www.militaar.net

Soobel kirjutas:Ehk keegi tõlgib ära, mida see stautrahl tähendab üleüldse?

google ütleb, et staustrahl on ram jet

See toruga auto oli sakslastel reaktiivmootori katsetamiseks. Kasti sai panna erinevaid raskusi ja vaadata kuidas mootor töötab. Kuna veoautoga üle 120 km/h sõita ei saanud, siis mindi 1942a üle katsetele lennukitega:

martinj kirjutas:

Soobel kirjutas:Ehk keegi tõlgib ära, mida see stautrahl tähendab üleüldse?

google ütleb, et staustrahl on ram jet

See on ka huvitav moodus asju tõlkida, asendada üks võõrkeelne sõna teisega

Eesti keeles nimetatakse sellist asjandust otsevoolu reaktiivmootoriks (mis on küll üsna kohmakas laen venekeelest, aga keegi pole paremat terminit ka pakkunud )

Lahtiseletatult - õhuvoolu ei tihendata ei kompressorite ega turbiinidega, vaid see lihtsalt voolab läbi mootori, milles mootori ninas asuva koonuse abil tekitatakse samaaegselt õhukeerised. Sellesse õhku pihustatakse kütust ning segu omakorda süüdatakse.

Eeliseks - lihtne konstruktsioon ning võimalik ehitada suht väikesemõõtmelisi mootoreid. Puuduseks - suur kütusekulu.

Ahjaa, ja peaaegu oleks unustanud - puuduseks loomulikult ka see, et otsevoolu reaktiivmootori abil ei saa ükski (õhu)sõiduk startida. Lihtsalt mootoris pole õhuvoolu, millesse kütust pihustada.

Sestap pole ka ime, et sakslased pidid mootori katsetamiseks auto peale panema. Mitte aga selleks, et selle autoga mingeid meeletuid kiirusi saavutada

Ehk et siis võib järeldada, et fritsud neist ühtegi tööle ei saanud. Minu arust said alles ameeriklased ühe sellise hiljuti tegelilult tööle?

Selliste mootoritega lennukitega eksperimenteerisid ka venelased, kuid nemad arvasid, et 50 kmh lisakiirus ei korva kiiruse langust mootoreid kasutamata (õhutakistus), bensiinikulu ja loomulikult tuleohtu, mis tollaste asjade surmavaenlane oli.

Soobel kirjutas:Ehk et siis võib järeldada, et fritsud neist ühtegi tööle ei saanud. Minu arust said alles ameeriklased ühe sellise hiljuti tegelilult tööle?

Võimalik, et tööle said Kasutusse igatahes ei võtnud.

Kui huvi mootori ajaloost lugeda, siis ikka Wikipedia abiks
http://en.wikipedia.org/wiki/Ramjet

Sakslased võtsid kasutusele veidi teistsugusel põhimõttel töötava, kuid suht sarnase konstruktsiooniga pulseeriva reaktiivmootori, mida nad usinasti oma V-1 peale ladusid. ilmselt just seepärast, et otsevoolu mootorit stabiilselt tööle ei saanud.

Pulseerivas reaktiivmootoris ei ole samuti turbiine ega kompressoreid. Ning need vajasid samuti stardiabi (V-1 katapuldid). Aga seal ei toimunud mitte pidev põlemine, vaid rida üksteisele järgnevaid plahvatusi. Õhk voolas põlemiskambrisse, sinna pihustati kütust ning segu süüdati. Tekkinud plahvatus nihutas ettepoole mootori eesosas olnud koonust, mis sulges õhukanali. Tekkinud gaas väljus mootori tagant ning andis impulsi edasiliikumiseks. Kui rõhk kambris oli langenud juba piisavalt madalale, siis avanes vastuvoolava õhu survel uuesti õhukanal ning õhk pääses põlemiskambrisse. Ning sinna pihustati uuesti kütust ning segu pandi uuesti plahvatama.

Ja nii hästi mitu korda järjest

Otsevoolu mootori ees oli tolle eeliseks väiksem vajalik stardikiirus ning väiksem kütusekulu. Mootori üldtunnustatud puuduseks oli tekitatud vibratsioon. Mis oli ka üheks V-1 madala töökindluse allikaks.

Mis puutub vene sõjaaegsetesse "imelennukitesse", siis seal ei kasutatud siiski mitte otsevoolu reaktiivmootoreid. Tegemist oli omapäraste sisepõlemismootori/reaktiivmootori hübriididega, kus reaktiivmootori turbiin käivitati sisepõlemismootori poolt. Aga need ei jõudnud jah katsestaadiumist kaugemale juba Kapten Trummi poolt mainitud põhjustel.

Tegelikult saab pulseeriv reaktiivmootor ka kohapeal töötada. Väljuvate gaaside järel tekib torus hõrendus, mis imeb värske küttesegu sisse. Vaid käivitamiseks peab korraks eest õhku sisse puhuma. V-1 Arguse mootoril olid lamellklapid, meenutasid ribakardina ribisid. Lennukimudelite jaoks sobiva mootori joonised olid ühes "Modelist Konstruktoris". Seal kasutati karikakraõie kujulist klappi.
Veoauto peal olevat reaktiivmootorit kasutati N. Armees degaseerimiseks. Ural 375 peal olev deforsseeritud Mig-i mootor viis autot ca. 60 km/h edasi, nagu uudishimulikud soldatid välja selgitasid.

Ei ei, venelastel olid ka sellised katsemasinad, kus kummagi tiiva all oli üks otsevoolumootor.

Nendega eksperimenteeriti Jak-7 ja I-153 peal

Hübriidlennukid tulid peale seda ja need olid ikka algse turboreaktiivmootoriga, kus turbiine ajas ringi kolbmootorist tuleb võll

V-1 mootori veojõud oli liiga väike, et seda kaadervärki õhkutõusukiiruseni lühikesel maal kiirendada. Seepärast olidki kiirendajad.

Leidsin kodust pildid ka üles

2 tiivaaluse otsevoolureaktiivmootoriga (vene k "prjamototschnõi reaktivnõi dvigatel") La-7



Hübriidlennuk Su-5 (ehitatud Su-1 baasil)


Hübriidlennuk I-250 (nimetatakse ka MiG-5)-ehitatud Mig-3 baasil


Mõlemal on propi taga tavamudelil puuduv õhuava, mis läheb läbi kere mootorisse. Tagaosas on mingi algeline turboreaktiivmootor, mille turbiini käitatakse jõuvõtuvõllliga põhimootorist. Kolbmootori radiaator asub ilmselt seal kanalis (Mig-3 asus algupäras kere all ning Su-1-l tuli õhk läbi kere ja väljus kabiini tagant)

Kunagi oli nendest lisamootoritega eksperimentidest pikem jutt Modelist-Konstruktoris (ikka rublaajal), sealt mäletan veel Jak-7 pilti nende jurakatega.

Kasutusse need ei jõudnud, sest nendest tulenev kahju oli suurem kui kasu (õhutakistus, lennuki mass, tuleoht), kuid lisakiirus oli suurusjärgus 50 kmh ja neid sai kasutada paar minutit.

[quote="Würger 190G"]http://www.battlefield.ru/index.php?opt ... 2%8C%A9=ru

Väidab et T-35 sõdis ainult Suures Isamaasõjas.
Before the Great Patriotic War, the T-35 didn't take part in any military conflicts. Any mention in Western (and some Russian) accounts about T-35's that served in the Winter War are false.
Samas aga:
http://milparade.udm.ru/25/100.htm
They fought on the battlefields of the Soviet-Finnish War, the war with Nazi Germany (in the early period) and their combat path came to an end during counter-offensive near Moscow in December 1941.

Ikka huvitav ,et venelased ise ka ei tea, kus nad sõdisid. See vast see kõige suurem kuirioosum!

Olen kuskilt lugenud,et neid olla kasutatud Rumeenlaste vastu Moldaavia okupeerimisel.

Pilt pimeduses ja segaduse tingimustes juhtunud avariist - kolm läbi silla vajunud tanki üksteise otsas...

Pulsseerivmootorit ei kasutatud lennukeil mitte vibra, müra ega kesise veojõu pärast - hoopis kesine tööiga oli probleemiks. Nimelt see klapp seal peaks minema õige kärmelt peesse suure kuumuse tõttu. Turbiine on lihtsam pikaealistena teha, kuna nad käivad seal põrgus niisama ringi mitte ei vasarda plärinal vastu klapipesa.

gans kirjutas:

Würger 190G kirjutas:http://www.battlefield.ru/index.php?opt ... 2%8C%A9=ru

Väidab et T-35 sõdis ainult Suures Isamaasõjas.
Before the Great Patriotic War, the T-35 didn't take part in any military conflicts. Any mention in Western (and some Russian) accounts about T-35's that served in the Winter War are false.
Samas aga:
http://milparade.udm.ru/25/100.htm
They fought on the battlefields of the Soviet-Finnish War, the war with Nazi Germany (in the early period) and their combat path came to an end during counter-offensive near Moscow in December 1941.

Ikka huvitav ,et venelased ise ka ei tea, kus nad sõdisid. See vast see kõige suurem kuirioosum!

Olen kuskilt lugenud,et neid olla kasutatud Rumeenlaste vastu Moldaavia okupeerimisel.

Karjala kannase läbimurdel nood jubetised kindlasti ei osalenud, merejää vaevalt selliseid koletisi oleks kannatanud.
Bessaraabia okupeerimisel võidi neid aga küll kasutada. Võimu demonstratsiooniks.
Mine tea, äkki ka Eesti vallutamisel? Äkki on mõni T-35 Vabaduse väljakut ka äestanud?

Karuke kirjutas:Veel üks sellesse teemasse sobiv ja hästi tuntud riistapuu...Nimi nagu kõigile teada on "Tsar Puska".
Kaalub see tõsine relv 40 tonni ja tema kaliibriks on 890 mm.
Valatud on see imevigur aga rohkem kui nelisada aastat tagasi 1586.a ja nali naljaks - see on maailma suurim kahur.
Teinud ei ole see imevigur aga ühtki pauku - aastasadu kaitses ta kremli peaväravaid, kuid mida kuni "Tsar puska" pensionileminekuni ei olnud - ei olnud pealetungivaid vaenlasi...
19. sajandil muutus hiigelsuurtükk omamoodi "atraktsiooniks".
1835. aastal valati talle malmist lafett ja neli kuuli sinna juurde.
Kahurikuulid kaaluvad igaüks 1 tonni. Tegelikult pole kahurikuulid selle relva juurde "tehniliselt" kuuluvad, sest relv oli ette nähtud tulistama kartešiga ...

Jajah, idanaabritel on pidev suurusehullustus. Tsaar-kahur, mis pole ühtki pauku teinud, Tsaar-kell, mis pole kordagi löönud.
Küll on aga Tsaar-pomm teinud inimkonna suurima ilmkäraka.
http://en.wikipedia.org/wiki/Tsar_Bomba
Jumal tänatud, et Sahharov ei lasknud seda asjandust 100Mt peale reguleerida...

Üks paljudest, mis on jätrnud oma jälje sõjandustehnika arendamisele.
.(pilt aastast 1920)