www.militaar.net

Lemet kirjutas:See, et nii riigi töökohtadele kui ka eelarvelistele kõrghariduse saamisel eelistatakse ajateenistuse läbinuid, oleks minu jaoks samuti igati tervitatav populismiilming.

OK, mine räägi seda vähihaigele kutile: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79754258

Ma ei tea kui motiveerivalt tänapäeva Eesti armeeteenistus mõjub järgnevale kõrghariduse omandamise protsessile, kuid vanasti NA -st ülikooli õppetööd jätkama või esimesele kursusele tulnud kukkusid ca. üle poolte ikka aasta-paari pärast välja (allikas: enda ja sõprade-tuttavate monitooringu tulemus).

No siin on ilmselt ka vaks vahet, kas "paus" pärast gümnat kuni kõrgkoolini on 8 kuud ja 11 kuud või oli 24 ja 36 kuud

*

Minu paar mõtet, ei hakka ükshaaval siin teemas kirjutatud asju otsima ja kopi pasteetima ja siis vastama jne...

1. Kutsete kättetoimetamine ja üleüldse suhtlemine potensiaalsete tulevaste ajateenijatega.
* Rahvastikuregistri seaduse § 39 lg1 täitmise tõhusaks kontrollimiseks meetmete kasutuselevõtt.
* Kutsealused (alates 18 eluaastast) ja reservväelased peaksid oma uued või ajutised elukohaandmed esitama elukoha muutumisel kiiremini kui 30 päeva möödudes.
* Rahvastikuregistri seaduse mittetäitmisel tuleks rakendada mõjusaid karistusvahendeid. Praegu ma ei leia kusagilt, et üldse midagi tehtaks seaduserikkujatega.

2. Tervisenõuete lati allalaskmine.
* See ei lahenda probleeme viilijate/kõrvalehoidjatega, simulantidega, ostetud arstlike tõenditega jms.
* Kui me võtame laias laastus, et meil on seltskond 1 kes ostab/hangib valesid arstitõendeid, seltskond 2 kes simuleerib haiguseid ja suudab ära petta arste (ebapädevus meditsiinis, perearstinduse kõikvõimas käsi jms), seltskond 3 kes viilib ja hoiab kõrvale muude vahenditega ja seltskond 4 kes on tõesti mingi terviserikkega mis praegu vabastab

siis

paljas nn "lati allalaskmine" ei tooda muud kui seda, et terved kes ostavad tõendid, terved kes simuleerivad ja lollitavad arstid (siia tahaks panna "arstid") ära, ning terved kes viilivad muudmoodi oskuslikult ei lähe endiselt teenistusse ja teenistusse võetavate kodanike arv kasvab mingi terviserikkega (mis enam ei vabasta) kodanike arvelt.
*IMHO peaks auru suunama sinna, et eeskätt ja kõigepealt saaks aega teenima võetud need teised seltskonnad ja alles siis võtame lisa "poolvigastest". See aga tähendaks suuremat tööd igas valdkonnas. Lihtsam on võtta jälle sealt kust lihtsamini saab ja vastupanu on olematu. Muud seltskonnad saavad endiselt nautida oma tarkust, osavust ja rahakoti suurust.
* Siia liitub ka noorte kehaline ja vaimne tervis üldisemas plaanis, mida tuleb arendada (ei arene automaagiliselt ise).

3. Ajateenistuse läbinute eelistamisest töölevõtmisel.
*Toetan absoluutselt !
*Riigiasutustega peaks olema lihtsam. Välja saab töötada kutsesobivuse hindamise normatiivid ja nende täitmist kontrollida.
*AGA seda sisse viia ja veel enam kontrollida erasektoris (või saavutada, et saaks elunormiks) on üliraske. Selleks on vaja ka teistsuguseid tööandjaid (teistsuguse eluloo ja kogemuse ja tõekspidamistega põlvkondi) erasektoris.

4. Ajateenistuse huvitavaks ja ihaldusväärseks muutmisest.

Parem PR-töö ja vähem tegevuseta molutamist on ehk tehtav aga see oleks ka kõik.

*Justnimelt PR ongi üks võtmekoht. Meie PR on olematu. Teema peab olema pidevalt pildil, mitte paariaastaste hüpetega ja hetkeks vaid mõne väiksema projekti põhiselt.
*PR peab olema ka isuäratavalt esitatud, mitte kulgema uimastele kaadritele monotoonse pealelugemisega "Kahekümneneljandal mail kohtus Juhan Ämaris Antsuga. Juhan andis Antsule hinnanguks hea.", või piirduma Tapa linna üldvaatelise pildi juurde Grossi toidukaupadest kirjutatud reklaamlausega "Tapale tuleb juurde uusi liitlasvägede sõdureid, ehitatakse kasarmuid ja Tapast saab parim koht ajateenistuseks"....
*Teine võtmekoht on kohustuslik riigikaitseõpetus.
*Kolmas võtmekoht on ühiskonna mentaliteet mis logiseb igast otsast ühe rohkem. Ja see on nii suur ja lai teema (kõikehõlmav), et ühte lausesse (või isegi ülelehe artiklisse) soovitusi panna ei ole võimalik.
*Neljas võtmekoht on inimeste väärtustamine, hoidmine ja hoolimine. S.h. kaitsejõududes. Et juba omale raskelt võidetuid ei visataks kerge liigutusega süsteemist pesuveega välja.
*Viies võtmekoht on teenistuse- ja töökeskkond, ning tingimused. Haakub ka eelmisega (ja ka järgmisega).
*Kindlasti jah on ka organisatoorne aspekt tähtis (mölutamine vs sisukus).
*Mingi osa on ka selles, millised on EKV arengud ja võimalused üldisemalt (väeliigid, tehnika jms). Uskuge, meil on ka inimesi kes unistavad lenduriks või tankistiks saamisest.

Fucs kirjutas:3. Ajateenistuse läbinute eelistamisest töölevõtmisel.
*Toetan absoluutselt !
*Riigiasutustega peaks olema lihtsam. Välja saab töötada kutsesobivuse hindamise normatiivid ja nende täitmist kontrollida.
*AGA seda sisse viia ja veel enam kontrollida erasektoris (või saavutada, et saaks elunormiks) on üliraske. Selleks on vaja ka teistsuguseid tööandjaid (teistsuguse eluloo ja kogemuse ja tõekspidamistega põlvkondi) erasektoris.

Huvitav, kui palju neid puudega inimeste tööõiguslikku diskrimineerimist toetavaid foorumikaaslasi veel on...?

Puudega inimesed ei puutu teemasse.
Pole mingeid takistusi miks neid ei võiks tööle võtta samadel alustel kui naisi ja ajateenistuse läbinud terveid.

Ei ole JÄLLE nii, et on üks äärmus ja siis on teine äärmus ja vahepeal on üks suur pommiauk. Ma ei hakka ju siia kirjutama tööle võtmise eelistuste juhendi eelnõuprojekti, et kes mis ja kuidas võik seda reguleerida.

Kriku kirjutas:Huvitav, kui palju neid puudega inimeste tööõiguslikku diskrimineerimist toetavaid foorumikaaslasi veel on...?

Kas puudega inimesi juba praegu ei "diskrimineerita" töövõimetuse või hoopis töövõime erineva ulatusega?

Fucs kirjutas:Puudega inimesed ei puutu teemasse.
Pole mingeid takistusi miks neid ei võiks tööle võtta samadel alustel kui naisi ja ajateenistuse läbinud terveid.

Puutuvad küll teemasse. Kui sa ütled, et "Ajateenistuse läbinute eelistamisest töölevõtmisel. Toetan absoluutselt !", siis see tähendab, et sa toetad igal juhul (absoluutselt), et kui on valida ajateenistuse läbinu ja mitteläbinu vahel, tuleks eelistada ajateenistuse läbinut. Ka siis, kui mitteläbinul on puue või krooniline haigus, mis muudab ta teenistuskõlbmatuks.

Sealjuures ei ole mitte mingit vahet, kas tal on üks käsi või siis mingi muu viga, mis näiteks raamatupidajana töötamist ei takista, aga teenistust KV-s takistab. Kummalgi juhul ei ole ta ise selles süüdi, et ta selline on. Ühe käega inimene või ülalviidatud vähihaige noormees on tõepoolest äärmuslikule lähedased näited, aga igasugu selliseid ideid testitaksegi nii, et vaadatakse, kuidas need äärmuslikel juhtudel töötavad. Nende mittetöötamine tuleb siis kõige reljeefsemalt esile.

Kusjuures pandagu tähele, et kui meditsiiniline komisjon leiab, et isik on teenistuskõlbmatu, siis ta vabastatakse olenemata tema tahtest. On absoluutselt ebaõiglane riigi poolt peedistada kedagi, kes ise tahaks oma panust riigikaitsesse anda, kuid kelle looduse poolt kaasa saadud omadused on niisugused, et riik keeldub teda teenistusse võtmast.

Lahendus on analüüsida, mida tehakse soomlaste meditsiinilistes komisjonides teisiti ja mille poolest nende standardid meie omadest erinevad ning sellest lähtudes katsuda nõudeid parandada. Ajateenistuse läbimine töölevõtmise kriteeriumina tuleb kõne alla ainult siis, kui töö iseloom on seotud omadustega, mida vajatakse / arendatakse ajateenistuses (politsei, turvamehed jne).

Fucs kirjutas:Ei ole JÄLLE nii, et on üks äärmus ja siis on teine äärmus ja vahepeal on üks suur pommiauk.

Antud juhul on. Kui riik ütleb, et mingitele tunnustele vastavaid inimesi teenistusse ei võeta, siis ei tohi neid sellepärast edaspidi peedistada, et neid teenistusse ei võetud. Riik ei tohi peedistada igas mõttes seaduskuulekalt käitunud kodanikku. Selles põhimõttes ei ole mingeid pooltoone.

siis see tähendab, et sa toetad igal juhul (absoluutselt), et kui on valida ajateenistuse läbinu ja mitteläbinu vahel, tuleks eelistada ajateenistuse läbinut. Ka siis, kui mitteläbinul on puue või krooniline haigus, mis muudab ta teenistuskõlbmatuks.

Ei, see ei tähenda seda ja ma pole midagi sellist kirjutanud.
Kogu see "siis see tähendab" tuletis ja sealt edasi ahistamisvandenõu konstrui on Sinu enda loomevili mida Sa arvad, et mina arvan kuidas see asi peaks toimima jne

Ja ma tõesti ei jaksa siin vaielda ega peensusteni pikalt laialt seletada, kuidas see süsteem peaks minu nägemuses töötama.

Minu seisukoht on, et tuleks eelistada tööle võtmisel ajateenistuse läbinuid (ja ma pole kusagil kirjutanud, et ei võiks olemas olla nendega võrdsustatud isikuid või isegi eelisseisuses olevaid isikuid ja isegi mitte seda, et see peaks kohustuslik olema jne jne) ja see mõte on nüüd kaasfoorumlastele ka juba lausa mitu korda edasi antud , ning tehke selle teadmisega nüüd mida tahate

Soome ja Eesti väga erineva osalusprotsendi taga pole mitte soomlaste parem tervis (soome noored on sama lodevad ja haiged kui meil, sest põhjused on ju samad), vaid Soomes ei praagita selliste asjadega välja nagu meil. Praegu pidi käima tervise lati allapoole laskmine.

KRA väidab, et Soomes on tervisenõuded samad mis Eestis ...
Ühes Soome väeosas oli mõned aastad tagasi väljalangevus umbes 20% - Soome kõrgeim %. Kahe aastaga viidi % 8-le.
Äkki ei olegi see osalus "nii lihtsasti" lahendatav. Ja äkki ei peagi ... ei tohigi, ajateenistus olla:

Ajateenistus on juba oma olemuselt raske ja kohati tuim töö(-peabki olema) - mille "ihaldusväärseks/huvitavaks" muutmise võimalused on enamasti suht olematud.

Äkki on veel mingid trikid?
Fucsi "mõtte edasiandmist" toetan ma küll. ... ja selle teadmisega tehke mis tahate

Loomulikult.
Vaba maa ja vabad inimesed....

Diskrimineerimist selle alusel, kes on kaitseväeteenistuses käinud ja kes mitte? Olukorras, kui 100 km üle mere saab küproki panemise eest 2-3x suuremat palka? Kui piisab seljakott selga võtta ja lennujaama sõita ning osta üheotsapilet Austraaliasse? Kui on 30 000 noort, kellel on riigist täitsa suva ning kes ei õpi ega tööta? Mul üks lähisugulane töötas firmas, kus muuhulgas tegeleti kiirlaenuvõlgade haldamisega (raamatupidamisteenus). Üsna tavaline on, et noor, kellel pole mingit vara hinge taga, võtab igast kiirlaenufirmast nii palju laenu kui antakse ja põrutab selle rahaga välismaale. Otsi tuult väljal, tagasi enam ei tule. Laene muidugi ei tagasta. Mingi aja pärast laenud aeguvad.

"Lumehelbekeste" tormiga võidelda on mõttetu. Sunnimeetmed ei vii kuhugi. Peaks mõtlema, mida Soome riik teeb teisiti, et tema kodanikud on lojaalsed ja tahavad oma riiki teenida.

Fucs kirjutas:Minu seisukoht on, et tuleks eelistada tööle võtmisel ajateenistuse läbinuid (ja ma pole kusagil kirjutanud, et ei võiks olemas olla nendega võrdsustatud isikuid või isegi eelisseisuses olevaid isikuid ja isegi mitte seda, et see peaks kohustuslik olema jne jne)

Ma üritangi selgitada, et sa teed sellise seisukohaga loogikavea. Põhimõtteliselt jagunevad isikud nende suhte alusel ajateenistusse kaitseväeteenistuse seaduse § 38 lg. 1 jt. normide alusel kaheksaks:
1) ajateenistuskohuslased;
2) tervislikel põhjustel vabastatud;
3) kutseala tõttu vabastatud (arstid, õed, kohtunikud);
4) alternatiivteenistusse minejad;
5) mittekohuslased, kes võivad kandideerida (naised);
6) mittekohuslased, keda ei võeta (kurjategijad, harimatud jne);
7) mittekodanikud ja välismaal elanud isikud, kes on tagasi tulnud;
8 ) isik on saanud 28-aastaseks, teda ei ole kutsutud (mh. need, kes on saanud sobivate vaheaegadega lapsi).

Nüüd on küsimus, kelle suhtes peaks 1. rühma kuuluvatele isikutele eeliseid looma?

2) Tervislikel põhjustel vabastatutest juba rääkisime. Kui inimesel on nii halb tervis, et ta teenistusse ei sobi, ei kõlba teda selle pärast edaspidi diskrimineerida. Kui tervisenõuded võimaldavad teenistusest pääseda isikutel, kes sisuliselt võiksid teenistuse läbida, on see riigi praak ja asja lahendamiseks tuleb muuta tervisenõudeid.
3) Kutseala tõttu vabastatud - kui arstiks õppinu ja ajateenistusest vabastatu otsustab tööle hakata kirjakandjana, siis võiks talle eelistada ajateenistuse läbinut? Mõeldav, aga inimeste hulk, keda niisugune norm puudutaks, oleks väga väike.
4) Alternatiivteenistuse läbinud? Minu arust kindlasti mitte. Alternatiivteenistus peab olema selline, et riigil on sellest sama palju kasu, kui KV ajateenistusest. Kui see nii ei ole, siis on see riigi praak ja seda tuleb parandada õigest otsast, teenistuse sisu poolt.
5) Naiste suhtes, kes ei soovi vabatahtlikult teenistusse astuda?
6) Kurjategijate, harimatute, mittekodanike suhtes? Jällegi mõeldav, et kui tööandja ei taha tänavapühkijaks võtta varast, kes on 5. klassis põhikoolist välja kukkunud, siis võiks tal olla selleks mingi seaduslik võimalus. Jällegi on aga inimeste hulk, keda see puudutab, väga väike ja kui nad üldse üritavad tööle minna, siis kohtadesse, kuhu just suurt konkurentsi pole.
8 ) Viimaks "kõik ülejäänud" - jällegi vaevalt küll - kui seadusandja on pidanud vajalikuks täiendavaid erandeid või kui riik ei suuda neid teenistusse kutsuda, ei saa neile midagi ette heita.

Järele jääb ainult 7. grupp: isikud, kelle suhe Eestiga on lõtv. Minu isiklikku õiglustunnet ei riivaks, kui neid diskrimineeritaks Eestis ajateenistuse läbinute kasuks, kuigi seda ei anna ühitada ei kehtiva Eesti tööõiguse, tänapäevaste euroopalike arusaamadega demokraatlikust õigusriigist ega EL-i tööjõu vaba liikumise põhimõttega.

Gruppide 2-6 ja 8 puhul oleks praktiline efekt tühine (isikute arv väga väike) või siis oleks tegu olukorraga, milles isikul on võimalik valida mitme seadusliku käitumisvariandi vahel, kuid edaspidi hakataks teda tema valiku alusel peedistama ka valdkondades, millesse valiku tagajärjed sisuliselt ei puutu. Nagu juba öeldud, seda ei tohi põhimõtteliselt olla. Kui mina tegin valiku ja läksin õppima arheoloogiks, ei saa mind dr.Sci asemel sildu projekteerima panna (ega teda minu asemel kaevamisi juhatama), aga kui me mõlemad otsustame kirjakandjaks kandideerida, siis ei tohi meil diplomi alusel vahet teha.

Loogikaviga seisneb selles, et üldväide on sõnastatud eeldust loovalt, kuid inimeste grupp, kelle suhtes seda tegelikult annaks rakendada, on väga väike või puudub hoopis.

Praegune arutelu on muuhulgas hea näide populismi olemusest. Populist viskab teadlikult õhku mõtte, mis on küll igapidi teostamatu, kuid kõlab hästi ("kui on must, näita ust", "tuleks eelistada tööle võtmisel ajateenistuse läbinuid" vms). Osa kuulajaid ei vaevu selle üle tõsisemalt järele mõtlema ja läheb õnge, võttes selle üle samal üldistatud kujul kui see välja käidi. Halvemal juhul käib ülevõtuga kaasas ka õlakehitus, et mis seal ikka, see võib ju olla kellegi suhtes ebaõiglane, aga mõte kui niisugune on õige ja kus metsa langetatakse, paraku laastud lendavad (ei viita praegu ühelegi akf-ile).

1) ajateenistuskohuslased;
2) tervislikel põhjustel vabastatud;
3) kutseala tõttu vabastatud (arstid, õed, kohtunikud);
4) alternatiivteenistusse minejad;
5) mittekohuslased, kes võivad kandideerida (naised);
6) mittekohuslased, keda ei võeta (kurjategijad, harimatud jne);
7) mittekodanikud ja välismaal elanud isikud, kes on tagasi tulnud;
8 ) isik on saanud 28-aastaseks, teda ei ole kutsutud (mh. need, kes on saanud sobivate vaheaegadega lapsi).

ma lisaksin sinna veel
9) ajateenistuskohuslased, kes leiavad võimaluse ajateenistusse mitte minna ja/või hoiduvad sihilikult ajateenistusse minemisest.
neid peaks ikka meil olema omajagu, kui KAMIN tahab sisse viia lausa seaduste muudatusi. 2017 alguses kahe ja poole kuuga 35 väärteomenetlust ainuüksi kutse järgi ilmumata jätmiste osas (2016 kokku 169 väärteomenetlust samadel alustel ja tulemata/ilmumata jäi 187 isikut) ja arstlikkusse komisjoni ilmumata jätmise osas kahe kuuga 281 menetlust (2016 kokku 807 arstlikusse komisjoni ilmumata kodanikku).
https://www.postimees.ee/4072565/ajatee ... isoigusest
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=3142
http://www.pealinn.ee/koik-uudised/eest ... le-n157163
https://torufoorum.net/viewthread.php?a ... &tid=19975
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... id=8048721
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=77882
https://foorum.perekool.ee/teema/kuidas ... s-vakke-m/
https://lapsemure.ee/viewtopic.php?f=132&t=42555
jne jne

Nüüd on küsimus, kelle suhtes peaks 1. rühma kuuluvatele isikutele eeliseid looma?

Need oleks
4 (kui see alternatiivteenistus on selline nagu ta praegu on)

Alternatiivteenistus peab olema selline, et riigil on sellest sama palju kasu, kui KV ajateenistusest.

Just. Kui on/oleks selline, siis võib/võiks siit maha kriipsutada.
Edasi 6;7 ja 9

Loogikaviga seisneb selles, et üldväide on sõnastatud eeldust loovalt, kuid inimeste grupp, kelle suhtes seda tegelikult annaks rakendada, on väga väike või puudub hoopis.

Ma ei tea rühmade 4;6 ja 7 numbreid, aga ainuüksi rühma 9 numbrid on minu jaoks ehmatavad ning piisavad, et sellist "eelistamist" võiks kaaluda.

nimetu kirjutas:

*Kolmas võtmekoht on ühiskonna mentaliteet mis logiseb igast otsast ühe rohkem. Ja see on nii suur ja lai teema (kõikehõlmav), et ühte lausesse (või isegi ülelehe artiklisse) soovitusi panna ei ole võimalik.

Tegelikult mind küll see väide huvitab. Oleks igati tore kui akf kirjutaks seda veidi lahti (kasvõi oma teemas kui vaja).

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 49#p480749
ja sealt edasi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p504811
ja sealt edasi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 59#p516659
ja sealt edasi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 97#p445397
ja sealt edasi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 48#p461648
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p487839
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 23#p448823
jne

Fucs kirjutas:

1) ajateenistuskohuslased;
2) tervislikel põhjustel vabastatud;
3) kutseala tõttu vabastatud (arstid, õed, kohtunikud);
4) alternatiivteenistusse minejad;
5) mittekohuslased, kes võivad kandideerida (naised);
6) mittekohuslased, keda ei võeta (kurjategijad, harimatud jne);
7) mittekodanikud ja välismaal elanud isikud, kes on tagasi tulnud;
8 ) isik on saanud 28-aastaseks, teda ei ole kutsutud (mh. need, kes on saanud sobivate vaheaegadega lapsi).

ma lisaksin sinna veel
9) ajateenistuskohuslased, kes leiavad võimaluse ajateenistusse mitte minna ja/või hoiduvad sihilikult ajateenistusse minemisest.
neid peaks ikka meil olema omajagu, kui KAMIN tahab sisse viia lausa seaduste muudatusi. 2017 alguses kahe ja poole kuuga 35 väärteomenetlust ainuüksi kutse järgi ilmumata jätmiste osas (2016 kokku 169 väärteomenetlust samadel alustel ja tulemata/ilmumata jäi 187 isikut) ja arstlikkusse komisjoni ilmumata jätmise osas kahe kuuga 281 menetlust (2016 kokku 807 arstlikusse komisjoni ilmumata kodanikku).

Jah, selliste puhul on tegemist otsese seaduserikkumisega ja nad tuleb seaduses ettenähtud korras vastutusele võtta.

Fucs kirjutas:

Nüüd on küsimus, kelle suhtes peaks 1. rühma kuuluvatele isikutele eeliseid looma?

Need oleks
4 (kui see alternatiivteenistus on selline nagu ta praegu on)

Alternatiivteenistus peab olema selline, et riigil on sellest sama palju kasu, kui KV ajateenistusest.

Just. Kui on/oleks selline, siis võib/võiks siit maha kriipsutada.

Kui riik loob võimaluse alternatiivteenistuseks, mis on ajateenistuse suhtes ilmselgelt alaväärne, on tegemist riigipoolse prohmaka või suutmatusega, mis tuleb parandada. Kui nüüd riik kehtestab normid, mis alternatiivteenistuse läbinuid edasises elus diskrimineerivad, ei ole see samm viletsa süsteemi parandamise, vaid selle põlistamise suunas. Põhimõtteliselt ei tohi riik organiseerida kodanikule seaduslikku valikut, mis lõppeb kodaniku õigusliku seisundi paratamatu halvenemisega.

Fucs kirjutas:Edasi 6;7 ja 9

6.-7. kategooriast oli juttu. Harimatute puhul on meetme praktiline tähtsus väga väike. Inimene, kes on nii loll, et ei saa aru, et põhiharidus talle kasuks tuleb, seab ennast nagunii positsiooni, kus vaevalt et keegi tema suhtes mingeid eeliseid vajab. 7. kategooria tööõiguslik diskrimineerimine on ilmselgelt õigusvastane ja realiseerimatu, arvatagu selle kohta mida tahes.

Need, kes otseselt kõrvale hoiavad, tuleks kehtiva õiguse järgi vist tabamisel ajateenistusse saata, nii et lahendus on tegelikult selles? Muidugi võib küsida, mis saab, kui keegi 28. eluaastani kõrvale hoiab. Nende puhul võiks esiteks kriminaalvastutus kõne alla tulla ja siis edasi mõelda.

Fucs kirjutas:

Loogikaviga seisneb selles, et üldväide on sõnastatud eeldust loovalt, kuid inimeste grupp, kelle suhtes seda tegelikult annaks rakendada, on väga väike või puudub hoopis.

Ma ei tea rühmade 4;6 ja 7 numbreid, aga ainuüksi rühma 9 numbrid on minu jaoks ehmatavad ning piisavad, et sellist "eelistamist" võiks kaaluda.

Siin tuleks võrrelda ka kriminaalkorras karistatusega. Põhimõtteliselt kui karistatus on kustunud, siis ei tohiks sellest enam mingeid piiranguid tuletada (teatud erandid eksisteerivad). Kas ajateenistusest kõrvalehoidmise (praegu väärtegu) tagajärjed peaksid inimesele olema kauakestvamad kui kriminaalkaristuse omad?

Et ksf HEREM võiks pigem sellele küsele keskenduda - selmet mind siin uduselt tsiteerida (nothing personal).

Tänan juhendamise eest Borja ... kuidas ma PSi küll juhiks, kui poleks asjalikke juhendajaid ... kes küll päris mitmeid kordi väidab, et minust ei saa päris hästi aru.
Mina isiklikult ei oma eriti palju etteheiteid SKO tegevusele. SKO põhiülesanne ei ole turundus, vaid teavitus ja see on tehtud vähemalt rahuldaval tasemel. See PR millest antud juhul räägite, on oluliselt laiem teema, kui ainult SKO ülesanne. Ja tegelikult olen ma sellest ka siin foormusi mitmeid kordi rääkinud. Mis seal ikka, võtame siis uuesti ette ..
Borja väide, mille ma kahtluse alla seadsin oli järgmine:

Ajateenistus on juba oma olemuselt raske ja kohati tuim töö(-peabki olema) - mille "ihaldusväärseks/huvitavaks" muutmise võimalused on enamasti suht olematud.
Parem PR-töö ja vähem tegevuseta molutamist on ehk tehtav aga see oleks ka kõik.

Ajateenistus EI SAA EGA TOHI OLLA TUIM TÖÖ! Minu arvates on siin kohe mitu viga sees.
Esiteks on ajateenistus algusest lõpuni enamuses õpe, mitte töö. Õppimine aga peab olema huvitav.
Teiseks ei saa ajateenistust propageerida ainult sellega, et "teate kui äge värk see on!". Kui kodanik ei ole huvitatud oma riigi arendusse panustamisest, siis ei ole ka PRil mingit mõtet. Täpselt sama mis maksude maksmisega.
Ehk siis see "PR" on tegelikult kodaniku kasvatus, mida ei saa teha KVPS SKO üksipäini. Just kutsealuste hoiakud on need, mis eristavad meid Soomest kõige rohkem.
Loomulikult peavad asjad arenema käsikäes. Ühelt poolt kasvatatakse ühiskonnas kutsealuseid ja kujundatakse nende hoiakuid, et nad oleksid valmis ajateenistuses osalema. Teisest küljest on kaitseväe ülesanne viia ajateenistuse väljaõpe läbi võimalikult huvitavalt, sest ... nii õpib inimene kõige efektiivsemalt.
Tuimus ja hoolimatus, on minu arvates ühed suurimad tegurid, miks ajateenistusele antakse negatiivseid hinnanguid ning kujundatakse sellega kutsealuste negatiivseid hoiakuid ajateenistuse suhtes.
Kui näiteks, rõhutan näiteks, Borja ülemat ei huvita kuidas Borja asjadest aru saab ja paugutab ainult käske, siis ei arva Borja temast tõenäoliselt eriti palju. Kui näiteks Heremi ülem tema ettepanekuid kuuldagi ei taha, siis peab ka Herem on ülemat viletsaks tegelaseks. Ja me kõik oleme sellega ju nõus.
Kuid ajateenistuses on asjad vastupidi. Täida tuimalt käsku ja ära mölise!

Teenistus ei saa ju olla ka üles ehitatud sellele, et tehakse ainult huvitavaid/põnevaid asju.
Ses mõttes olen Sinuga nõus, et tänapäeval on noori raske panna midagi tegema "sest peab". Mingit tegevust kui paratamatust (mis lõpeb seda varem, mida kiiremini ta ära teeme) võtavad ikka need põlvkonnad, kes selles eas pidid kuu aega kolhoosis kartuleid võtma või pioneeritummi saatel marssima.

Kui on vaja ikka jao positsioonid labidaga valmis visata või sumbata tunde järjest kuskil soovõpsikus, siis mind nt hoiab "käimas" lihtsalt sisemine tuluke "see on vaja lihtsalt ära teha" ja lasengi nürilt edasi. Samas nooremad tegelased (noh sünniaastad juba 1990ndate teisel poolel) kipuvad just vaimu pärast enne virisema, kuigi kehaliselt on nad minusugusest peajagu üle. Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, millega muuta taoline tunde ja tunde vältav nürisus huvitavaks....?

Noh näiteks selline lihtne ja väga oluline asi nagu jalaväejao 6 kontaktdrilli. Enamikul reakoosseisust ei ole instruktori tunnistust kapis ja inimesed lihtsalt ei saa aru, miks on vaja seda teha kümneid ja kümneid kordi läbi. Päevad läbi - muudkui teha. Juba 3-4 korra järel (aga see on ju füüsiliselt raske, eriti kui osalejad pole enam 18-a sälud) on virin lahti. Väga raske on neid motiveerida, kui nad pole kogenud, kui kiiresti ja õlitatult see kõik toimib, kui asi on 125 korda läbi tehtud. Hetkel promoveeritavat "uut väljaõpet" ma jälgin huviga, olen aru saanud, et seal on üks kõrvalprodukt ka selles, et see on huvitavam (st elulähedasem) ja osalejale mõistetavam. Tänase väljaõppe sisust saavad aru ainult need, kes õppemeetodite teemal haritud on (kas sõjakoolis või kursustel).

Praegused põlvkonnad, kes pole enam pidanud ühtegi asja varem tegema "sest seda on vaja" ei saa ka aru nt drillimise sisust, kuidas seda neile selgeks teha...tunnistan et mul mõtteid polegi....
Kes on spordiga aktiivselt tegelenud (pean silmas saavutussporti, mitte õhtust rattasõitu) ehk saavad paremini asjast pihta - sest saavutussport on kahjuks või õnneks pidev enese ületamine "sest peab". Pehmod, kelle vaba aeg möödub Facebooki taga, ilmselt ei saagi sellest aru.