maksab kordi rohkem kui krunt 5 km linnast. Kui mina otsisin, siis normaalne krunt oli 100 tuhat ja 4 km eemal põllu peal sai toona sellised 3-4 tükki selle raha eest. Langus on küll keskkonna kvaliteedi arvelt, aga siiski. Kõrghaljastusega väärtuslikud krundid linnast väljas aga maksavad samapalju kui Nõmmel. Ja "kalurikülad" stiilis Kaberneeme või Laulasmaa asuvad siiski enamike linnainimeste valulävest kaugemal pluss raskused infra teemal kui lapsed olema juhtuvad. Kohalikes lasteaedades käib hirmus lööma kohtade pärast jne.

Mina läksin ka peale Nõmme oludega tutvumist (kus krunt mingi lobudikuga maksis samapalju kui ehitusraha säästetud oli) kohe kaugemale, jättes selle "kesapõllu etapi" üldse vahele. Lihtsalt ei sümpatiseeri ja kõik. Nõmmel, kus kogu lastega seonduv infra oleks kiviga visata, kahjuks oli antud tegevusplaaniga mittesobiv kui liiga kallis, kuigi oleks sellega leppinud (liivases pinnas oleks keldrit ka hea ehitada )

See raha fenomen seletabki, mis peale viimast masu, kui "põlluküla" omandas sõimusõna tähenduse, ikkagi taoliste asjade müügiedu jätkub. Võimalus saada suurema uue linnakorteri hinnaga päris oma maja oma muruplatsi (ja kõige muuga). See veabki inimesi linnast välja. Linnas aga müüdavate korterite (uute) hulgas annavad tooni pisemad, 1-2 toalised, mida ostavad ikkagi lasteta leibkonnad. 3 lapsega elada 50 ruuduses 2-toalises on ju nagu kodusõda.

Ja mõistagi on inimesi, kes lähevad väärtusliku(ma) keskkonna pärast veel 20 km kaugemale. Tallinna puhul aga tundub valuläveks olema umbes Tallinna ringtee joon kuni Keilani. Sealt edasi hakkab asutus kiirelt vähenema. Seal pole ka eriti pakkumist, kuna krundi hind on liiga madal, et õigustada selle infra ehitust, mida KOV nõuab (vesi, kanal, kõvakattega tee ja tänavavalgutus).

Kuulge, lõpetage nüüd ära. Nõmmel on krundid kallimad sellepärast, et kõik ei mahu Nõmmele. Ja nii lihtne või keeruline see kõik ongi.

"Põllu peale" ehitatakse kortermaju kah. Niipalju kui kuulda olnud, siis inimesed kolivad sinna just seepärast, et hinnad on linna ehitatavatest majadest odavamad. Valglinnastumist toidab peale valikuvabaduse ka see, et keskmise inimese jaoks kipub uus linnakinnisvara kallivõitu olema. See pole ainult Nõmme piiratud krundipakkumiste teema. Kuna aga maksumuse otstustab enamasti laenuandja (palju sa laenu saad), siis ei jäägi väga valikut.

Muidugi see "eemal" odavam hind on nagu järelmaks, mis makstakse kinni jooksvate kulude suurenemisega, aga siin saab erinevalt laenuvõtmisest ise valida, et kas süüa tatraputru ja sõita rohkem autoga või süüa liha ka ning vähem autoga.

Kõnekas näide, kuidas "omal ajal" ehk pre-2008 asju aeti
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... ekete-kaes

Käisin jalutamas.
Elva tee ääres Motohoovis oli suurem kogus maa-alla paigutatavaid plastmassist keldreid.
https://www.google.ee/maps/@58.3443243, ... 384!8i8192
https://motohoov.ee/keldrid/

Aga mida arvata merekonteinerist keldrist? Peaks nagu hinna/ruutmeetri suhtes märksa soodsam olema? Kaua maa all vastu peaks?

Some kirjutas: ↑19 Apr, 2023 20:01 Aga mida arvata merekonteinerist keldrist? Peaks nagu hinna/ruutmeetri suhtes märksa soodsam olema? Kaua maa all vastu peaks?

Seal äsja avastatud kanepitalus vist oli lausa 2 korrust neid maaall

Mögisen niisama: lõim on totaalselt kaaperdatud. Teema: Keldriga või keldrita. 90+% positustest on aga selgelt teemal "milline peaks olema isiklik varjend". Ei ole sama asi.
Keldrimaterjaliks võib olla nii RB, B, (tellis)kivi, plast kui kasvõi kuuse palk. Sõltub pinnasest, reljeefist, veetasemest kui ka lõpp-eesmärgist (veinikelder vs juurikakelder).

Jah, ma ka juba tükk aega hellitan mõtet selle ühendamisest tsiviilkaitse suure teemaga.

Tahaks nagu kartuleid ja hoidiseid kuskil hoida. Garaažis on liiga soe ja poest 2kg haaval iga päev kartulit koju tassida tüütu. Eelistaks talvekartulid talunikult korraga ära osta. Varjendina kasutamine oleks lihtsalt boonus. Aga kui varjendi jaoks raha ei jätku siis keldri võiks ju ikka soetada? Muidu pole ei keldrit ega varjendit, nagu praegugi.

Hoiukeldri ja varjendi konstruktsiooniline osa kattub suuresti. Hoiukeldrit võib pidada heaks kui see aastalõikes enamvähem ühtlast T hoiab. Selleks, et see seda teeks peab see olema pinnases või kaetud pinnasega. Mõlemal juhul peavad selle seinad, lagi võtma vastu märkimisväärse koormuse pinnasekihilt, mis tagab T stabiilsuse. Ehk siis kui kelder passivselt hoiab temperatuuri siis on tõenäoline, et mingi kuulipildujavalang sealt läbi ei jookse, on ta HDPE-st või jäätisepulkadest.. Veids nukram on seis rahval, kelle keldri lagi on valatud stagnaajal, kus erasektor alati R/B armeerimiseeskirju tähttähelt ei täitnud ja pani näiteks raudteerelsid rostvärgiks betooni sisse. ilmselt selline lagi on vähe "rabedam", suurtüki tule all.
Järgmine küsimus on niiskus. Minevikus rajatud väga hästi niiskuskindlad ei kipu üldjuhul olema. Tihti on lahendatud lisakatuse peale rajamisega.
Ja siis vent, uksed ning tagavar väljapääs. Vent on keldril üldjuhul ventkorstnate ja õhuaukudega lahendatud ja mingi varjendi nõuetele ei vasta. Avatäited ei vasta ka. Ning avariiväljapääs puudub. niiet enivei on olol kelder sundvise võrreldes varjendiga.
Muidugi võiks PÄA mingid keldervarjendite tüüplahendused välja töötada ja joonised oma kodukale üles panna, et erasektor saaks bifunktsonaalseid keldreid rajada omale.

Some kirjutas: ↑27 Apr, 2023 11:08 Tahaks nagu kartuleid ja hoidiseid kuskil hoida. Garaažis on liiga soe ja poest 2kg haaval iga päev kartulit koju tassida tüütu. Eelistaks talvekartulid talunikult korraga ära osta. Varjendina kasutamine oleks lihtsalt boonus. Aga kui varjendi jaoks raha ei jätku siis keldri võiks ju ikka soetada? Muidu pole ei keldrit ega varjendit, nagu praegugi.

Analüüsi olukorda ja ohtusid, vt eelmine post. Äkki ongi võimalik, et plastpaak 20 cm pinnase all tagab kaitse 90% ohtude eest. Muide ohtude hulka võib pidada ka kliimaekstreemsusi, näiteks tornaadosid, tulevikus.

IMHO üsna asjalik algtasemel lugu: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/34157 ... eujutusest

Kas tasuline või mitte, ma ei tea, aga kopeerima ei hakka.

---

Kriku kirjutas: ↑25 Apr, 2023 14:54Jah, ma ka juba tükk aega hellitan mõtet selle ühendamisest tsiviilkaitse suure teemaga.

Tehtud.

Some kirjutas: ↑27 Apr, 2023 11:08 Tahaks nagu kartuleid ja hoidiseid kuskil hoida.

Kartulite tarvis vaata pigem mõni kartulikasvataja, kel omal korralik hoidla olemas ja tee kasvõi "hoiuleping". Kartul tahab kevadeni värske püsimiseks üpris täpset niiskuse ja temperatuuri vahemikku (ja totaalset pimedust). Mu naisepoolsed sugulased on kartulikasvatajad ja nende automaatse kliimaseadmega hoidlast tuleb veel täna eelmise aasta kartul välja täpselt sama krõmpsuna kui sügisel sinna pannes. Lähengi homme järjekordset 10kg võrku tooma.

Kui ühe inimese kartulivajadus on paar kotti aastas, siis selle koguse jaoks stabiilse keskkonnaga hoidla ehitamine on suhteliselt lihtne. Kõik oleneb sellest, kui kaugel kartuleid kasvatav sõber on. Me paneme ise ainult suvist kartulit paar vagu just hoidla puuduse pärast. Pole veel nii kaugele jõudnud. Toimiva keldriga naaber, kellelt osta, on 1,5 km kaugusel.