www.militaar.net

Nüüdsest võib Euroopa Komisjon saata hulguseid inimestele kaela niipalju kui heaks arvab http://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak ... poliitika/

Kurjam kirjutas:Nüüdsest võib Euroopa Komisjon saata hulguseid inimestele kaela niipalju kui heaks arvab http://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak ... poliitika/

Jaak Madison valetab nagu tavaliselt ja akf Kurjam leelotab takka.

Jutt siis sellest lahendist: https://www.theguardian.com/world/2017/ ... r-refugees

Euroopa Kohus otsustas Ungari ja Slovakkia kaebusi 120 000 kvoodipõgeniku ühekordse laialijaotamise aktsiooni vastu mitte rahuldada. Sellesama aktsiooni vastu siis, mille põhjal Eestisse need 500+ põgenikku tulema pidid, kes praegu mõnihaaval tulevad ja kellest umbes pool on Saksamaa poole minema pühkinud.

Kõnealune otsus langetati liikmesriikide esindajate hääletusel, kasutades EU aluslepingu punkti, mille järgi teatud juhtudel võib riikidele siduvaid otsuseid häälteenamusega langetada: https://www.theguardian.com/world/2015/ ... 0-refugees Lõpuks hääletasid vastu ainult 4 riiki, Tšehhimaa, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia. Eesti hääletas poolt.

Kaebusi peeti asjatundjate poolt algusest peale perspektiivituteks, sest selline hääletusprotseduur tõesti lepingus eksisteerib, ja eks need siseriiklikuks tarbimiseks olidki.

Uus selline laialijagamine eeldab uut hääletust. Euroopa Komisjon seda omapead ei teosta. Euroopa Komisjon jõustab kehtivat liikmesriikide otsust.

Poola ei kavatse EL-i otsust täita ja pagulasi vastu ei võta. Õige otsus.

Poola ei kavatse peaministri sõnul hakata põgenikke vastu võtma hoolimata Euroopa Liidu kõrgeima kohtu tänasest otsusest, milles kinnitati õigust liikmesriike selleks sundida.

Euroopa Kohus lükkas tagasi Ungari ja Slovakkia kaebuse kvoodiskeemi vastu, mis kohustab liikmesriike tuhandeid varjupaigataotlejaid vastu võtma. Poola toetab Ungari ja Slovakkia seisukohta.

Beata Szydło ütles, et kohtuotsus ei üllata teda, kuid see ei muuda absoluutselt Poola valitsuse seisukohta migratsioonipoliitika küsimuses.

http://maailm.postimees.ee/4235197/pool ... t-keelduda

2015. aastal hääletas Poola kõnealuse otsuse poolt.

Kriku kirjutas:2015. aastal hääletas Poola kõnealuse otsuse poolt.

Ja suures osas selle poolthääletamise tõttu said võimul olnud erakonnad sama aasta sügisel valimistel hävitavalt lüüa. PiS ei tegutse sugugi tühja koha pealt, vaid neil on põgeniketeema suhtes rahva suure enamuse toetus taga.

Tõenäoliselt, aga endale lepinguga võetud kohustusi peaks ikka täitma.

Kriku kirjutas:Tõenäoliselt, aga endale lepinguga võetud kohustusi peaks ikka täitma.

Tuli lihtsalt uus valitsus ja leidis, et see leping pole legitiimne.
Ka meil lasti kunagi võimuhaaranute poolt sõlmitud lepinguga vene baasid sisse - vaevalt neid keegi tagasi tahab.
Ka praegune peaministripartei sõlmis lepingu Ühtse Venemaaga - nüüd nõutakse selle tühistamist, peale asjaosaliste endi.
Kohalikud pugerastid juba aktsioonis http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/r ... uru-selga/

Kurjam kirjutas:

Kriku kirjutas:Tõenäoliselt, aga endale lepinguga võetud kohustusi peaks ikka täitma.

Tuli lihtsalt uus valitsus ja leidis, et see leping pole legitiimne.

Selle jaoks rahvusvahelisi lepinguid sõlmitaksegi, et riigid oma lubadusi peaksid ka siis, kui valitsus vahetub. Mis "legitiimsusse" puutub, siis õiguslik vaidlus sai eile lõpliku lahenduse.

Kurjam kirjutas:Ka meil lasti kunagi võimuhaaranute poolt sõlmitud lepinguga vene baasid sisse - vaevalt neid keegi tagasi tahab.

Baaside leping on praeguseks kehtivuse nagunii kaotanud. Omal ajal oli see Eestile õiguslikult siduv kohustus.

Kurjam kirjutas:Ka praegune peaministripartei sõlmis lepingu Ühtse Venemaaga - nüüd nõutakse selle tühistamist, peale asjaosaliste endi.

Palun edaspidi hoiduda teemavälistest näidetest.

Kriku kirjutas:

Kurjam kirjutas:

Kriku kirjutas:Tõenäoliselt, aga endale lepinguga võetud kohustusi peaks ikka täitma.

Tuli lihtsalt uus valitsus ja leidis, et see leping pole legitiimne.

Selle jaoks rahvusvahelisi lepinguid sõlmitaksegi, et riigid oma lubadusi peaksid ka siis, kui valitsus vahetub. Mis "legitiimsusse" puutub, siis õiguslik vaidlus sai eile lõpliku lahenduse.

Ma lihtsalt teoritiseerin, aga - kui keegi geenius EL-is suruks läbi pagulusjaotuse kava kus hõredama asustusega ääremaad saaksid mõnevõrra suurema koguse uuseurooplasi (kulud katab keskmise EL elatustaseme järgi keskvalitsus - ehk siis Saksamaale sattunud saadetakse siiakanti aga makstakse neile ligi sama mis makstakse Saksamaal, tingimusel et nad rikastavad hoopis siinset kultuuri), kas me peaksime siis ka õlad longu laskma ja alluma EL kohtu otsusele kui see ütleb et liitu astudes me omale sellise kohustuse võtsime?
(Ilmselt oleks see mõne poliitiku märg unenägu sest kujutage ette, kui tuua aastas sisse 1-2% olemasolevast elanikkonnast, koos laekuva välisrahaga mis aga tarbitakse kohapeal? Mida näitaks majanduskasvu numbrid?)

Juhul, kui liitu jäämise plussid selle üle kaaluvad, siis jah.

Kogu see asi muidugi tekitab kahetisi tundeid. Ühelt poolt on meile kasulik, et seda võitlust Vysegradi riigid võitlevad - tänu nende aktiivsusele ja muidugi ka põgenikekriisi vaibumisele on üsna kindel, et teist sellist jaotuskava ettenähtavas tulevikus ei tule. Teiselt poolt on Eestile eluliselt oluline, et pacta sunt servanda põhimõte ikka võimalikult suure au sees seisaks. Eesti Vabariigi olemasolu sõltub otseselt rahvusvahelisest õigusest.

Kriku kirjutas:Juhul, kui liitu jäämise plussid selle üle kaaluvad, siis jah.

Kogu see asi muidugi tekitab kahetisi tundeid. Ühelt poolt on meile kasulik, et seda võitlust Vysegradi riigid võitlevad - tänu nende aktiivsusele ja muidugi ka põgenikekriisi vaibumisele on üsna kindel, et teist sellist jaotuskava ettenähtavas tulevikus ei tule. Teiselt poolt on Eestile eluliselt oluline, et pacta sunt servanda põhimõte ikka võimalikult suure au sees seisaks. Eesti Vabariigi olemasolu sõltub otseselt rahvusvahelisest õigusest.

Nojah, aga kui me vabariigis põlisrahvusena omaenese suhtumise tulemusena vähemusse jääme - milleks siis meile üldse seda vabariiki vaja on?
Anname võimu kohe üle mõnele ajaloolisele isandale (Saksamaa, Rootsi, Poola) või uuematele (GBR, USA) või siis vaatame ida suunast? Sest (IHMO) selliselt nagu me siin suure hurraaga jätkame võib mõnekümne aasta joksul kätte jõuda aeg kus me ka kohalikes küsimustes ei otsusta midagi ja ehk jääb vähemalt au olla ERM-i esieksponaadid.

ps. Kurb on see et minusugused (vana)mehed selliste asjade üle muretsevad, lastel on aga täiesti suva, ma ei tea mida peaks tegema, kas sundima 5 korda päevas Meka poole palvetama või piisaks kui laupäeviti ülikoolis vene keelne sõjaline õpe sisse viia.

Dr.Sci kirjutas:Nojah, aga kui me vabariigis põlisrahvusena omaenese suhtumise tulemusena vähemusse jääme - milleks siis meile üldse seda vabariiki vaja on?

Eks sellest seisukohast tulegi neid plusse ja miinuseid vaagida. EL-i astumise puhul Riigikohus midagi sarnast ka ütles.

Mõningal määral üldist targutamist EL-i üle eemaldatud.

http://naine24.postimees.ee/4236787/sak ... ksmas-kaia

Viimase kümne aastaga on Lepizig suurenenud 100 000 kodaniku võrra, kuid Lepizigi politseijõud on omakorda kahanenud 200 politseiniku võrra. Kuritegevus on aina tõusnud ja rahvas on mures.

Politsei püüab naise kaasabil vägistajast fotorobotiga pilti koostada. Kirjelduse järgi oli tegu 25-35-aastase tumeda nahaga mehega, kel on tumedad juuksed ja hooldamata habe.

Mõtlesin, et kas panna naljarubriiki, kuid tundus kokkuvõttes liiga masendav.
Võib ju vaielda, et kas tegu oli kohalikuga, kuid kirjeldust arvesse võttes pean seda vähem tõenäoliseks.

Minister: Saksa toetustel on asüülitaotlejaid juurdemeelitav mõju
http://www.err.ee/617665/minister-saksa ... uote]Saksa siseminister ütles laupäeval, et Saksamaa võrdlemisi suurtel sotsiaaltoetustel varjupaigataotlejatele on inimesi juurdemeelitav mõju.
"Saksamaa toetused põgenikele on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üsna suured. See on osa Saksamaale meelitavast mõjust," ütles Thomas de Maizière usutluses päevalehele Rheinische Post.
Saksamaale saabuval varjupaigataotlejal on õigus majutusele ning kuus 390 eurole, mis on mõeldud toidu ja riiete ostmiseks ja muudeks kuludeks.
Kantsler Angela Merkeli juhtimisel võttis Saksamaa 2015. ja 2016. aastal vastu üle miljoni varjupaigataotleja, kelle vastuvõtmist menetleb de Maizière'i juhitud siseministeerium.
Merkeli liitlase de Maizière'i avaldust, mille ta tegi kaks nädalat enne parlamendivalimisi, asusid kritiseerima vasakpoolsed erakonnad nagu Die Linke ja Rohelised.
Abi põgenikele "ei saa viia allapoole elatusmiinimumi", ütles Roheliste parlamendifraktsiooni juht Katrin Göring-Eckardt. Merkeli Kristlikud-Demokraadid "on valmis tegema mida iganes", et hääli koguda, lisas Göring-Eckardt.
Die Linke parlamendisaadiku Jan Korte arvates üritab de Maizière "moonutada õigust varjupaigale".
De Maizière rõhutas laupäeval vajadust ühtlustada EL-i riikide varjupaigamenetlust. EL vajab "tõelistelt homogeenset varjupaigasüsteemi," ütles ta.[/quote]