www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 13:35

Davidsoni mees seda ei tea, aga "automaatkast" annab käsikastiga võrreldes kütuse kokkuhoidu vaid siis, kui tegemist on automatiseeritud mehhaanilise käigukastiga. Hüdromehhaaniline käigukast, mis samuti on veel mõnel pool kasutusel, tagab üsna kindlalt suurema kütusekulu, eriti linnasõidus, sest hüdromehhaanilise kasti võimsuskadu käigukastis on umbes poole suurem. Mõned inimesed ei tea sedagi, et "automaatkaste" on tegelikult 3 eri tüüpi (kolmas on veel variaatorkast).

Ära sa ütle, nii tark jutt kohe. Tead kohe, mida mina tean ja mida mitte. Äkki sa siis mainid ka nii muuseas ära, millist tüüpi automaatkäigukasti kasutavad kaasaaegsed veokid?

Scania kasutab nt robotiseeritud mehhaanilist käigukasti, Mercedes kasutab aga hüdromehhaanilist (Allisoni oma).
Volvo robotiseeritut. MAN hüdromehhaanilist.
Kuidagi ei saa väita seda, mida sa eespool väitsid.
Mõlemal on omad probleemid, kuid töökindlamaks peetakse hüdromehhaanilist. Mille kohta ei saa väita ökonoomsem kui käsikast.

Variaatorkaste veoautod ei kasuta.

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Apr, 2024 13:51 Jutt oli sellest, et Kapten Trummi arvates paigaldadatakse automaatkäigukaste veoautodele selle pärast, et noored juhid ei oska manuaalkasti kasutada. Mina ütlen, et see väide ei pea paika, sest veoautoga teenitakse raha ja kuna kaasaaegne automaatkast on targem kui juht, kasutab selline auto vähem kütust. Seeläbi teenib transpordi firma rohkem kasumit.
Ärimehed, kes oskavad raha lugeda, ostavad need automaatkastid mitte selle pärast, et neil ei ole manuaalkasti peale juhte võimalik saada vaid selle pärast, et nendega õnnestub paremini raha teenida. Äri ei juhita kellegi meeldimise või arvamise najal vaid Exceli tabeli abil.

Miks siis Eestis sõidavad ringi hüdromehhaaniliste käigukastidega mersu ja MANi veoautod? Nende firmade omanikud ei jaga matsu? Või äkki ei taheta riskida tundmatu loomaga? Meenutades "hitleri kättemaks" VW DSG (mis on samuti robotiseeritud mehhaaniline käigukast) sekeldusi?

Hüdromehhaanilises käigukastis on selline asi nagu hüdroturbiin, mis tekitab momenti libisemise arvelt ja halvendab ökonoomsust.

Loomulikult ei oska ja ei taha, tean hästi ühte veofirma omanikku, noored, kuuldes, et sõita tuleb käsikastiga, keeravad põhimõtteliselt ukse peal ringi.
Siis ei saa ju sõidu ajal nutiseadet näppida ja muude kõrvaliste asjadega tegeleda.

Seda et lubatud täismass sõltub sildade arvust ja teid lõhub ülemäärane teljekoormus mitte täismass. Täismass on oluline sildadel, laeva peal jms

Soome 76 tonnine autorong on tavaliselt veokal 4 silda, kärul 5 ja olenevalt pealisehitusest võtab ca 45 tonni koorma. Kui muidu samas mõõdus autol on kärul 4 silda siis on kohe ka lubatud kandevõime väiksem ja pigem on ta 68 tonnine.
Oleneb veel et kas sillad on 1 ees 3 taga või 2+2 , sellest kas rattad on paarisrattad või laiad ühekordsed (neid ei panda sellepärast et noored juhid ei oska rataste vahelt kive välja koukida .
Selle jaoks on terve piltidega tabel ja mitte sugugi nii et suvalisele veokale võib 45 tonni koormat panna.

Kui niisugune Soome turule ehitatud metsaveoauto Soomes ei lõhu teed ja Paldiski poole minnes lõhub siis ma ei oska muud pakkuda kui et Paldiski tee on valesti tehtud. Autol pole häda midagi. Kapten Trumm peaks iga päev koju minnes endale meelde tuletama et sõidab mööda teed mille ehitas vähempakkumise võitja

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 14:28
Miks siis Eestis sõidavad ringi hüdromehhaaniliste käigukastidega mersu ja MANi veoautod? Nende firmade omanikud ei jaga matsu?

Ikka jagavad. Kas on äkki võimalik, et hüdromehaanilised käigukastid on ka edasi arenenud ja on ökonoomsemaks muutunud? Äkki tood ka kütuse kulu numbrid välja, et näidata kui palju ebaökonoomsemad need hüdromehaanilised käigukastid on? Tänapäevastel, kaasaaegsetel raskeveokitel.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 14:28
Loomulikult ei oska ja ei taha, tean hästi ühte veofirma omanikku, noored, kuuldes, et sõita tuleb käsikastiga, keeravad põhimõtteliselt ukse peal ringi.
Siis ei saa ju sõidu ajal nutiseadet näppida ja muude kõrvaliste asjadega tegeleda.

"Ei oska" ja "ei taha" on suur vahe. Sama palga eest valib mõistusega inimene muidugi endale töö tegemiseks automaatkastiga auto. Manuaali mehe leiad ka aga võib rohkem palka küsida. See käib "ei taha" kohta.

"Ei oska" on aga sinu väljamõeldis halvustamaks noori inimesi, et kompenseerida enda alaväärsuskomplekse. Oskavad, aga ei taha.

Üldiselt võiks kaasfoorumlased hoogu maha võtta ja jätkata toon viisakamalt.

Kui aga viisakalt ei oska, ei ole ka seda teemat siin vaja lahti hoida.

Kui on tunne, et suurel uhkel autol ei ole nii mehine hääl, kui võiks olla, siis saab aretada autole põhjaalla sellise "Sound Booster'i" nagu kaasaegsetel (keskonnanõuetele vastavatel) autodel on kasutatud ostjate lollitamiseks.
https://youtu.be/IfrsXIz87Jw?t=155

https://mqb-blog.com/en/2021/10/19/active-exhaust/

Oh taevas küll, milleks nii lihtsat asja nii keeruliseks ajada? Igavene kallis jurbel, külge keevitada ka veel vaja, pluss juhe vedada, elektroonika paigaldada... Kui tahad, et sinu auto kõlaks nagu WRC-rallikas (või tahad hoopis naabrimehele väikest sigadust teha ), pole vaja muud kui juppi jalgratta õhukummi ja kaablivitsa, lõdvikuklambrit või lihtsalt juppi traati:
https://www.youtube.com/watch?v=2Hb2KzJ ... nnel=Arvic

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 11:39 Minul ei ole neid "oskusi" hiljem vaja läinud igatahes. Ei Nortonit ega neid algelisi tekstitöötluse programme. Olen Windowsiga siiani hakkama saanud ja Linuxist ei tea midagi.

No täpselt, autodega on sama teema, tänapäeva veokijuhil ei ole vaja 52 klapireguleerimist teada-tema "lihtsalt" sõidab ja hooldusega tegelevad teised inimesed. Uljastel 90ndatel oleks olnud mõeldamatu et arvutikasutaja ei tea mis protsessor ta arvutil on või kuidas mälu lisada jne. Praegu aga failid on desktopil ja võrguketta lingi tegi ränk it tugi. Aga kui nii saab töö tehtud, siis milleks need lisa oskused jutumärkidega või ilma.

Manurhin kirjutas: ↑25 Apr, 2024 3:55 Oh taevas küll, milleks nii lihtsat asja nii keeruliseks ajada? Igavene kallis jurbel, külge keevitada ka veel vaja, pluss juhe vedada, elektroonika paigaldada...

See ei ole mitte poiskeste mänguasi, nagu esmapilgul võib tunduda vaid jõukamate meeste luksusautode kallis lisa, mille olemasolu omanik ei pruugi teadagi, et kas see tema autol on ja kas töötab.
"Sumpasupakas" on Audi, Maserati, jne. originaalvarustuses ja teistele autodele (BMW, Mersu, jne.) on nüüdseks saadaval järelpaigalduskomplektid, mis saavad helitegemise info auto CAN võrgust ning võimalik on kasutada kuut eraldi seatavat helitausta.

Senikaua kui originaalosa autoall podiseb on kõik ilus aga kui valjukas seal sees ära laguneb siis selgub, et originaalosa maksab ca 2000eur ja otsitakse mooduseid "helivõngutaja" iseremontimiseks.

Nüüdseks on tootmises originaalidest paremad, spetsiaalsed veekindlad bassielemendid, millede töötemperatuuri vahemik on -40C kuni +150C ja mis sobivad nii sumpas kui ka sauna leiliruumis kasutamiseks.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5
Lagunenud originaalelement.

Tegelane5 kirjutas: ↑25 Apr, 2024 8:22 ... No täpselt, autodega on sama teema, tänapäeva veokijuhil ei ole vaja 52 klapireguleerimist teada-tema "lihtsalt" sõidab ja hooldusega tegelevad teised inimesed.
Uljastel 90ndatel oleks olnud mõeldamatu et .....

.... "mootori klapiklõbina" kaebuse peale näeb esindus ette uue mootori paigaldamise, nagu see tänapäeval on tavaline, kui autotootja originaal remondijuhendis ei ole ettenähtud klapiajami remonti.
(Jah, mul oli auto, mille kohta esinduses õeldi VIN koodi järgi, et "Selle masina mootorit ei remondita ja ainult saame uue mootori müüa".)

Mingi vaakumiga liigutatav "sport" klapp oli juba BMW E39 originaal tagasummutis olemas 1990ndate teises pooles, kunagi nägin ja enda jaoks fikseerisin. Ehk siis teatud gaasi vajutuseni oli asi vaikne ja edasi klapp läks lahti ja asi muutus "sportlikumaks". Teatud mõttes on reguleeritav summuti õige, sest heitgaasi parameetrid muutuvad päris oluliselt. Mis on hea vaikne tühikäigul, on liiga takistav 5000 pöördel ja mis on hea 5000, on liiga väikese takistusega tühikäigul. BMW teeb muidu summutiga päris palju tööd ja sobitab seda masstootmise piires päris hästi. Näiteks E28 seerias on 528i summutitoru 45 mm (2 toru on), kuid 535 oma on juba 51 mm torudest, pütid on samasugused.

Kui tegeleda peenhäälestusega, nt torukollektor - siis siin on oluline juba torude maht ehk läbimõõt ja pikkus, kui soovitatakse saavutada efekti, et ühe silindri väljalase aitab silindrist välja järgmise silindri oma.


Aga miski ei tooda parimat heli kui loomulik mootor, mitte 3-silindrilise imemootoriga hüübriidleksused, millel V8 häält kõlaristest tuleb. Õues võib muidugi sellise "sound" meenutada porikärbse lendu.

"Ei oska" ja "ei taha" on suur vahe. Sama palga eest valib mõistusega inimene muidugi endale töö tegemiseks automaatkastiga auto. Manuaali mehe leiad ka aga võib rohkem palka küsida. See käib "ei taha" kohta.

Ei oska" on aga sinu väljamõeldis halvustamaks noori inimesi, et kompenseerida enda alaväärsuskomplekse. Oskavad, aga ei taha.

Sa ilustad siin asja täiesti kriitikavabalt.
Sinu kirjeldatud 14-a mossetuunija on omataoliste hulgas üks VÄGA harv erand, kelletaoliseid oli minu 14a vanuses tunduvalt rohkem. Ka mina olen sõitnud traktoriga ja isaga koos mosse käigukasti maha venitanud. Toona polnud selles midagi imelikku, kes taolisi asju ei teinud, peeti memmekaks.
Tänane läbilõikeline 14a noormees on enamasti peale nutiseadmes toimuva reaalsest maailmast vähe huvituv nisanäpp, kes läbib isegi tööõpetuse kursuse koolis suurte raskustega ja kes jalgratta lohvi käib Hawai Expressi teeninduses lappimas.

KV inimesed ütlevad, et sõjaväkke kutsumise hetkel on täna C-kati lubade omanik üsna harv erand ja juba B-kati olemasolu on pea kindel pääse autojuhi kohale, sest üllatavalt paljudel noormeestel pole täna üldse lubasid. Kui mina koolis käisin, siis toona kui mehel polnud keska lõpuks lube, peeti sellised juba imelikuks. Siit edasi küsimus, et kui mees pole täisealiseks saades suutnud endale lube hankida, siis mida ta üldse suudab?

KV inimesed ütlevad, et sõjaväkke kutsumise hetkel on täna C-kati lubade omanik üsna harv erand ja juba B-kati olemasolu on pea kindel pääse autojuhi kohale, sest üllatavalt paljudel noormeestel pole täna üldse lubasid. Kui mina koolis käisin, siis toona kui mehel polnud keska lõpuks lube, peeti sellised juba imelikuks. Siit edasi küsimus, et kui mees pole täisealiseks saades suutnud endale lube hankida, siis mida ta üldse suudab?

Teretulemast 21. sajandi reaalsusesse. Vajadus auto/liiklusvahendi omamise ja sellega kaasnevale juhtimisõigusele on tänapäeval kordades vähenenud aegadest kui ''meie'' juhilube tegime. Muutunud elustiil, töökombed, vähenenud suhtlemisvajadus ning vajadus/võimalused kuhugi liikuda dikteerivad oma. Samuti on juhtimisõiguse saamiseks vajalikud väljaminekud kasvanud ikka drastiliselt aegadega võrreldes, kui neid tihti juba kooliprogrammi käigus tasuta või kommiraha eest saadi (jätame raha devalveerumise ja elukalliduse tõusu kõrvale). Endalgi oli keskeriõppeasutuses õppeprogrammis kohustus läbida liiklusõpe ja saada B,C kati load. Palju tänapäeval enam selliseid asju koolide õppekavades pakutakse?

Meil kulutulena leviv valglinnastumine suurendab just vastupidi, auto vajadust. Ilma autota ei saa kuskile. Võrdle Mustamäe paneelmaja esist parklat õhtul sama parklaga 1982, kus seal seisid üksikuid autod.