www.militaar.net

Kuna mul pole aega seda A4 tiraadi lause haaval hakata kommenteerima, siis lühidalt:

1. 10M USD on investeering, mitte elutsükli kulud. Siinsetes teemades on leitud, et 10-12 lennuki aastased jooksvad kulud 200h lennukoormusega (kuhu ei kuulu siis enam kapitalikulu, kuna lennukid on välja makstud) on suurusjärgus 500M krooni. Esimestel aastatel vähemalt poole vähem, sest kindlasti ei suudeta seda üksust komplekteerida ning uue tehnikaga ei saavutada vajalikku lennutundide arvu - nt seepärast, et ei suudetud ette näha varusade tellimise vajadust või lihtsalt ei oska parandada.

2. Air superiority'st pole vähemalt mina kunagi rääkinud. Jutt on olnud tasemest DCA (Defencive Counter Air), sama mis soomlastel.

3. Eestisse tulev lennuväe infrastruktuur ei luba siin alal hoida rohkem kui 30 lennukit, pealegi ei luba ükski NATO riik oma lennukeid kuhjata 1-2 lennuväljale. Seega pole mõtet teemat arendada kümnetest lennukitest, selleks pole lihtsalt lennuvälju.

4. 10 lennukit ei saa loomulikult 1000 vastu. Samas, kui vene lennuvägi teeb 50 lennuki-väljalendu (sortie) ööpäevas nagu Gruusias, siis sellele saame vastu küll ja küll NATO aitab.

5. Jutt 10 lennuki saatusest, kui NATO ei tule on demagoogiline hülgemöla, vabandage väljendust. Kui NATO ei tule, siis kestavad need samakaua kui meie üksainus brigaad, meie kolm miinilaeva või 24 haubitsat.

6. Lennuväeüksuse esmane eesmärk on anda maaväele võimalus end valmis seada. Kui nad võidavad 3 päeva ja siis on alla tulistatud, siis on see raha kulutatud asja ette, sest vastane ei ole suutnud suure tõenäosusega hävitada kaitseks vajalikku infrastruktuuri ja rikkuda mobilisatsiooni. Vastasel juhul läheb nagu Gruusias, kus püksata ja relvadeta reservväelased jooksid paanikas venelaste pommisaju all. Ja senikaua, kuni õhuruum on vabalt kasutatav, pole suurt mõtet rootsi vanarauda ja Eesti rakmeid ladudesse kuhjata, sest suure tõenäosusega on need hävitatud enne kui neid kasutada jõutakse -õhurünnaku või õhust maandatavate diversiooniüksuste poolt.

7. Last but not least - stsenaariumte eest "anname Eestile väikese õpetliku õhulöögi", "maandame Pihkva dessandi Tallinna lennujaama" või "anname mobilisatsiooni halvava õhulöögi" on Eesti kaitstud peamiselt NATO heidutusega. Ja ei millegi muuga. Plaanis olevad ÕT raketid on muidugi toredad, aga need ei ole taktikaliselt pooltki nii paindlikud kui lennukid ja kordi kergemini hävitatavad. Seega pole mõtet end lollitada, et see on lahendus. Ei ole.

Edit:

Olen nõus selles osas, et kahetsusväärsel kombel lasti õppekogunemiste mitte-korraldamise tõttu raisku kümmekond tuhat 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate esimestel aastatel väljaõpetatud reservväelast, kes olid saanud üsna korraliku rühma-kompanii-taseme väljaõppe. Miks nii tehti, tuleks küsida kaitseväest, kes tegeleb kogu reservväelastega seonduva temaatikaga – alates reservväelaste üle arvepidamisest, nende kogunemistele kutsumisest ja kogunemiste läbiviimisest. Täpsemalt võiks seda küsida reservkolonelleitnant Kunnase käest, kes viis aastat selle temaatika eest J3 ülemana vastutas ja seetõttu ka seda võtmeprobleemi oma artiklites isegi poole sõnaga ei maini. Kui siin oleks ka kuidagi mängus Kaitseministeeriumi kahjurite kuri käsi, siis mainiks kindlasti.

EELkõige tuleks esitada küsimus, kes vastutab EV-s riigikaitse korraldamise eest? Minu teada on selleks Kaitseministeerium. Mingite riigikaitse korralduse seaduse aruteludesse pole meil mõtet süveneda, sest kellele allub KV juhataja, on siin teisejärguline teema. Ei ole ühtegi KV juhatajat määratud ametisse ilma Kmin kooskõlastuseta, pigem on need olnud Kmin enda algatused. Seega pole nagu põhjust süüdistada, et näe, president määras ebasobiva.

Seega kui Kmin vastutab, siis pole mõtet süüdlast otsida J3-st, kes on mutrikesed kogu asjas. Esmalt vastutab ministeerium ministri isikus ja seejärel KV KVJ isikus.

Edasi tasub esitada küsimus, miks määrati KV juhatajaks omal ajal ilma mingi sõjalise renomeeta admiral, kes tegeles peamiselt kõmisevate kõnedega ja "asja" tahaplaanile jättis. Ja lasi kahjurist kolonelleitnandil tegutseda. Ja ega enne admirali ka seal just kõige kirkamad kriidid polnud. Laaneots, keda nüüd kõik kiidavad, oli kogu aeg olemas. Ei saanud see üritus kuidagi Kmin-ist mööda minna, see sai olla vaid Kmin heakskiiduga. Heakskiiduga ebasobivale inimesele. Ja süüdlast, miks admiral sinna sai, ei saa ju sotsiaalministeeriumist otsida?

Ma saan aru mundri pesemise soovist, aga A4 üritab näidata protsessi kui mingit Kmin tahtest sõltumatut foors mazoori, kus tagurlikud pagunikandjad omatahtsi tegutsesid ja mille vastu midagi teha ei saanud. Mis tegelikult tõele ei vasta. Kmin-il on protsesside kontrollimiseks võimalusi enam kui küllalt. Eelarvega on asi näiteks sealmaal, et KV ei osta enam ise pastapliiatsitki.

Kui jutt läks KV korralduse seadusele, millega võrdsustatakse KV juhataja statuut sisuliselt ameti peadirektoriga, siis siin tasuks kuulata ka kahjurlikku kolonelleitnanti. Saatuse iroonia, aga just tema-aegne KV juhatajast admiral oli just poliitiliselt mugav kandidaat, kelle poolt tollane koalitsioon hoolega hääletas. Seega admirali näitel tasuks mõelda sügavalt tagajärgedele, mis saab siis, kui KV juhataja määramine jääb mõne koalitsiooni poliitbroilerite teha. Ja kuskil pole kindlust, et järgmine koalitsioon, kellele on hääletamine väga mugavaks tehtud, ei määra sinna järgmist ballasti.

http://www.postimees.ee/?id=163263

Tundub, et viimaks on ka Scoutspataljon integreeritud õhutoetuse oskusest huvitatud, mitte ei ela selles osas ainult brittide kulul. Samuti ei ole minuteada F-15E Strike-Eagle Eestis käinud.

Kahju ainult, et saksmannid oma Euro-Fighter'eid siia kohale ei vea. Erinevalt tšehhidest ja nende Gripen'itest, ei kipu nad oma lennutunde show'le väga raiskama

Nuujah, mis teha, kui tõesti nende ostu- ja lennutunni hinda vaadata, saab aru, miks neid sealmail Teuro-fighter'iteks kutsutakse

Täna kell 11:52 lendasid 2 hävitajat minu peakohalt üle Viimsis.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=28286623

Prantsuse õhuvägi (Armée de l'Air - ALA) hakkab alates esmaspäevast Baltimaade taeva puutumatust valvama hävituslennukitega Dassault Mirage 2000 abil, kirjutab Leedu Delfi.

http://www.postimees.ee/?id=211177 <-- iseenesest ju positiivne uudis. See ongi ju see, mida taotleme, et oma tegevusega NATO-le hästi silma paista.

Äkki aitab see tulevikus vältida, et meid Omani ja Mongooliaga enam ühte patta ei pandaks...?

Täna, ca 1050 lendasid 2 Mirage 2000 üle Mustamäe (Siili kant) suht madalal ja suht vaikselt, aga minutit hiljem kostis juba suurem mürin. Kas ületasid kuskil heli?

Würger 190G kirjutas:Täna, ca 1050 lendasid 2 Mirage 2000 üle Mustamäe (Siili kant) suht madalal ja suht vaikselt, aga minutit hiljem kostis juba suurem mürin. Kas ületasid kuskil heli?

Ilmselt pandi AB peale. Heli ei tohi nad linna kohal ületada.

Huvitav artikkel Balti õhuturbe missioonist. Eriti huvitav on peatükk mis räägib kuludest ja seda just jooksvate kulude poolepealt. Näiteks kulutanud Poolakad kolme kuusele missioonile 5M $. Ka teiste riikide kulud olla samas suurusjärgus. Kuid jänkid arvutanud 1,85M $ sellest kuludeks personalile - viie lennuki kohta vajatakse sadakond inimest, ja belgalsed 600k € otseselt missiooni enda kuludeks (inimesed ülal pidada ja treeninglende teha tuleb niikuinii). Kõike seda arvestades ja märgates, et F16-ne maksumuseks arvab autor (USAF major Butler) 15M $, kõlab kummalisena tõdemus, et oma lennuväe ülalpidamine oleks 659M $ koondeelarvega balti riikidele ülejõu käiv. Jah, ehk tõesti, kui see lennuvägi oleks igal riigil oma eskadrill kuludega 60M$ aastas + lennukid. Kuid õhuturbemissiooniga samaväärne F16-nete lüli, aastakuludega 20M $ miinus Nato-sõprade kolimis ja lähetuskulud ning personali palgakulude vahe + lennukid, ehk mitte.

Madise viidatud loost.

Today’s threat to the Alliance is not from the Russians. As evidenced in the RAND report on the state of the Russian air forces, the degraded state of the Russian air forces and military makes the possibility of a Russian surprise attack improbable. The number of forces in Kaliningrad and the NWMD should not be seen as an offensive force poised to invade the Baltics. The Russians view the force as a counter to the NATO expansion East and only for defensive measures.99 Kaliningrad is vital to Russian access to ports on the Baltic Sea. Furthermore, the Russian forces in Kaliningrad fall well below the number allowed under the Conventional Forces in Europe Treaty (CFE).100 Likewise, the economic interdependence between the Baltics and Russia makes an offensive maneuver from Russia even less likely. The Lithuanian port of Klaipeda is the fifth largest port on the Baltic Sea and provides transit trade between the port and Belarus, the Ukraine and southwest Russia.101 The combination of the present state of Russian military forces and the close economic ties to the Baltics makes the need to air police the Baltics questionable.

Ultimately, the threat to the Baltics and NATO from Russia is only possible if NATO acts in an antagonistic manner. If NATO truly believes that Russia poses a threat to the Baltics, then why does NATO continue to engage Russia through its NATO-Russia Council? Why not return to a Cold War stance towards Russia? Also, why state in its Strategic Concept that it sees itself as an enemy to no one? Obviously, the answer to these questions is that NATO does not see Russia as a threat. Russia only becomes a threat if it is treated as one. Consequently, air policing the Baltics despite previous Russian objections only serves to antagonize the relationship between NATO and Russia.

A better solution is to upgrade the airfield and command and control facilities within the Baltics to allow deployments of NATO air forces if required while suspending the air policing mission as a show of good faith to the Russians.

Viimane lõik on puhtalt Ämari projekt. Selle on kahtluse alla pannud aga Rootsi kidral + Roosimägi. Mõni on siin meest nimetanud seniiliks, kuid minu meelest on rootslased kõige teravamad pliiatsid meie kandis.

Ilma lennuväljata EV (või vähemalt Põhja-Läti) territooriumil Eestis mingit õhusõda ei tee. Vastasel on lennuväljad kindlasti lähemal.

Vietnami sõja ajal saadi suurte kulude ja pingutuste tulemusena olukord, et kui air controller kutsus, siis õhutoetus tuli 15 minuti jooksul. Ka seal olid baasid kaugel. Saavutati sellega, et tohutud assetid rippusid õhus kogu aeg (eelkõige tankerid).

Samas polnud suurem osa lahingupiirkonnast NVA õhutõrje tule ulatuses.

Lennuväljad ülemere=õhutoetus tuleb 30-40 minuti pärast, liiga hilja, isegi NVA+vietkongi vähese mobiilsuse juures oleks see liig.

Rootsist startivad ja oma lahinguraadiuse piiril töristavad Gripenid pole mingi asjakohane CAS. Sealt võib strike'i saata, aga mitte "online saadaval" kiiret CAS-i.

Iskanderite ja sügavuse teemal - rootslased ise leiutasid autoteedel baseerumise ja Eestil on olemas selline asi nagu Lääne-Eesti saarestik. Selle vallutamine päris kiirmarsiga ei käiks.

Teoreetiliseks võiks ju lennukeile sobivad kõvakattega teed rajada ka Kihnu ja Ruhnu. Gripen vajab ju ainult kilomeeter pluss rada. Selline teelõik maksab miljoni euro hinnaklassis. Raha saab ka EL fondidest nt äärealade infra elavdamiseks. A'la ehitame äärealadele lennuvälju turismi elavadamiseks, EL finantseerib veel mõttetumaid asju. Paraku ajavad meil MKM ja Kamin oma rida ja arenenud riikides kombeks olevat totaalkaitselist koostööd eriti pole.

Lääne-Eesti saarestiku vallutamine päris ühe hoobiga ei käi, eriti kui seal statsioneeruvad sellised ebameeldivad asjad nagu tiibrakettidega relvastatud hävituslennukid, mille täpne asukoht maa peal pole kunagi teada (ei asu lennuväljadel). Vähemalt ida poolt tulev invasioon pole saartest alustanud.

Esimene ellujäämisreegel: do not present a viable target.

Muidugi - nt külma sõja ajal oli Saksamaal iga lennuvälja juurde ette nähtud Bundeswehri reservistidest koosnev pioneeripataljon materjalide ja rasketehnikaga ning punakotkaste poolt auklikuks pommitatud rada seatakse kasutuskordakorda mõne tunniga.

Trumm, kui Sa oled jälginud kaitse-eelarve teemalisi uudisepiikse, siis on ju arusaadav, et sellega on s... lood. Ämarigi pole valmis, rääkimata hävituslennukite ostmisest, keegi pole maininud maanteelennuvälju. Ma ei kujuta hästi ette, et jänkid tuleks tulevikus oma vertical länding F-35 Saaremaale. Neil on intenviivse lahingutegevuse faasi jaoks ikka AWACS'id ja vahetustega patrullid, kes kutse peale hagu annavad. Vietnamis käis pikaajaline geriljasõda nagu ka täna soojadel maadel, kus vastane ilmus talle sobival ajal ja kohas välja. Konventsionaalset (meie võimalikku) vastast loputaks nad tahtmise korral agu Iraagi armeed.

Baasi kaugusest lahingupiirkonnast sõltub tugevasti sortie rate. Lahesõjas tehti kohati 7-8 lendu ööpäevas per lennuk. Tänu sellele, et baasid olid kohe käeulatuses. Kui elu oleks tankeritega käinud, siis vajanuks liitlased veel 4 korda rohkem lennukeid vist....

Paraku ei sõltu tulemus lennukite arvust paberil, vaid reaalselt lennukite arvust, mis lahingupiirkonnas igal ajahetkel õhus on. Tüüpilise taktikalise hävitaja relvastus kannatab teha max 2 engagementi ja erinevalt kütusest õhus relvi reloadida ei saa. Vastasel on lennuväljad aga meie piirist kiviviske kaugusel. Pihkvas, Gdovis jne. Kui ka hetkel ei kasutata, siis Su-25 tüüpi masinatele sobib ka selline rada, mis meie vanades NSVL baasides täna on. Tegelikult vajab selline masin tasandatud heinamaad, mis on kaetud perfoplekist paneelidega. NSVL ajal olid Eestis ladustatuna terved lennuväljade komplektid, käsu saamisest 24 h lüüakse elanikud kodudest minema ja teatud kohad muutuvad lennuväljadeks.

Kuskilt Briti baasidest käimine muudab liitlaste turnarond time'i tohutult pikaks. Kui ma kopterite teemas rehkendasin, et meil on vaja kasutada min 100 lennukit (kiire turnaroundiga), siis kui vaadata NSVL ajal taktikalise lennuväe paiknemist siin, siis tundub, et ka tollal arvutati.

Trummil täitsa õigus. Kui lennukid õhus, siis saavad nad hädakisale kiiremini reageerida. Miks peab reeglina hädakisa tekitama? Nagu ma olen ka varem öelnud, siis oleks meie liitlastele kõige parem (ohutum) ära oodata kuni vaenuvägi ennast majutuspaika sisse seab. Üks peab varem või hiljem "kotid" kusagile maha panema. Sündigu see siis lagendikul (nagu paljudes kohtades Kaukaasias), linnaväljakul (nagu Tshinvalis) jne. Liitlased ootavad ära kuni tekib kena paikne sihtmärk, võtavad oma juristidelt allkirjad ja siis panevad Tomahawkid siia suunas teele. Juba ainüksi mõte sellest peaks teise poole 9x mõõtma panema. Kui Gruusia sõja ajal sisenes Tomahawk capable jänkide laev mustale merele, siis oled Vene päevalehed hirmu täis, et nüüd lastakse Moskvas rakettidega paar silda puruks ja kogu elu jääb seisma. Nii nagu nad on toimetanud erinevates sõdades paarkümmend aastat. Kui õhk paistab enam-vähem puhas olevat, siis saab ka lennukitega tulla. Millega meie mehed samal ajal aega võivad veeta? Muretsegu aegsasti sat telefon ja helistagu siis Fox Newsi ja raporteerigu vastase koondumise kohti. Küll jänkid juba seda kanalit vaatavad Kui esimene suurlõikus tehtud, siis tuleb eesti meestel teha järellõikus, nagu Liibüa rebelitel. Head TT-relvad ja MANPAD'id oleks uimastatud vastase vastu head riistad.

http://satellitephonerental.com/satelli ... phone.html

Rakvere kohal on viimase 10 minuti jooksul näha olnud üpriski madalalt lendavaid lennukeid, lausa 5 tükki 10 minuti jooksul. Pole ekspert aga lennukid paistavad tumedatena/ mustadena. Mis lennukitga tegu võib olla? Suunaks on neil siis idast-läände.

14.00 paiku oli Tallinna kohal ka mitu raksu tiirutavat väljalastud telikuga Estonian Airi Bombardieri näha.
See pidada olema pilootide koolitus (lennujaamaga tutvumine, harjutatakse vist approachi).