www.militaar.net

canislupus kirjutas:Iseenesest oleks naiivne loota, et siinpool eesriiet joodi viina ja õlitati mosina kolmeliinist vinti. Küll ikka leiutati ka.

Edit - eksisin ennist komakohaga. 40 mw ikka. Algul kirjutasin, pärast mõtlesin...

Selle leiutamisega seoses küsimus suurele ringile. Kas oleks mõte teha veel 2 teemat ehk kas oleksid veel keegi huvitatud neil teemadel arutlema?
Bioterrorism (linnu gripi levik ei jäta liialt loomuliku leviku muljet ja ravimi tööstus on pea sama jõukas kui sõjatööstus) ja Raketikilp. Endale pakub see viimane küll huvi ainult sellelt seisukohalt, et miks Venkud nii närvis selle pärast on. Ehk tuleb see liialt vähesest füüsika tundmisest aga kuuliga kuuli tabada on küll võimalik aga ikka väga mõttetu tegevus. Seda imestavama panevam on Venelaste totaalselt valuline suhtumine, et mitte öelda hüsteerja.

Ainult T-64 saab vastata ülevalt tulevale ründele

Kuidas??

uusmario kirjutas:

Ainult T-64 saab vastata ülevalt tulevale ründele

Kuidas??

Neil on õhutõrje kuuliprits ja see ei julge öelda, et just 90 tõuseb aga püsti laseb küll. Teistel miski pärast ei ole.
Kui keegi nüüd tõesti rpg-ga tanke katuselt jahtima hakkab siis soe soovitus (mille igasugused tanki soomuse asjatundjad arvatavasti murust madalamaks teevad) oleks üritada tabada torni tagumist osa. Kui muidugi ei ole võimalust avatud luugist sisse lasta

Õhutõrje kuulipirits on ka T-55, T-62, aga sellest laskmiseks peab laskja soomusevarjust väljaronima.T-64, T-72, T-80 ja T-90 on õhutõrjekuulipritsid sammuti olemas, aga neid saab juhtida ilma, et peaks poolt oma kehast vaenlasele paljastama.

uusmario kirjutas:Õhutõrje kuulipirits on ka T-55, T-62, aga sellest laskmiseks peab laskja soomusevarjust väljaronima.T-64, T-72, T-80 ja T-90 on õhutõrjekuulipritsid sammuti olemas, aga neid saab juhtida ilma, et peaks poolt oma kehast vaenlasele paljastama.

Aga teised ei suutnud neid üles tõsta. Aga T-64 kostitas küll. BTR oma 14,5sega laseb üles ning muidugi ka hea ja armas BMP mille vastu ei kaitse ka betoon paneelist sein.

Ei ole sel KPVT-l,mis BTR-il seisab,mingit erilist kõrget laskenurka.Ja bratskaja magila pehhotõ elik siis BMP pidi ka jupp aega positsiooni otsima ja nina püsti sättima,et mäenõlvadel vastalisi kostitada,rääkimata siis 90 kraadisest laskenurgast

Krt,sai vist enneaegselt kiretud,nii BTR 80-nel kui ka BMP 2-l on nad nurga suuremaks ajanud,vastavalt siis -5 kuni 74 kraadi BMP-l ja -4 kuni +60 BTR 80-nel.Neil,millega mul endal au tegeleda oli,elik 70-nel ja vanal bmp-l oli mõlemal alla 45 kraadi,70-nel kuskil 30 ringis,ja bmp-l kas mitte 40

Lemet kirjutas:Ei ole sel KPVT-l,mis BTR-il seisab,mingit erilist kõrget laskenurka.Ja bratskaja magila pehhotõ elik siis BMP pidi ka jupp aega positsiooni otsima ja nina püsti sättima,et mäenõlvadel vastalisi kostitada,rääkimata siis 90 kraadisest laskenurgast

Kas see mis tankil asub ei ole väiksem kui see 14,5 mis BTRil? T-72 oli iga tahes poole tolline ja T-80l sama.
Võimalike laske nurki peaks teatmikest leidma aga BTRil oli see piisav tänavalt 6 korruse laskmiseks. Kumb T-64 on ei julge ilma kontrollimata öelda. Neil paaril korral kui tanki rüüstamine vajalik oli ei trehvanud ühtegi T64ja. BMP laseb ülesse nii et vähe pole ja mitte kuulipritsist vaid 30mm ja see tuleb läbi betoon paneeli ludinal. BMPd tulid juba Afkanistaani ja see sobis sinna nagu laks munadesse.
1) Oli soe.
2) On kuulikindel igas asendis.
3) 30mm jätkus kõige jaoks millega kohtuda võisid.

Olen kuulnud BMP kohtaAfgaanis sellist juttu, et minnile sõites, kui mehaanik sõitis lahtise luugiga, siis läkitas mehe läbi luugl orbiidile, aga käsivarred kippusid masina sisse jääma Ei tea kui tõsi see on, Afgaanis sõdinud ohvitsere oli meie polgus küll.

Pole 100% kindel kuulupritside kohta, aga T72 torni lael oli minu teada 12,7 mm DšK.

uusmario kirjutas:Õhutõrje kuulipirits on ka T-55, T-62, aga sellest laskmiseks peab laskja soomusevarjust väljaronima.T-64, T-72, T-80 ja T-90 on õhutõrjekuulipritsid sammuti olemas, aga neid saab juhtida ilma, et peaks poolt oma kehast vaenlasele paljastama.

Siiski, siiski, tuginedes M. Õuna raamatule "Tankid, mis ei vallutanud Euroopat), on tanki seest juhitav kuuliprits ainult T-64-l.

T-72 oma saab lasta ainult väljast ja niipalju kui T-80/90 pilte netis näha võib, on seal samuti (on isegi vastav soomusplaat ette nähtud kaitseks).

Sihtmärkidest - kõige kergemini vigastatav osa on infrapunaprozektor, mis muudab aktiivset öönägemist kasutava tanki pimedas kaunis kasutuks. Seesama prozektor muide reedab öönägemisseadmetes ilusti koha, kus tank asub. Muide lääne tankidel on ammuilma korralikud passiivsed öönägemisseadmed, mis asukohta ei reeda. Muide, seesama prozektorijurakas on ka maailma parimaks tankiks reklaamitaval T-80UD-l



Vahest tasuks Lahesõja tankilahingute tulemusi vaadates ka võtta arvesse seda - põhimõtteliselt ei ole probleemi ju pimedas töötav prozektor sodiks kõmmutada...

Siiski siiski, T-90 saab kindlasti kuulipritsi seest juhtida, nagu ka hilisema otsa T-72-tedel, nt BM. T-80 saab sammuti kuulipritsi seestpoolt juhtida.

Kui saan aega, otsin ka tõestus materjali.

Aga seestpooltjuhitav kuulipilduja ei ole midagi eriti keerulist, selle olemasolu sõltub paljustki modifikatsioonist, kui ma ei eksi, siis Abramsi ühel modifikatsioonil seda sammuti pole (oli vist M1A2 või SEP), kuigi eelnevatel mudelitel oli.

T-90'ne seest juhitav kuulipilduja http://www.youtube.com/watch?v=gqA2jyC3 ... ed&search=

Vene tanki andis kahjustada ka sellisel moel: teenisin mina Kaliningradis koos ühe Vigala kandi poisiga. Eraelus oli ta olnud traktorist ja peale Dobele utšebkat sai juht-mehaanikuks ja asus kohe süsteemi seestpoolt õõnestama. Nimelt õnnestus tal oma teenistuse jooksul lasta kaks T-72 mootorit lõhki külmuda. Esimest korda jättis jahutusvedeliku õigel ajal vahetamata ja teisel korral oli vist valve-tjagatšist ja magas mootori soendamise maha või midagi taolist. Kisa ja kära oli palju aga poisil õnnestus teise lapse sünniga kuidagi koju lipsata.

Et tuleks algsele (naiivsele) teemapüstitusele taas lähemale. Palun mind mitte väga kõvasti lüüa, kui jutt mõne meelest ikka liiga rumal on

1. Huvitav, mis võimalus oleks kahjustada tanki pearelva otse sellesse (püssist) sisse tulistades? Selge see, et tegemist on väga kvaliteetse terasega, aga kui laskemoonaks oleks nt terassüdamikuga kuul? Võiks/peaks/oleks ju kahjulikuks takistuseks väljaliikuva mürsu ja seina vahel - midagi peab järgi andma, deformeerub nii mürsk, kui ka toru saaks ilmselt ikkagi kahjustatud. Ja (ehk?) pole enam (piisavalt) täpsed.

2. Kuidas mõjuks pearelvale see, kui õnnestuks teda tabada nt RPG-laenguga. Ilmselt mitte eriti hästi. Kui juhtub õnnelik tabamus toru pihta, siis tõenäoliselt teeks ka torusse augu Või kui tabatakse toru ja torni ühenduskohta - üsna kindlasti tekitab kahju. St pearelv võiks ju olla MBT üsna haavatav sihtmärk? Oletame, et RPG lasuga õnnestub lisaks tabada ka roomikut, siis oleks ju tanki iseseisev töövõime üsna pärsitud ...

Ma saan aru muidugi, et taolised tabamused reaalses lahingusituatsioonis eriti reaalsed pole, aga samas jutt käis ju puhvaikadest jmt, st oletatavast sissitegevusest rahulikumal perioodil, kui vb tankimeeskond pole isegi tankis ja avaneb mingi võimalus suht varjatult/ootamatult tanki kahjustada.

"tanki toru oli lõhki kut rabarberivars" - vaata IIMS purustatud tankide pilte.
200-300 m pealt ~120mm läbimõõdus sinu poole vaatavat tankikahurit tabada - väga kahtlane.
Ma eelistaks mõnda tandemlõhkepeaga TT-raketti või veel parem - Merkava vms torust vaenlasele APFSDS-T moonaga tervitusi läkitada. Pole just väga kodukootud, aga kindlasti efektiivsem, kui Molotovi-kokteilidega tankile tormi joosta.