Metsavendade kuritööd?

[hugo1]

Arvestades seda, et Nõukogude võim karistas tihti just tervet perekonda, Siberisse viidi kõik, pole midagi imestada, et metsavennad vahel tervet peret karistasid.
Tänapäeva normide ja tavade juures on see kindlasti väga ebaõiglane, kuid ka sõda oli väga julm ja ebaõiglane.
See ei tähenda muidugi, et ma selle õigeks peaksin.
Mis pealesõda toimunud kuritegudesse puutub, siis tasub kindlasti arvestada ka seda, et tol ajal liikus Eestis palju ringi kahtlaseid punaarmeelasi.
Kurat teab kus kohast tulnud ja kuidas meelestatud eestlaste vastu.
Arvestades seda, mis toimus Narva all ja Sinimägedes, siis ei usu, et nad põlisrahvasse armastusega suhtusid.
NKVD puhul ma üldse ei imestaks, kui punaarmeelaste, või suvaliste kriminaalide roimad ja kuriteod aeti lihtsalt metsavendade kraesse.
Sellest on varemgi räägitud, et inimesed kes toodi N-Liidust elama Narva, Sillamäele. Tallinnasse jne.. olid tihti ehtsad kriminaalid ja nendega koos tuli Eestisse enneolematu kuritegevuse laine.

[Martään]

On eetilisi küsimusi, kus kompromissid ei ole võimalikud. Üks neist on laste tapmine.

Lugege palun minu eelmist postitust siin teemas. Kogu perekonna ja laste tapmine võib sissisõjas olla täiesti pragmaatiline otsus, mitte ilmtingimata pime kättemaksuaktsioon.

Jah, moraalselt on see vale, kuid sissisõja võitmise jaoks on vahel vaja karistusaktsioone ("näidispoomist") vaenlase käsilase vastu ning seda teevad mõlemad pooled.

Keda toetab elanikkond, see võidab sissisõja. Elanikkonna toetust on võimalik saada nii piitsa kui präänikuga. Antud juhul lahkame piitsa.

[sadist]

No ma ei kujuta kohe kuidagi ette,et metsavennad löövad imiku kasti ja ma annaksin neile pärast seda veel leiba.Mis siis,et vaenlase laps on tõenäoliselt ise tulevane vaenlane.
Aga mis kuradi hukkamõistja mina olen.

[Martään]

Ikka ei saanud mõttele pihta.

Mõte oli selles, et kui ühes talus on äraandjad, siis löövad metsavennad kogu pere ilusti kasti.
Tulemus on selline et siis ülejäänud ümbruskonnas elavad inimesed punastega koostööd ei tee. Hirm lihtsalt.

Ja kui teises kohas käivad metsavennad talu heinaküünis ööbimas (küüniluugid metsa poole mitte talu poole, talus keegi ei teadnudki) ning kommarid selles haisu ninna saavad (äraandjate kaudu, vt. ülemist lõiku), siis tambivad ülekuulamisel noorperemehe munad püssikabaga sodiks.
Tulemus, lisaks sellele et mees elu jooksul naist ei võtnud, pidi olema ilmselt see, et ülejäänud ümbruskonna elanikud hakkavad lausa valvama seda, et metsavennad nende talu maadel ei käiks.


Sõda ei ole aus, üllas ja õiglane

[sadist]

Kuid terve pere kastilöömise juhtumid olid ju tegelikult suht haruldased..Vaenlasega võitlemiseks ei pea temaga samale tasemele laskuma-ja enamik metsavendi järgis seda põhimõtet.
Ning potentsiaalsete reeturite hirmutamiseks piisab sellestki,kui tapad konkreetse isiku.Ega terve pere pole süüdi,et taat on lollakas.

[Kruuda]

Võimalik, et teen kellelegi nüüd liiga aga mina lahterdaks metsavennad kaheks. Need kes metsa läksid ja need kes olid seal juba aastaid redutanud. Need kes läksid olid arvatavalt normaalsed mehed. Aga need kes olid seal mõne aasta vastu pidanud, pidid olema parajalt ära pööranud. Pidev stress ja enam kui hullud tingimused, mõtlen eelkõige sotsiaalseid, tegid oma töö. See tõttu nende tegudest loogikat leida on meil siin väga keeruline. Arvatavalt tegutseti rohkem instinktiivselt kui mõtestatult.

[sadist]

Eks see pikk metsasolek ja lakkamatu närvipinge mõjus kindlasti.Aga kui minnakse kindla plaaniga kedagi tapma,ei ole tegemist instinktiivse käitumisega.Tapetakse need,keda tahetakse tappa.
Oli küllalt juhuseid,kus metsavennad tungisid majja,kuid otsitavat isikut leidmata lahkusid sama targalt,jättes vaenlase pereliikmed ellu.
Üks näide sassis närvidest-Saaremaal puistas Elmar Ilp koos kolme kaaslasega Eikla küla elaniku Ossia Vaga majapidamist.Ootamatult kojutulnud perenaine märkas metsavendi esimesena,tegi kolinat ja läks peitu.Ilp sattus paanikasse,avas automaadist huupi tule ning tappis oma kambajõmmi Herbert Käi.

[Frundsberg]

Samas tol ajal oldi tihti n.ö. pool valitud tervete perede kaupa. Dokumentidest võime lugeda, et hirmus küll, maha lasti ka vana ema ja mõne kohaliku kommari naine, kuid reaalsuses võisid need naised olla hullemad vastased kui see mees ise oligi. Otseselt nad küll ise kedagi ei tapnud, kuid tegelesid pealekaebamisega, neilt saadud info alusel tapeti ja viidi Siberisse. Mida siis selliste tegelastega tegema oleks pidanud?

[Kruuda]

See peale kaebamine on vist ka aja jooksul kasvanud müstilisemaks kui asi tegelikult oli. Meenutage seda ütelust, et andke mulle inimene ja küll ma paragrahvi leian mille eest karistada. Vanaisa rääkis kuidas nad olla külavolinikuga koos viina võtnud ja nimekirja koostanud/parandanud turismireisile 49 aastal Venemaa avarustesse. Neid kes olid nimekirjas nii, et neid ei saanud muuta olla olnud nii kolmandik ja üldnumber pidi ka klappima. Ja siis olla vanaisa näinud ka hunnikut kaebekirju mida voliniku väitel olla kõigi kohta võtta kui vaja.
Püüdmata vähemalgi määral õigustada tegevust jõukama naabri peale kaebamisel ei pea ma neid kaebekirju nüüd küll tõsiseks/ainsaks põhjuseks miks keegi pileti reisile sai. Minu vanaisa kohta oli kolm kirja ja käekirja järgi arvas vanaisa, et kõik tema sulaselt kes oli tema juures töötanud juba enne sõda!

[Daaklane]

Hei.
Tuleb meelde, et tädi rääkis, kus ühes väikeses Lõuna- Eesti külas oli ka kõva punane, kes käis pinda meesteta perekonna naistele. Ja aitas kaasa küüditamisele. Ta tapeti ja kaasas olnud naine sai 18 kuuli (võib ollla liialdus.) kintsu. Kuna olevat olnud ainus võimalus teda kätte saada ja tema naine oli valel ajal vales kohas. Teda ei tapetud, anti esmaabi. Poisid kes selle kommari maha lõid langesid aasaid hiljem lahingus NKVD-ga. See kommar maeti sinna samma hukumis paiga lähedale. Praegu on sellel kohal põldudelt korjatud kivid ja külarahvas viib siiani sinna oma lemmikloomade raipeid. Keegi pole seda kommarit ümber matnud. Naine kolis peale haiglast välja saamist minema. Nii lõppeb mõne " rahvavaenlase elutee." Ennast huvitab, see et küla siia maani sellest ei taha rääkida. Ja kive on seal igas suuruses väga palji+ Loonaluud.

[Shiim]

Praegu on sellel kohal põldudelt korjatud kivid ja külarahvas viib siiani sinna oma lemmikloomade raipeid.
...
Ja kive on seal igas suuruses väga palji+ Loomaluud.

Kas külarahvas siis oma lemmikloomasid tõesti maha ei mata?

[hillart]

Ise kah sünnipärane mägieestlane, kuid sellist küla küll ei tea sealkandis olevat, kus säändsed imelikud inimesed elavad.

[stilett]

Pole küll mägieestlane, vaid põline läänlane, kuid sellegipoolest tundub kogu see jutt päris kummalisena:

1. 18 kuuli kintsu. Tehti ikka naise kintsust paras hakkliha. Kuramuse sadistid tulistavad naisele ja täpselt kintsu sellise tinakoorma (isegi kui kuulide arv on natuke liialdatud). Ainuke võimalus, et selle kommunisti naise kintsud olid tõesti nii suured, et nendest oli lihtsalt võimatu mööda lasta. Ja pärast annavad esmaabi ka? Huvitav, kuidas nägi välja metsavendade esmaabi välitingimustes ehk kintsu päästmine, mida oli tabanud 18 kuuli.

2. Ei tea, kuidas lõunapool on traditsioonid, kuid meil, Läänemaal inimesed tavaliselt matavad oma lemmiklooma korjused maha, mitte ei vea kuhugi kommunisti hauale, või varestele nokkimiseks. Mingi satanism, tõesõna

3. Miks pidid kommud oma kommu sinnasamasse maha matma. Tavaliselt kasutati sellist sündmust propaganda mõttes ära, et "bandiidi kuulidest mõrvatud sangar ja töörahva poeg" pidulikult orkestri ja punalippude lehvides maha matta

[Frundsberg]

Kui jutus oleks mainimata, et kommari naine paranes "18-st kuulist" siis võiks seda lugu ju iseenesest isegi uskuda. Meie maal on palju nimetuid haudu nii ühe kui teise poole inimeste jaoks. Eestlastel on tihti selline loomus, et oma tegudega ei kelgita. Tehakse ära, haua katab loodus ja ongi kõik. Ja mis suur kangelastegu see oleksi uhkustada sellega, et kunagi 1941.a. segasel suvel sai soo ääres paar punast maha lastud või 1945 jäid paar röövimiselt tabatud metsavenda toru ette. Aeti niisama auku ja asi vask.

[Shiim]

Ühes Sakala mõne aasta taguses artiklis kirjutatakse:

1940. aastate lõpul külastasime koos emaga perekonnatuttavat Siniallikul ja see rääkis, et nende naabertalu laudast rööviti loomad. Et varastatud loomad olid autoga ära viidud, läksid talunikud mööda autojälgi järele ja jõudsid kohaliku miilitsajaoskonnani, mille ümbruskonda olid visatud ka tapetud loomade sisikonnad. Ilmsetest asitõenditest hoolimata jäi kohalik miilits versiooni juurde, et loomade vargad olid metsavennad.

1953. aastal toodi Pärnu vanglas meie kongi Heino Laas, kes enda ütluste kohaselt vangistati relvade hoidmise eest. Üsna peatselt tekkis meil kahtlus, et Laas kannab meie jutuajamisi uurijatele ette.

Meie kongis viibis ta lühikest aega, siis viidi ta ära ja tema asemele toodi üks metsavend Rimmust, Evald Põder. Rääkisime talle Laasist ja Evald ütles, et ta teab küll seda meest.

Laas oli töödanud Viljandis miilitsaleitnantina. Koos NKVD leitnandi Reimiga olid nad Kõpu lähistel ühe metsavenna kinni püüdnud. Suure autasu ootuses läksid õnnelikud mehed koos vangistatud metsavennaga Kõpu kõrtsi autasuliike võtma. Metsavend seoti nööridega tooli külge kinni ning Laas ja Reim lasid kangemal kraamil kõrisse voolata.

Metsavend pusis aga end tooli küljest lahti, hüppas kõrtsi aknast välja ja põgenes. Laas ja Reim olid karistuse hirmus metsa põgenenud. Hiljem oli kuulda, et miilitsamehed röövisid tavalisi talupoegi, mille eest Rimmu metsavennad olid Laasi ja Reimi surma mõistnud, kuid neil ei õnnestunud bandiite tabada. Peale selle saatis NKVD tol ajal metsadesse ka oma agentide gruppe, kelle ülesandeks oli metsavendade nime all talusid röövida.

http://www.sakala.ajaleht.ee/171104/lau ... 012057.php