www.militaar.net

Sellest on siin foorumil juba korduvalt räägitud, aga väga oluline roll oli ligi poolel miljonil erineval veo- ja sõiduautol, mille ameeriklased Nõukogude Liidule annetasid.

Nii lennukid ja tankid moodustasid kokku vaid umbes 10% kogu Punaarmees nelja sõjaasta jooksul kasutusel olnud tehnikast, mistõttu võib öelda, et erilist rolli nad sõja võitmises ei mänginud. Pealegi jäid USA ja Suur-Britannia tankid oma lahinguomadustelt Vene omadele üldjuhul alla.

Veoautodel oli kindlasti suurem roll, kui tankidel, või suurtükidel. Neid ju jagus N-Liidus endil ka. Pealegi veel tükk maad paremad, kui liitlastel.
Tänu ameerika veoautodele muutus punaarmee tunduvalt mobiilsemaks.

Huvitav, alati meenutatakse lendliisi suurt tähtsust autode suhtes, aga millegipärast ei mainita üliolulist raudteetranspordi osa. Lõviosa kõigist veostest NL-s käis ju raudteel.
Toon ära NL-i toodetud vedurite arvud:
1940.a - 928 tk
1941.a - 115 tk
1942.a - 9 tk
1943.a - 43 tk
1944.a - 32 tk
1945.a - 8 tk

Lendliisiga aga saadeti NL-i 1966 vedurit.

Kaubavaguneid toodeti 1942-45.a NL-s 1087 tk (1941.a näiteks 33096 tk). Lendliisiga saadi 11075 vagunit!

Raudteerööpaid toodeti NL-s:
1940.a - 1 340 000 tonni
1941.a - 874 000 tonni
1942.a - 112 000 tonni
1943.a - 115 000 tonni
1944.a - 129 000 tonni
1945.a - 308 000 tonni

1941 ja 1945 aastal langeb suurem osa toodangust enne või pärastsõjalisele ajale.
Lendliisiga saadeti 622 000 tonni.

Mida need arvud näitavad? Seda, et sõja ajal kärpis NL äärmiselt metallimahukat tsiviiltoodangut ja suunas kõik metallitööstuse võimsused sõjalise toodangu väljalaskmisele. Ilma lendliisita oleks see võimatu olnud ja oleks kaasa toonud näiteks tankitoodangu drastilise vähenemise.

"Tänu ameerika veoautodele muutus punaarmee tunduvalt mobiilsemaks."
ärme unusta ka nn. Katjuušasid - ilma lendlease masinateta poleks neidki olnud.

Seda nüüd päris väita ei saa , aga kinndlast olid need masinad paremad ja vastupidavamad kui vene omad .

No katjuusad oleks ikka olnud, aga tunduvalt viletsamatel autodel. Mõningaid reaktiivseadmeid veeti veel 1944. aastal ZIS-5 veoplatvormidel, nagu kõiksugu kraami ikka veetakse. Positsioonidel laaditi maha ja anti tuld. ZIS-6 baasile monteeritud reaktiivseadmed olid ka ju katjuusad. Üksosa laskeseadmeid paigaldati roomikvedukitele ja kergetankidele. Mingi osa monteeriti iseg GAZ-AA peale (82mm rakettidega). Ameerika autod olid muidugi parim variant.

On olemas teema juba katjuuša ja ka saksa uduheitja kohta.

Ärge siin küll vaidlema hakake mille peale katjuša ehitati.

Vastavas teemas on foorumlased üksteisega juba käsipidi koos
Isegi kardaanirist on läbi tõmmatud

... ja III maailmasõda algab mingi tühise kardaaniristi pärast militaar.netis

Huvitav, kas keegi ikka teemat mäletab ?

Poluvernyk34 kirjutas:Huvitav, kas keegi ikka teemat mäletab ?

Paistab et mõni ikka ... Suured asjad algavad ikka mingist tühisest nublakast

Teemasse tagasi tulles, siis kust maalt algas see aeg, kui sakslastel ei olnud enam võimalik II maailmasõda võita
Suvorovi väitel algas see hetkest, kui Saksamaa sõlmis M&R pakti, see tähendab, et ei olnud kunagi võimalust.
Paljud ajaloolased on hiljem väitnud, et murdepunkt oli Stalingrad, sealt edasi oli aja küsimus.
Mina arvan, et 1944a. kui sõda jõudis euroopasse(Eestisse), oli kõik lootusetult maha mängitud.

Noh, mingil määral Hitleri sõjaline tegevus oli avantüür. Juba Reini demilitariseeritud tsooni hõivamise ajal oli komandöridel kaasas kinnine ümbrik korraldusega, mis tuli avada Prantsuse vägedega kohtudes. Seal oli sees käsk prantslasi kohates kohe tagasi pöörduda. Millal aga Hitler selle sõja kaotas? Oh, ma arvan, et neid kuupäevi võib kohe mitu välja pakkuda: 23.august 1939 - tegelikult selle paktiga mingil määral Stalin tõmbas Hitleril naha üle kõrvade; 03. september 1939 - Saksamaa lootused sellele, et Inglismaa saaks tema liitlaseks, kustusid; 22. juuni 1941 - senisest liitlasest sai vaenlane; 11.detsember 1941 - ametlikult sai vaenlaseks ka USA. Muidugi võib tulla kõne alla ka Stalingrad, lootusetuks muutus asi ikkagi pärast Kurskit. Aga Hugo1-l õigus: 1944 alates polnud enam mingit lootustki, sest 06.juuni 1944 avati nn. Teine rinne Euroopas ja liitlased liikusid vääramatult Saksamaa suunas.

Üldiselt võiks kokkuvõtlikult öelda, et sakslased tegid nii palju vigu II maailmasõjas, kuna:
1. Nad alahindasid oma vaenlast
2. Ülehindasid oma võimsust (pean silmas nende sõjatehnika mittevastavust talvistele oludele jms.)
3. Kasutasid vale taktikat okupeeritud aladel
4. Olid liialt kammitsetud ülemjuhataja (Hitleri) ainuotsuseõigusest ning -õigsusest.
See, mis juhtus enne 1939-ndat, oli puht poliitiline lühinägelikkus ning kättemaksuihast pimestatud tegutsemine.

Nojah, minu arvates oli murdepunkt USA sõtta astumine, temal oli ju kogu maailma võimsaim majandus ning elavjõud ka suured.
Kuidas oleks Saksamaa saanud USA-d võita? Isegi siis kui sõda Venemaaga oleks edukas olnud.

Oma rolli kaotuses mängis ka see, et Hitleril kulus alates sõja algusest peaaegu kaks ja pool aastat, et mõista olukorra tõsidust - majandus viidi korralikult sõjarööbastele alles 1942. aastal, pärast kaotust Moskva all. Ja isegi sellest oli vähe, kui arvestada seda, et "totaalne sõda" kuulutati alles välja 1943. aastal. Ja vaatamata sellele - nagu keegi siin foorumis juba varem millalgi mainis - avastati 1944. aastal, et mingi ettevõtte raiskas väärtuslikku alumiiniumit aiaredelite valmistamiseks.