www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Veebr, 2025 19:43 Enne järelduste tegemist võiks vähemalt 2 esimest lauset läbi lugeda

Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul oleks põlevkivijaamade pidevalt töös hoidmisega võimalik Balti regioonis saavutada Soomega sarnane elektri hind. Samas ei oleks selline tegevus regulatiivselt võimalik, kahjustades teisi elektritootjaid ja Eesti Energiale kahjumlik.

Siis peaks selle asemel, et mõelda, kuidas ei saa, mõtlema, kuidas saaks elektri hinda alla tuua. Kui pole regulatiivselt võimalik, tuleks muuta regulatsioone.
Või viige taastuvenergia tasu asemel sisse fossiilenergia tasu

Aga loomulikult,

vastas Durejko, et temale teadaolevalt teemat valitsuse poole pealt arutatud ei ole.

Üks hästi loll küsimus: miks Eesti Energia ise neid tuulikuis ei ehita? Sügisel paneb oma kivisöe jaamad tööle ja kevadel kinni.

Ehitab ikka: https://enefitgreen.ee/tuuleenergia/tootmine .

Lehtmetsa sõnul on hinnatõusu taga osaliselt kehvemad tuuleolud ja seeläbi oluliselt väiksem tuuleenergia maht turul. Eesti vaatest on sel veebruaril olnud tuult 19 protsenti ehk 14,6 GWh vähem kui 2024. aasta veebruaris.

Ma märgin siin lisaks, et võrreldes eelmise aasta veebruariga on meil sel aastal võrguga ühendatud tuugenite nimivõimsus kokku ligikaudu 2x suurem (kui keegi teab täpselt, palun viita, minu hinnangul 750MW).
Eleringi Dashboardi andmeil tootsid Eesti tuulepargid veebruaris keskmiselt 115MW võimsusega (jämedalt 15% nimivõimsusest). Veebruari tarbimine keskmiselt 1077MW. Tõsi, veebruar oli ka parajalt külm. Tartu Ülikooli ilmajaama andmeil keskmiselt -3,8C. Külmem on olnud 2021 (-6,8), 2018 (-7,9), 2012 (-9,9). Varasemasse ei vaadanud.

Täiendavad tuulikud meid ei päästaks ega isegi leevendaks olukorda oluliselt.

2korda2 kirjutas: ↑01 Mär, 2025 18:07 ...
Ma märgin siin lisaks, et võrreldes eelmise aasta veebruariga on meil sel aastal võrguga ühendatud tuugenite nimivõimsus kokku ligikaudu 2x suurem (kui keegi teab täpselt, palun viita, minu hinnangul 750MW).
...

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel siiski vähem: 457MW: https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Mär, 2025 21:40

2korda2 kirjutas: ↑01 Mär, 2025 18:07 ...
Ma märgin siin lisaks, et võrreldes eelmise aasta veebruariga on meil sel aastal võrguga ühendatud tuugenite nimivõimsus kokku ligikaudu 2x suurem (kui keegi teab täpselt, palun viita, minu hinnangul 750MW).
...

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel siiski vähem: 457MW: https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/

See leht väidab, et Eestis tuulel 682MW installeeritud võimsust ja et hetkel just praegu tuleb sealt 17MW, mis teeb kokku 2,49 % võimalikust.
https://app.electricitymaps.com/zone/EE/72h/hourly
Praegu on siis selline olukord, et Eestis ja Leedus tuult suurt ei ole. Leedus protsentuaalselt koguinstallist siiski praegu toodangut tuleb rohkem- ca 7%. Mõlemad meresisendkaablid Baltimaadesse on 100% hõivatud- Rootsi-Leedu isegi 725, ehk 103,5% installvõimsusest, Estlink1 360MW. Selles olukorras siis praegu Läti toodab veest (Doles Sala) ja gaasijaamadest. Toodab niipalju, et eksportida (saata oma toodangut) nii Eestisse, kui ka Leetu. Kummassegi no nii 100-120MW tuuris. Leedu paneb samas enam-vähem sama koguse ka kohe edasi Poolasse edasi. Leedu elab siis praegu Rootsi kaabli ja oma Leedu gaasijaamade peal, kokku ca80%, Eestis aga siis on energiast 50% pärit kas Soomest (37%), või Lätist (12,5%), edasi tuleb 36% ikka meie oma põlevkivist ja siis riburada pidi väiksemas mahus muud manti. Läti kohta siis energia tuleb 43% veest ja 51% gaasist. Ja on öö, laupäev vastu pühapäeva, piisavalt soe, tarbimine on väiksem. Ja pime kah, päiksest pole sel kellaajal üldse mõtet rääkida.

Läti ikka ekspordib, mitte ei impordi. Aga sellega eksivad ka ajakirjanikud enamasti. Eile lugesin Delfist miskit kliimateadlast, kelle sõnul oli aastal 2010 olnud 57 päeva järjest tuulevaikus. Peab ikka räme akupark olema, et kahe kuu elekter varuks hoida.

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel siiski vähem: 457MW: https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/

See leht väidab, et Eestis tuulel 682MW installeeritud võimsust

Eleringi andmetel oli 2024 tuuleenergia toodang u. 1 TWh. Seejuures kõige parema ja kõige kehvema kuu toodangu vahe on üle 4x (juunis 46'660 MWh, detsembris 183'231 MWh).
Seega kui võtta aluseks 457 MW installeeritud võimsus, oleks kasutegur 25%.
Kui võtta aluseks 682 MW, oleks kasutegur 16,7%.

Peeter kirjutas: ↑02 Mär, 2025 0:41

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Mär, 2025 21:40

2korda2 kirjutas: ↑01 Mär, 2025 18:07 ...
Ma märgin siin lisaks, et võrreldes eelmise aasta veebruariga on meil sel aastal võrguga ühendatud tuugenite nimivõimsus kokku ligikaudu 2x suurem (kui keegi teab täpselt, palun viita, minu hinnangul 750MW).
...

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel siiski vähem: 457MW: https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/

See leht väidab, et Eestis tuulel 682MW installeeritud võimsust ja et hetkel just praegu tuleb sealt 17MW, mis teeb kokku 2,49 % võimalikust.
https://app.electricitymaps.com/zone/EE/72h/hourly ...

Erinevatel ajahetkede kohta käivad numbrid saavadki olla erinevad, sõltuvalt arvestuse alustest, sest isegi kui suuremad "(väike) juhitamatud tootjad" on võrku ühendatud, siis ei pruugi need seadmed olla veel "juriidiliselt töösse võetud".

Valmis ehitatud elektripaigaldist saab arvestada "töös olevana" alles siis, kui kõik vajalikud võrguettevõtja poolt nõutud testprotseduurid on läbitud ja vormistatud vajalikud (liitumis)dokumendid.
Testperioodil seadme sisselülitamist ei loeta et see seade oleks "töös olev seade".

Näiteks üle 100kW päiksepargi testperiood võis mõned ajad tagasi kesta isegi aasta ja suurematel paigaldistel vastavalt pikemat aega, sõltuvalt võrguettevõtte äranägemisest.

Siis saigi juhtuda nii, et võrguettevõtja nõudmisel pidi vastvalminud päiksepark olema testimiseks mitmed kuud töös aga kuna seade ei olnud vastu võetud ja tootmislepingut ei olnud veel sõlmitud, siis pargi omanik sellel ajal võrku toodetu eest ka tasu ei saanud.

(Väga paljudel juhtudel pidid eramuomanikud võrku toodetud elektrile isegi peale maksma, kuni elektriarvesti ei olnud veel kahepoolsele elektriliikumisele ümber seadistatud.)

Some kirjutas: ↑02 Mär, 2025 9:10 Läti ikka ekspordib, mitte ei impordi. Aga sellega eksivad ka ajakirjanikud enamasti. Eile lugesin Delfist miskit kliimateadlast, kelle sõnul oli aastal 2010 olnud 57 päeva järjest tuulevaikus. Peab ikka räme akupark olema, et kahe kuu elekter varuks hoida.

Jah loomulikult! Aitähh täpsustuse tegemise eest. Juba viisin paranduse sisse. Öösel kirjutasin, veel redigeerisin üle ja tõstsin siis lausestust ringi ja ... ja loe üle, või ära loe, ikka nii rumal ja naiivne viga ja apsakas sõnastuses sees. Üritan edaspidi ikka veel hoolsam olla! Aitäh parandava märkuse eest!

Teen veel täienduse oma eileõhtusele Balti energiaülevaatele
*Eesti-Soome suunal on bilansis ikka üleval nii Estlink1, kui Estlik2, st ülekandevõimsuseks on ikkagi märgitud see 350 pluss 650. Ehk siis ressursiks 1000MW. Kuigi Estlik2-e 650 sellest on rivist väljas.

Eesti bilanss: nüüd päeval on tuul tõusnud ja sellega lisandunud võrku ca80MW meie tuule energiat ( 15% peale võimalikust) ja hetkel on see tõusev, samamoodi on päeval päikesest tulemas ca 100MW ja see on 8,5% meie võimalikust võimsusest. Põlevkivi on tõmmatud alla üle 2 korra- 12% protsendi võimalikust võimsusest ja 17% kogu bilansi osakaalust. Estlink üks täiskoormusel loomulikult suunaga Eestisse ja Lätist veel kah ca 100MW meile lisaks.
Lätist: kui öösel oli neil tuul päris 0 kohe, siis praegu on vindid pannud ennast tuule käes suisa 28% võimaliku võimsusega pöörlema. Sama ka päiksega- nagu meilgi võimalikust ca 9,5%. Aga neil on seda osakaalu nii vähe installitud, et praegune tuul+päike annab võrku vastavalt 38 ja 28 MW. Vesi (hüdro) on kolmandiku võrra tõmmatud alla 30% kanti ja gaas üle 3 korra alla 16% tuuri. Lätis siis import Leedust ca 350MW ja samas eksport Eestisse see ca 100MW.
Ja nüüd siis Leedu: välisbilanss siis Rootsist sisse (import) see 700-st isegi 752MW, edasi siis Lätisse välja (eksport) 350MW ja Poola välja (import) ca 135MW. Gaasil on tõmmatud võimsus 3 korda alla. Sest kogu seda öist üle Baltikumilist energipuudust katnud gaasi ja põlevkivi kasutamist on praegu asendanud Leedu tuul- vindid panevad praegu 35% võimsuse peal. Aga kuna neil on installitud võimsust 1,83GW, siis see sealt tuleva energia maht on ca 640MW võttes koos kogu-Balti-päikesega üle siis selle öise Baltikumiülese gaasi- ja põlevkivivajaduse. See tuul moodustab praegu ca kolmandiku kogu Leedu energia bilansist, koos Rootsi-kaabliga kokku siis 2/3 kogu mahust. Lisandub veel päevane Leedu päike, mis paneb 6%-se tootlikusega, aga see moodustab kah pea 150MW.

Hetkel siis võiks tinglikult öelda, et praegu võimaldab Leedu tuul meil ca 100MW jagu tõmmata põlevkivilt vunki maha koos meie enda oma 80-se tuule ja 100-se päikese abiga. Öösel oli Leedu tuule asemel meile abiks Läti vesi&gaas. Lätil võimaldab samamoodi Leedu tuul võtta praegu gaasikatlalt tule väiksemaks ja siis keerata ka lüüsid Daugaval tiba koomamale ca 450MW võrra. Kui Leedu tuult praegu selle 650MW jagu poleks, siis tuleks jällegi Daugaval lüüse avada või gaasikateldele tuld alla teha, või põlevkivi ahju loopida.

https://reporter.kanal2.ee/8201492/eest ... haskasumit
Vähemalt riigi firmal läheb hästi. ( iroonia)

Hetke parima teadmise kohaselt on Eestis võrku ühendatud vähemalt 457 + 255= 712MW tuugeneid. Esimene Tuuleenergia assotsiatsiooni lehelt pärit ja teine Sopi-Tootsi pargi võimsus (Enefit Green, börsiettevõtte aruannetes on kinnitanud täielikku tootmisvõimsuse saavutamist juba 2024 aasta sees).
Arvestades rekordtoodanguga (585,8MWh/h 16.11.2024 17:00) on see enam-vähem loogiline.
2024 aastat on väga halb analüüsida, sest tuugeneid pandi olulises mahus juurde aga täpset lisandunud võimsuste aega ei tea. 2025 on juba oluliselt parem - meil on teada konkreetne võimsus aasta alguses (712MW) ja vähemalt hetkel ma ei tea, et lähemal ajal oluliselt juurde tuleks.

Vaatlen 2025 kahe esimese kuu toodangut. Andmed nagu ikka Eleringi dashboardilt.
Seekord perioodis 1 tund ilma toodanguta: 06.01.2025 16:00.
Kokku mõõtepunkte 1416.
Keskmiselt toodeti tuulest 180,45MW võimsusega, mis on napilt üle 25% nominaalist.
Maksimumtund oli 18.01.2025 08:00 - 578,2MWh/h
Tunde alla 10% nominaalvõimsuse (<71,2MW): 421, mis moodustab kogu mõõtepunktide hulgast pea 30%. See on oluline mõõdik - meil ei ole "üksikud tuulevaiksed päevad". Pea kolmandik ajast tuult pmst ei ole ja kui kogu selle aja peab katma gaasijaamadega, siis läheb see päris kalliks.
Tunde alla 25% nominaalvõimsuse: 769, ehk >54% mõõtepunktide hulgast.
Kokku toodeti tuulest vaadeldaval perioodil 255 342 MWh. Sama perioodi tarbimine oli 1 507 821,3MWh.

Endiselt - ma ei näe kuidas täiendavate tuulikute lisamine meid säästaks/päästaks. Küll märkasin, et nüüd on SALK rakendatud ka tuuletootjate vankri ette. Küsimused on selge kallutatusega. Pealegi on täiesti selge, et inimestel ei ole tõest infot tegeliku olukorra kohta. Vägisi tekib võrdlus "huultelt lugemisega", mida soovitati enne viimaseid valimisi.

Soomlaste "kaugkütte moodullreaktor" sai 22 miljonit euri rahastust, plaanivad ehitada täismõõdus piloot-jaama juba selle aasta lõpuks:

https://apnews.com/press-release/globen ... d10595c7c3

Isenesest päris huvitav 50MW (soojusenergiat) lahendus. Lubavad hinda €40/MW. Peaks vb meilegi Narva ja mujale paigaldama?

Siin on lahenduse (müügimaterjali) tehniline kirjeldus:
https://www.steadyenergy.com/solution

Lahendus asub tervenisti maa-all, toodab ainult soojust. Standardlahenduses nähakse 4 reaktori komplektI:





Suvel saab kasutada jääksoojust näiteks merevee magestamiseks (44 000 - 88 000 kuupmeetrit vett päevas).

Nende vaid kütteks loodud pisireaktoritega on veel see , et neile on leebed normid asukoha suhtes , neid võib vist lausa linnasüdamesse rajada .

Ma pole seda teemat algusest lõpuni läbi lugenud kuid mul oleks Eleringile, Majandus- ja Keskkonnaministeeriumile mõned küsimused:
1. Miks rajati Estlink 2 überkalli kaabliga, mida ainult spetslaeva ja väljaõppinud meeskonnaga saab parandada, selle asemel, et vedada kaks ühesoonelist kõrgepingekaablit, mida vigastuste korral on lihtne, odav ja mis kõige olulisem, saaks kiirelt parandada?
2. Miks rajati reservelektrijaam ainult maagaasitoitega, oleks võinud ehitada nii maagaasi kui ka põlevkiviõli tarbivad elektrijaamad?
3. Miks ei kasutata Narva põlevkivielektrijaamades enam haket. Seda võiks kasutada kombineerituna põlevkiviga, et saaks katlad koguaeg töös hoida, põletades kalli hinna perioodil põlevkivi ja odava elektri hinna ajal puiduhaket, mille pealt CO2 maksu ei arvestata? Tähendab, et põlevkivi/puidu kasutaust ei tehtaks mitte reaalaja järgi vaid bilansiliselt.
4. Miks kasseeritakse elektriülekandetasu/võrgutasu eest tarbijatelt raha, kui elektrihind on negatiivne? Samal ajal teenib Elektrilevi ka kadudelt, ehk siis kahekordselt, loogiline oleks see, et Elektrilevi hüvitaks tarbijaile selle osa oma teenistusest mis elektriarvete võrgutasu komponendil on arvestatud võrgukadudena? Kui tõsteti võrgutasusid, siis põhjenduseks oli see, et elektrihind on tõusnud ja Elektrilevisl on suurenenud kulud võrgukadude tõttu. Eesmärk oleks ju nügida tarbijaid rohkem tarbima elektrit ajahetkel kui elekter on miinuses.