www.militaar.net

Lupus kirjutas:Heh
Kumb on siis suurem tulejõud kas vähe ja väga vähe või üldse mitte midagi ?
Leedu jalväel on suurem tulejõud kui meie jalaväel !

Äkki lisad ka valiku kriteeriumid

teemaks oli 40mm automaatgranaadiheitja .

Selline hägune uudis.

Otsitakse RBS 70 asendajat või midagi vägevamat?

http://uudised.err.ee/v/valismaa/93e9bc ... ecea1720c1

Läti ostab õhutõrje radarid ja raketisüsteemid

Läti ostab järgmisel aastal õhukaitse radarid ja sensorid, mis on suutelised tuvastama piirialadel madalal lendavaid objekte. Samuti on kavas hankida raketisüsteemid.

Kaitseminister Raimonds Veijonise sõnul on raketid mõeldud üle piiri tunginud õhusõidukite hävitamiseks, vahendas rus.delfi.lv.

Veijonis rääkis telesaates "900 sekundit", et 2020. aastaks on kavas hankida droone, ent nende täpses arvus ei ole kokku lepitud. Alguses tahetakse osta kaks mehitamata lennumasinat, millega on muu hulgas võimlalik ka eksinud seenelisi otsida.

Järgmisel aastal on Läti valitsusel suurendada ka vabatahtliku kaitseformeeringu Zemessardze finantseerimist.

lumeunt kirjutas: Aga praegune ajateenistuse formaat ju lihtsalt ei võimalda. Siiski peaks tagasi tooma algse "12 kuud/ 4x aastas kutse" süsteemi, on ka pidev hulk võitlusvõimelist seltskonda võtta. Ja selle vana süsteemiga saaks ka vahiteenistuse ülesanded tagasi ajateenijate õlgadele panna. Tahtke või mitte, aga vahiteenistus (ja toimkonnad üldiselt!) andsid väljaõppele ja üksuse ühtsusele väga palju positiivset juurde.

Teema kaldub nüüd Läti ja Leedu kaitsejõudude teemast kõrvale, aga mul õnnestus teenida aega ajal 200. aastate algupoolel, mil ajateenijatest komplekteerida igas väeosas aasta- ja ööpäevaringselt terve rida erinevaid vahtkondi-toimkondi, ning mina ei saanud ei tollal ega saa ka täna aru, et kuidas need vahtkonnad ja toimkonnad andsid midagi juurde väljaõppele ja üksuse ühtsusele. Pigem oli nende mõju ikka vastupidine.

Selgitan. Toona teenis tollases Üksik-Vahipataljonis korraga väljaõppes üks kolme rühmaga ca 150-meheline jalaväekompanii (C-kompanii) ja üks ca 200-meheline kompanii (A-kompanii), mis koosnes neljast rühmast, mis olid komplekteeritud kahe erineva kutse baasil. Kokku oli korraga seega väeosas umbes 350 ajateenijat, kes läbisid kahte erinevad väljaõppetsüklit. Iga ööpäev komplekteeriti nendest ajateenijatest mälu järgi umbes järgmised vahtkonnad-toimkonnad: 7 ajateenijat Kadrioru vahtkonda, 4 ajateenijat sisevahtkonda ladusid ja arestimaja valvama, 2 ajateenijat staabipääslasse, 2 ajateenijat sõidukite pääslasse ehk kontroll-läbilaskepunkti, 3-4 ajateenijat sööklasse kartuleid koorima, toitu tõstma ja potte küürima (lisaks paarile ajateenijale, kooserdasid köögis, kuna nende ametikohaks oli kompanii kokk), kaks ajateenijat kompanii korrapidajateks ja kuus tükki kompaniide päevnikeks (kaks tükki per korrus), lisaks üks ajateenija veel pataljoni korrapidaja abiks ning valveautojuht pataljoni korrapidaja sõidutamiseks. Pluss veel kaks kaadrikaitseväelast pataljoni korrapidajaks ning sisevahtkonna ülemaks. Kokku oli iga jumala päev seega vahtkonnas-toimkonnas umbes 29 ajateenijat (+ kaks tegevväelast), kelledest viis ajateenijat (kompanii korrapidajad, Kadrioru vahtkonna ülem, sisevahtkonna ülema abi, pataljoni korrapidaja abi) pidid olema nooremallohvitserist jaoülemad ning kelledest relva kandis vahtkonnas olles (st. tegeles mingitki pidi sõjalise tegevusega) vaid seitse Kadrioru ja neli sisevahtkonna ajateenijat. Sellele lisandusid veel vist paar meedikut laatsaretis ning sidemees väeosa pööningul.

Kui arvutada ajateenijate koguarvust veel maha laatsaretis, puhkusel või teises väeosas mingil kursusel olijad, oli igas ööpäevas pidevalt vahtkonnas-toimkonnas (ja väljaõppest eemal) 10% ajateenijatest, aga kui lisada juurde siia teist samapalju ajateenijaid, kes pool päeva toimkonda minekuks valmistusid (st. magasid), siis kasvab pidevalt väljaõppest eemalolijate arv igapäevaselt peaagu 20%-ni. Ja nii oli seis siis, kui kõik kompaniid olid täies mahus väeosas. Kui mõni kompaniidest paariks nädalaks välilaagrisse siirdus, suurenes sellega automaatselt väeossa jäänud allüksuste toimkonna koormus, sest pea kõik vajalikud toimkonnad oli ikka vaja samas mahus ära mehitada. St. oli näiteks nädalaid, kus väeosas „sees“ oli vaid kaks rühma, millede koosseisust pea pool oli väljaõppest eemal toimkonnas või siis valmistus toimkonnaks. Mis väljaõppest saab sellise asjade korralduse juures enam rääkida?

Reaalselt olid toimkonnad-vahtkonnad ära jaotatud kompaniide vahel, ning kompaniide sees määrati suurem osa koormusest nädalate kaupa erinevatele rühmadele. Aga kui ühest rühmast on pooled mehed pidevalt toimkonnas või selleks valmistumas, siis ei saa enam tõsiseltvõetavalt rääkida mingist adekvaatsest jao- või rühmatasandi koostegutsemisõppest.

Teiseks, vahtkonnas-toimkonnas saadav „väljaõpe“. Sõjalisest väljaõppest saab ehk rääkida vaid Kadrioru ja sisevahtkonna puhul – ajateenija(d) on relvaga ja täis salvega oma vahipostil ning on vajadusel valmis seda posti ka relvaga kaitsta. Aga väljaõppest või mingi uue oskuse omandamisest sai tegelikult rääkida vaid ehk paari esimese vahtkonnas oleku puhul – pärast seda olid kõik vajalikud võttes, oskused ja rutiinid selged ning toimus vaid eelnevalt omandatu nüri ja tuim kordamine. Kõikide muude vahtkondade puhul on väga raske mingist sõjalisest väljaõppest rääkida – tegemist oli sisuliselt tsiviiltöödega, nagu näiteks koristamine (päevnikud), abitööd rahuaegses väeosa sööklas (söökla toimkondades) või valvelaua administraator (pääslate toimkondlased).

Kolmandaks, toimkondadest tekkiv „kokkukuuluvustunne“. Kokkukuuluvustunnet võis ehk kuidagi arendada vaid Kadrioru vahtkond nendel hetkedel, kus kaks ajateenijat olid korraga postil ning said öisel ajal omavahel vaikselt juttu rääkida ja mõtteid vahetada (ülejäänud vahtkond magas hambad laiali või nokkis teleka ees teri, st. mingit kokkukuuluvustunde tugevdamist selle raames küll ei toimunud). Sisevahtkonna tunnimees tiksus oma postil ihuüksinda või siis oli vabas vahetuses samamoodi üksinda. Päevnike puhul ma sügavalt kahtlen, kas kaasvõitlejate pidurdusjälgede küürimine WC-potist kokkukuuluvustunnet kellegagi tugevdas, sama kehtib ka söökla koristajate puhul.

Nii väljaõpet kui kokkukuuluvustunnet tugevdab ikkagi reaalselt maastikul läbitav väljaõpe ning ühine raskuste ületamine, tegutsemine üheskoos tervikliku rühmana, kust pooled mehed ei ole parajasti kartuleid koorimas või pissuaare poleerimas. Seetõttu – jumal tänatud, et see porno juba kümme aastat tagasi ära lõpetati ning suurem osa toimkondi tsivilistidele või Kaitseliidu elukutselistele valvuritele üle anti. Sellesama Vahipataljoni näitel: pääslaid jäi alles kahe asemel üks ning ka sinna pandi tiksuma kaitseliitlased. Sisevahtkonda hakkas mehitama samuti Kaitseliit. Sööklas hakkasid tööd tegema elukutselised sööklamutid. Alles ongi vist jäänud vaid Kadrioru vahtkond ning kompaniide enda korrapidajad ja päevnikud, kelle kasutamine on paratamatus.

kust pooled mehed ei ole parajasti kartuleid koorimas või pissuaare poleerimas

Ära hägusta teemat, jutt polnud peldiku pesemisest.
Vaid relvastatud vahiteenistusest, mis 99% jaoks jääb nende sõjaväekarjääri laeks.
Meil pole just ülearu neid sooritusi, kus sa oled relvastatuna-varustatuna ja "see" võib alata iga hetk, st sind võidakse rünnata ja sa pead olema valmis lahingut andma.
Nii öelda võimalusest tunda end tõelise sõjamehena, kasvõi kord teenistuse jooksul, see asi kipub kutsekoolisüsteemis sootuks häguseks jääma.
Võibolla ma järeldan enda põhjal teiste peale asju, aga selline võimalus seista killuvestis ja kiivris, salv teravaga all ja täis salved rakmetes - on olnud ja piisavalt meeldejääv (oli küllalt närviline aeg) jääb meelde ja ilmselt räägin seda lastelastelegi kamina paistel kunagi. Minu silmis ei maksa paukpadrunitega lollimängimine "virtuaalse" vastase vastu eriti palju, laservestide või isegi airsoftiga oleks usutavamgi.

Täna ilmselt saab "reaalset teenistust" (peale auvalve) maitsta veel SP kompanii, kellel tuleb lahendada päris reaalseid probleeme ja olukordi (nt KT aegses liikluses, õppustel Tallinna korrakaitses) ja parameedikute kursus (töötavad kiirabis), piirivalves ajateenijaid pole ja ülejäänud kamba jaoks on teenistus lihtsalt päris elust vähe kaugenema kippuv kooliskäimine.

"Actioniks" võib olla ka näiteks nädalane välilaager Eesti idapiiril (PV ägab niigi personalipuuduses), patrullid (PV-ga) piiril, rikkujate püüdmine. Võimalus tunda ise hirmu, nii öelda kirss koogil.
Ei pea ju ideed kohe peldiku pesemise sildiga naeruvääristama. Riiklik autasu KV juhataja käepigistusega rohelise mehikese tabamise või tapmise eest.
Olgem loovad!

Trumm, selleks on tänapäeval ajateenijatest QRF, kes vastavalt valvesolekule vajalikke drille jms läbi viivad. Ja mitte ainult oma väeosa siseselt...

Piirivalve N-Jõesuu õppekeskuse öised perimeetripatrullid olid hea vahend mitte ainult öiseks vaikse liikumise harjutamiseks, vaid ka võimalus igal viimasel kui reakoosseisu mehel elementaarsete sideprotseduuride rutiinini omandamiseks. Maastikul taktikaharjutustel olid sidevahendid ja nende kasutamine ju reeglina JÜ ülesanne.

Lätlastel on suund 80-ndate Scaniatele. Said nad ju alles norrakatelt, mingi koguse. 50 veokit on muidugi vähe, kuid abiks ikka. Kergsoomusega Mersut soomukiks nimetada on natukene liialdus, kuid vähemalt suurendab see üksuste kaitset kildude ja kuulide eest. Gustid on asjalik ost. Üldiselt paistab, et see, mis nad selle raha eest said, pole üldse halb. Huvitav miks meile kalleid kingitusi enam ei tehta, kas tõesti aidatakse lätlasi ainult nende nõrkuse pärast võrreldes teiste Baltimaadega? (NB! viimane käib lätlastele varem tehtud kingituste kohta)

Roamless kirjutas:Lätlastel on suund 80-ndate Scaniatele. Said nad ju alles norrakatelt, mingi koguse. 50 veokit on muidugi vähe, kuid abiks ikka. Kergsoomusega Mersut soomukiks nimetada on natukene liialdus..

Jah, abiks seegi - aitab Läti maakaitsel tasapisi seda koledat rootsi vanasõidukiteparki utiliseerida

Muidu ongi nii, et löö aga mõni Zemessardze õppuste pildisait lahti ja oleks justkui kuskile rootsi reenactorite üritusele sattunud

Borja kirjutas:

Roamless kirjutas:Lätlastel on suund 80-ndate Scaniatele. Said nad ju alles norrakatelt, mingi koguse. 50 veokit on muidugi vähe, kuid abiks ikka. Kergsoomusega Mersut soomukiks nimetada on natukene liialdus..

Jah, abiks seegi - aitab Läti maakaitsel tasapisi seda koledat rootsi vanasõidukiteparki utiliseerida

Muidu ongi nii, et löö aga mõni Zemessardze õppuste pildisait lahti ja oleks justkui kuskile rootsi reenactorite üritusele sattunud

Kuid samadel piltidel on ka näha Harris Falcon 3, millest meie kaitseliitlased võivad ainult und näha.

Kuid samadel piltidel on ka näha Harris Falcon 3, millest meie kaitseliitlased võivad ainult und näha.

...ei tee see edevam sidevahend midagi, kui (a) raskerelvi pole, (b) kergerelvastus on hädine ja (c) sõiduvahendid on reenactorite mängumaalt

Borja kirjutas:

Kuid samadel piltidel on ka näha Harris Falcon 3, millest meie kaitseliitlased võivad ainult und näha.

...ei tee see edevam sidevahend midagi, kui (a) raskerelvi pole, (b) kergerelvastus on hädine ja (c) sõiduvahendid on reenactorite mängumaalt

üheti on sul õigus, aga kuradi jama on selle icomiga minna luurele ja avastad, et peale 4 km meie eesliinist pole sellega enam sittagi teha. Kevadtormil pole võimalik ei RÜ-d ega PÜ-d kätte saada, tuletoetusest rääkimata, sõitku vastase masinaid niipalju mööda kui tahta. Pigem eelistaks seda falcon 3me igal ajahetkel, vähemalt saab omadele piisava eelhoiatuse anda.

Kadestan läti kaitseliitu sellepärast.

Natuke pilte uutest masinatest http://www.delfi.lv/reporter/news/witne ... d=45208822

Kas tegu pole mitte eelmise abipaketi raames saadud masinatega. Piltidel pole ühtegi soomustatud Mersut ja nn kiirabi Mersut saadi eelmine kord. Palgalised on neil juba pikalt Scania peal. Teadjamad võiks muidugi öelda, kas Scania on parem, kui Unimog või vastupidi. Meil oli hoiti üksvahe üht soomustatud Mersut Vahipataljonis, üks peaks olema Kaitseliidul ja võibolla on mõned veel kusagil. Vaadates Saurerite ilmumist oksjonikeskkonda ja teades tulevastes veokihangetest Eestis, ootan huviga, mida siis meile nüüd hangitakse. 1990 lõpu MAN-d ja 2000 alguse nn uuema kabiiniga Unimogid pole enam nii hirmkallid kui varem. Samas on ka okei, kui ostetakse selle nn 1976 kerega, kuid 90-ndate lõpu väljalaskeaastaga Unimoge. Kaitseliit peaks ka mõtlema 416 ja mõne üksiku 404 väljavahetamisele juhul, kui muidugi raha on või kasvõi mõne abipaketi raames sõbralikult naaberriigilt (vaadates, kui tihti lätlased selliseid pakette saavad). Kas Mercedes 1017 ka pädev asendaja on Kaitseliidus, ei oska öelda.