www.militaar.net

Ka minu arvates on RKIKi "totaalselt saamatuks" nimetamine ülekohtune.
Esiteks hangivad nad täna kiiremini, odavamalt ja paremini, kui me kunagi varem hankinud oleme. Väiksemaid vigu loomulikult esineb aga seegi ei pruugi alati RKIKi viga olla. Miinimum sõjalise vajaduse kirjutavad kokku kaitseväelased. Edasises protsessis osalevad ka kaitseväelased. Nii et KV-l on ka oma osa ebaõnnestumistes. Ja vahel pole ebaõnnestumine üldse ebaõnnestumine, vaid "kellele kuidas meeldib" probleem. Nii on näiteks individuaalvarustusega. Ussisõnadel kasutatud varustust (kandesüsteemi) kadestasid kaitseliitlased ja kaitseväelased, kuid kellegi jaoks on see puhas pask.
Läti ja Leedu hankijad aga vaatavad Eesti RKIKi nagu ilmaimet. Nemad ei suuda nii suures mahus ja kiiresti asju hankida. Nii nad ise räägivad. Viimati eile.
Vahel on tegemist ka tootja praagiga või tarnija puudustega.
Vahel ei sobi kokku meil juba kasutuses olevad vahendid ja hiljem hangitud vahendid. Näiteks NEGEVi kuulipilduja ja seni kasutuses olnud paukmoon ja otsik.

Koos hankimine võib aga lõppeda hoopis kehvasti. Tootja (monopol) on selle peale ka hinda kergitanud.

Multicam osutus aga kallimaks kui meie digilaik. Hind kasvab mustri kasutuslitsentsist.Ja tegelikult pole probleem hinnas, vaid tootmiskiiruses. Multicami toodetakse rohkem ja seda on lihtsam saada.

Toitlustusega on veelgi põnevam. 2022-23 on RKIK suutnud meie toitlustuse hinda hoida paigas ajal, kui hinnad kerkivad.

Lõpetuseks siiski küsiksin, et mis see konkreetne probleem on?

Alustuseks ütlen kohe ära, et finantsiline huvi mul selles vallas puudub ja vaatan asja puhtalt kasutaja perspektiivist.

OK, võib-olla olin RKIK osas natuke ülekohtune aga jagame seda siis mõnede kaitseväelastega.

Ussisõdalaste vest on minu hinnangul väga hea ülesehitusega. Kevlar vest, kuhu saab kiirelt plaadi juurde panna. Ja lõpuks saadi üle nailon molle vs laserlõigatud molle allergiast. Ainuke pisiasi mille kallal noriks on õla kiirkinnitus - kaba õlal ei peaks seda olema. Aga see on tõesti pisiasi. Kuuldavasti ei pidavat nad meditsiiniõppele vastu pidama aga oma silmaga näinud ei ole. Mis sai 3:1 süsteemidest?

Meprolight sihikud on väga head. Kaitseliidul vedas, et Vortexit ei saanud. Kahju, et keegi ei teinud järelkontrolli kas on ikka ÖVSiga kasutatav. Noh, maastikul, novembris, ilma täiskuuta ööl.

Uued ÖVSid on mõnusalt kerged. Huvitav mis valgusvõimendid seal sees on?

Uus automaat on hea kerge, kael oligi kange AG3'st. Kahju ainult, et valanguid lasta ei tohi. Kuidas LMT'l üldse läheb? Kas mõni NATO riik kaalub seda veel?

Ma saan aru miks hankeseadus on selline nagu ta on. Korruptsioon & värki. Aga absoluutselt odavaim hind lihtsalt ei tööta. Näpuotsaga muid parameetreid sinna otsa ei ole muutnud asjaolu, et hind on endiselt kõige olulisem. Pakun kolm varianti aga ma ei saa üksinda kogu ametnikearmee eest mõttetööd ära teha: 1) Valitakse välja konkreetsed tootjad/tooted (kes valib?) ja nende vahel korraldatakse hange. 2) Peale hanke võitu on KV'l õigus loobuda, näiteks kui selguvad asjaolud et toode ei vasta nõuetele 3) Enne hankimist tehakse testpartiiga testperiood.

Valitakse välja konkreetsed tootjad/tooted (kes valib?) ja nende vahel korraldatakse hange.

Ma arvan, et see on lähtepunktina üsna vale soovitus. Esiteks on tegu tõsise korruptsiooni riskiga ja teiseks võib muuta hanked oluliselt kallimaks. Sellise lähenemise tulemuslikkust võib vaadata Leedu hangetes, kus eelistatud on tihti näiteks saksa tootjad. Hangitakse kallilt ja vähe.

Chupacabra kirjutas: ↑25 Apr, 2024 19:28

Ma ei saa endiselt aru, mis meie hangetel viga on? Äkki peaks ennem iseendaga rahu sõlmima ja peeglisse vaatama, kui mingi relvakandmisest kael haige ja kuri veebel (palun siinkohal ka viidet põhjendusele) valanguid lasta ei luba...

Lõpp-kasutaja vaatab hankeprotsessi enda vaatest, tihti unustades, et hangete eesmärk ei ole konkreetselt talle parim, ägedam ja kaasaegsem varustus tagada, vaid me relvastame sõjaaja koosseisu. Ning seal on veel rida nõudmisi - kättesaadavus (siinkohal on sobilik küsida, kummast saab kiiremini, odavamalt ning rohkem välivorme - estdcu kangarullist või multicami omast? Ja miks?)), skaleerimine - asju on meil kordades või suurusjärkudes rohkem vaja kui rahuajal jne.

Muidugi ka RKIK (ja peastaabi logistikajaoskond ning muud playerid) koosneb inimestest ja ka neil on nõrkused, eelistused ja huvid. Näiteks viimane lugu välihaigla hanke suunamisest kolmandajärgulise kriteeriumi kaudu.

Aga endiselt ma usun, et me teeme asju reeglina võimalikult hästi.

Chupacabra kirjutas: ↑25 Apr, 2024 19:28 Kahju ainult, et valanguid lasta ei tohi.

See valanguga laskmise keeld on kusagil lendu läinud müüt mida usinalt levitatakse. Ise pole sellist paberit näinud, mis selle tegevuse keelaks.

Teravat ei lasta valangutega moona kokkuhoiu pärast ... ma pakun. Mitte relva pärast.

zephys kirjutas: ↑26 Apr, 2024 9:26 Ning seal on veel rida nõudmisi - kättesaadavus (siinkohal on sobilik küsida, kummast saab kiiremini, odavamalt ning rohkem välivorme - estdcu kangarullist või multicami omast? Ja miks?

Loomulikult saab eesti digist asju kiiremini ja odavamalt valmistada - selle tarneaeg on 5-6 nädalat vs. multicamil mis võib minna 3-4 kuud ja enam. Eesti oma turuga ja kogustega pole multicami tootjale (mis on litsenseeritud ja tuleb ameerikast) üldse mingi prioriteet. Igasugu odavama multicami analoogi tootjad riskivad kohtuasjaga. Eesti digi on seevastu litsentsi alt väljas, seda võivad kõik toota ja kättesaadavus palju parem.
Rkiki probleem on see, et ostetakse laokvaliteediga kaupa. Hind on prioriteet. See mis sellega edasi toimub ja kaua kestab põllu peal kahjuks ei huvita kedagi, peaasi et tarne on laos. Lisaks ei tegeleta juba aastaid uute asjade arendamisega vaid otsitakse ja kasutatakse valmis tootemudeleid mis hankesse lähevad. Hea näide on sellest talvine välivorm mille praegune mudel arendati välja kuskil 15 aastat tagasi ning tänasel päeval vorbitakse seda edasi samast raskest delta kangast kuigi turul on uusi ja paremaid. Uus mudel on ammu välja arendatud (kerge ja funktsionaalne) aga selle kasutuselevõtt on ainult ühe asja taga - raha.
Samuti ei kaitsta eesti turgu ja tootjaid nii nagu nt. Soome teeb (proovige eesti firmaga nt. sinna hangetele minna..) Eks see ole üldise globaliseerumise ja vabaturu tagajärg aga kui määravaks kriteeriumiks ongi hind siis saame asju ka edaspidi Bangladeshist, Indiast ja Hiinast.
edit.
Lisaks ei näe keegi seal üleval mingit julgeolekuohtu asjaolus, et Eesti jõustruktuuride isikuvarustus valmistatakse näit. Hiinas või mujal kahtlase taustaga kohtades (koos kogu know-how-ga mis nende tootmiseks vaja läheb saadetakse sinna). Kui asi kisub hapuks, tarnekanalid sulguvad aga lepingud veel kehtivad siis kuidas sealt varustus kätte saada?
Eks päeva lõpuks sõdimegi sellega mis Maarjamaal laos ning palju siised tehased (niipalju kui neid veel alles on..) suudavad toota.

Martin Herem kirjutas: ↑26 Apr, 2024 15:24 Teravat ei lasta valangutega moona kokkuhoiu pärast ... ma pakun. Mitte relva pärast.

Sai isegi seda valangukeeldu kuuldud alguses ja kulmu kergitatud. Ok, laskeväljaõppes ongi valagnute laskmisi vähe, aga et isegi õpetada ei saa, kuna keelatud, tundus jabur. Natuke ülaltpoolt uurides tuli vastus, et see on relva ressursi säästmiseks, mis on ka täitsa arusaadav, kuigi ressurss kulub tõesti kiiremini valanguid *sitaks* täristades. Kellegi ebaõnnestunud selgitus on andnud selle legendi tekkimisele aluse ühesõnaga, tegelikkuses pole mingit keeldu ju olnudki, aga absurdne müüt levis eriti hästi oma absurdsuse tõttu.
See pisiasi ka, et valang on 99% ajast üleliigne tulerežiim ka, kui just kaevikuid, punkreid või hooneid ei rulli.

Negevi paukmoona osas on minu arvates küll RKIK süüdi - juutidele ei täpsustatud, et me brasiilia kehvemapoolse kvaliteediga paukmoona kasutame ja nemad lähtusid enda teadmistest. Mina lõhkusingi esimese NG-7 ära, sest IWI koolitusel küsisin spetsiaalselt, kas moonapiiranguid on. Ei olnud, seega läks brasiilia paukmoon sisse ja 250 pauku hiljem oligi tulemus käes. Brasiilia moona rohu kogus kõigub iga padruni korral päris korralikult ja NG-7 kompekas on lihtsalt sellinne korralik, et väikesest rohukogusest piisab relva ümberlaadimiseks. CBC moona kõvem laks peksis lihtsalt lukku ja lukuraami liiga kõvasti tagasi. Oleks IWI saanud meil kasutatava paukmoona partiiga testida, oleks vast vähe valutumalt läinud.
NG-7 hange on minu meelest 5+, sest ma olen kahte relva väljaõppeks kasutanud nüüd juba mõnda aega, kummastki on lastud 3500 teravat ja kokku sain esimese tõrke läinud laupäeval (ja see tuli pigem vähesest õlist, st unustati vahepeal lukku ja lukuraami õliga kasta, et see kestapuru veidigi ära uhuks. Mis on KP puhul üpris rutiinne tegevus).

Kui nüüd saaks Spike kandesüsteemidesse kevlari ka kuskilt, mitte et ma vana norra vesti või politsei kuulivesti seest peaksin seda välja rookima..

Küsimus targematele. Me näeme kui oluline on droonid Ukrainas ja kas riik püüab kuidagi Eestis tekkitada mingit varu droonide näol. Väljaõppe piisav kogus et paar päeva neid lennutada. Pean silmas neid kamikaze droone.

Pean silmas neid kamikaze droone.

Valmisvarude tootmise ja hoiustamisega on see häda, et see valdkond areneb väga kiirelt ning tänane mudel ei pruugi homme enam toimida. Küll aga peaks olema valmisolek toota juba väljaarendatud (ja jätkuvalt arendatavaid) ründedroone, samuti tegeletakse kuulu järgi sellega, et meil oleks võimalik kiirelt saada või hoiustatud kriitilised komponendid, mida kohapeal ei ole võimalik toota.Planeeritakse ka tegevusi kohapeal toodetavate detailide masstootmiseks. Tegeletake ka ründedroonide efektiivsuse (kaugemale, segamatu side, "tagasikoju" jne arendusega jms) tõstmisega.
Seega - keegi kuskil tegeleb ja kõike ei pea avalikkus teadma, aga samas ideaalne olukord kindlasti ei ole (arvestades idanaabrit).

... kas riik püüab kuidagi Eestis tekkitada mingit varu droonide näol.

Esiteks hangib Eesti Mini Harpy varitsevat õhuründemoona. Venelaste Lancet on taoline.
Harpy esimene osa jõuab Eestisse 2024. Ja me hangime veel. Muud ka.
Lisaks sellele toimub Eestis vaikselt kodumaise FPV vms arendus. KV ja KL on kaasatud.

Tänud vastuste eest.

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kai ... OJxyrgMCyg
Tore kui sõdurid saavad uued ja moodsad masinad. Vähem rõõmu teeb see nende uudiste taustal, mis ennustavad seda, et mõne aasta pärast on idaoht nii suur, et on vaja vastast 1,6 miljardi eest tema oma territooriumil materdama hakata.
Kuidas kaitseb võitlejat ainult roheliseks värvitud veoauto on minul küll raske aru saada. Kui palju löödakse lamenti 1,6miljardi eest moona ostu puhul ja samas selle moona transpordiks ostetakse sõidukid, mille ainus kaitset pakkuv efekt on roheline värv.

isonts kirjutas: ↑22 Okt, 2024 10:19 https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kai ... OJxyrgMCyg
Kuidas kaitseb võitlejat ainult roheliseks värvitud veoauto on minul küll raske aru saada. Kui palju löödakse lamenti 1,6miljardi eest moona ostu puhul ja samas selle moona transpordiks ostetakse sõidukid, mille ainus kaitset pakkuv efekt on roheline värv.

No see on nüüd küll üks tõesti kole lugu jah, et ei veetagi allveelaevaga või soomusrongiga.
Kas lugupeetaval on äkki mõni parem lahendus pakkuda, mis olemasolevasse ressurssiraami mahtuks? Või oskab lugupeetav öelda, millise võime arvelt me soomustatud logistilise brigaadi ja mõned soomustatud lahinguteeninduspataljonid endale lubada võiks?
Mulle on kusagilt meelde jäänud, et akf Isonts on KVPSi parketil kunagi sussi lohistanud - miks te niivõrd võimeka analüütikuna juba siis midagi paremaks ei teinud, ja nüüd ainult heietate tänapäevase armee üle?

Ma võin täitsa tasuta nõu anda.
Tööstuslikult valmistatud termokattega Soome BMP-2 vs vanade voodilinade/telgivõrkudega maskeeritud Eesti CV90.
Taoline valmiskate võib maksta ehk mõnikümmend tuhat eurot. 2,5 milli masina peale meil oli võtta, aga 0,05 milli maskeeringule mitte?
Sellised maskeerimata masinad hakkavad hävima järjest, kui taoline droonimass käiku lastakse. Pealael ei ole ka CV-l mingit erilist kaitset.



Milles võit seisneb? Taolise kattega masin ei kuumene päikese käes nagu paljas tumeroheline masin, samuti vähegi normaalse teostuse kõrval vähendab see kuumade masinaosade nagu mootor ka kahur, soojuse välja kiirgamist. Sellest rääkimata, et BMP mootori on üle 2 korra nõrgem ja see tähendab ka väiksemat soojust läbi heitgaasi ja mootori jahutuse. Kõik see muudab masina termos raskemini leitavaks.

Sama jutt käib ka K9 teemal. Hirmus kallis ja vastast huvitav masin, maskeeritakse analoogselt CV-dega. On siis tõesti nii raske taoline kate välja mõelda? Oleks isegi Eestis toodetav, näiteks veokitente valmistavates firmades.

Tegelt mingeid taolisi lahendusi vajaks ka veoautod, Pasid, G-mersud jne.