www.militaar.net

Ma ei teadnudki, et looduslikud vesinikumaardlad on ka olemas: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203655 ... iniku-varu .

Hetkel pole aega otsida, aga ju see ikka peab kuidagi seotud olema .

Kriku kirjutas: ↑24 Mär, 2025 9:25 Ma ei teadnudki, et looduslikud vesinikumaardlad on ka olemas: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203655 ... iniku-varu ..

Seda nad räägivad jah juba mõnda aega:
https://teadus.postimees.ee/7917140/maa ... apalavikku
https://teadus.postimees.ee/8179779/uhe ... ust-pungil

Minu jaoks kahandab selliste artiklite tõsiseltvõetavust näiteks selline jutt:
"... valge vesiniku leiukoha. See vesiniku vorm esineb looduslikult ja ei vaja tööstuslikku tootmist, erinevalt rohelisest vesinikust, mida toodetakse taastuvenergia abil, või hallist vesinikust, mida saadakse fossiilsetest kütustest..."

Andke andeks, aga sellised vesiniku vormid saavad esineda ainult rohepöörajate peades.

See on ülima tõenäosusega tõlkija ila.

Kriku kirjutas: ↑24 Mär, 2025 10:47 See on ülima tõenäosusega tõlkija ila.

Seda jah, aga häälestab mul karvad turri. Olgu,

aga tegelikult oleks kena, kui mõni keemiateadmistega inimene selgitaks, kuskohast see vesinik sinna maa alla saab (sai).
Metaani lagunemisel? Soojust ja rõhku on seal all võtta tõesti, ehk ka vett.

P.S. Akf Madis Reivik tõi viite.

https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_hydrogen

Vot kus lugu.. äkki polegi tõlkija viga ?

Kriku kirjutas: ↑24 Mär, 2025 10:47 See on ülima tõenäosusega tõlkija ila.

Neil päevil pajatas Postimees süüdimatult suurtükitündritest...

Madis Reivik kirjutas: ↑24 Mär, 2025 11:23 https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_hydrogen

Vot kus lugu.. äkki polegi tõlkija viga ?

Tavainimesed räägivad siiski looduslikust vesinikust. Mida ka wiki artiklis on põhilisena üles sehkendatud.

olevtoom kirjutas: ↑24 Mär, 2025 11:23 aga tegelikult oleks kena, kui mõni keemiateadmistega inimene selgitaks, kuskohast see vesinik sinna maa alla saab (sai).

Vesinik on Universumi algaine, kõige kergem element, mille moondumine termotuumareaktsioonis loob raskemaid elemente kuni rauani. Rauast raskemad elemendid tekivad kas supernoova plahvatuses või näiteks neutrontähtede kokkupõrkes.
Seega küsida, kust vesinik Universumisse sai, on üsna mõttetu.

Pigem võiks küsida, kuidas ta sealt välja ei pääse.

Küllap pääsebki (temperatuur on ka päris kõrge seal allpool) aga ilmselt tekib seda juurde.

https://pubs.geoscienceworld.org/gsl/ge ... xploration

tsivi_list kirjutas: ↑24 Mär, 2025 11:30 Vesinik on Universumi algaine, kõige kergem element, mille moondumine termotuumareaktsioonis loob raskemaid elemente kuni rauani. Rauast raskemad elemendid tekivad kas supernoova plahvatuses või näiteks neutrontähtede kokkupõrkes.
Seega küsida, kust vesinik Universumisse sai, on üsna mõttetu.

Ma midagi olen tähtede evolutsioonist isegi kuulnud, samuti planeetide tekkimise teooria(te)st. Viimased väidavad, et siseplaneedid oma suhteliselt nõrga külgetõmbejõu ja kõrge temperatuuri tõttu ei suuda tekkides vesinikku eriti kokku korjata. Kül on nimetet vesinikul varem, tähtedevahelise gaasi ja seejärel prototähena elutsedes aega ühineda teiste aatomitega. Seetõttu ma kahtlen, et vesinik otse universumist maakoorde jõudis, ehk toimus see ikka läbi mingite ühendite. Ja nende ühendite lagunemine peab vesinikku praegugi juurde tootma, muidu oleks see juba ammu ää difundeerunud. (Heeliumigi tekib järjest juurde).
[OT]See universumi vesiniku jutt meenutas mulle üht Toyota Mirai reklaamteksti, kus säärase auto ühe kõva eelisena toodi ära see, et vesinik on universumis kõige levinum element -- 4/5 kogu ainest. A' sellest, et universumi meile ligipääsetavas osas sisaldub teda 0,74 %, ei hakatud ruumipuudusel rääkima.[/OT]

olevtoom kirjutas: ↑24 Mär, 2025 12:53 Heeliumigi tekib järjest juurde.

Maa atmosfääris leiduv heelium pärineb peamiselt maakoores toimuvast radioaktiivsest lagunemisest, mitte Päikeselt.
Radioaktiivne lagunemine (peamiselt alfa-lagunemine uraani ja tooriumi isotoopidelt) toodab maakoores heeliumi aatomeid. Need migreeruvad aeglaselt läbi kivimite ja jõuavad lõpuks atmosfääri. See protsess on põhiline Maa atmosfääri heeliumisisalduse allikas.
Päikesetuulega saabub heelium küll Maa lähedusse, kuid Maa magnetväli (magnetosfäär) suunab enamiku päikesetuule osakesi ümber planeedi. Ainult väga väike osa (hinnanguliselt alla 100 kg päevas) jõuab reaalselt atmosfääri, mis on tühine kogus võrreldes radioaktiivse lagunemise tulemusel tekkiva heeliumiga.
Heelium moodustab Maa atmosfäärist ligikaudu 5,2 ppm (osa miljoni kohta), mis on üsna väike, kuid siiski mõõdetav kontsentratsioon.

[OT]See universumi vesiniku jutt meenutas mulle üht Toyota Mirai reklaamteksti, kus säärase auto ühe kõva eelisena toodi ära see, et vesinik on universumis kõige levinum element -- 4/5 kogu ainest. A' sellest, et universumi meile ligipääsetavas osas sisaldub teda 0,74 %, ei hakatud ruumipuudusel rääkima.[/OT]

Maal olev vesinik pärineb mitmest allikast:

1. Planetaarne kujunemine - suur osa Maa vesinikust oli kohal juba planeedi tekkimise ajal. Päikesesüsteemi moodustumisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi sisaldas algne pilv, millest Maa moodustus, juba vesinikku, kuna vesinik on universumi kõige levinum element.

2. Primordiaalse atmosfääri jäägid - varajane Maa atmosfäär sisaldas palju rohkem vesinikku, millest osa on säilinud.

3. Vulkaaniline aktiivsus - maakoores ja -mantlis olev vesinik vabaneb vulkaanilise tegevuse käigus.

4. Keemilised ühendid - suurem osa Maa vesinikust on seotud kujul, peamiselt vees (H₂O), mis moodustab kuni 71% Maa pinnast. Samuti esineb vesinik orgaanilistes ühendites, süsivesikutes ja muudes biomolekulides.

5. Kosmiline kiiritus - väike kogus vesinikku tekib kosmilise kiirguse vastastikmõjul atmosfääri molekulidega.

6. Meteoriidid ja komeedid - väike kogus vesinikku ja vesinikku sisaldavaid ühendeid on jõudnud Maale meteoriitide ja komeetide kaudu.

Maal leiduv vaba vesinik (H₂) moodustab väga väikese osa atmosfäärist, umbes 0,5 ppm. Enamik vesinikku on keemiliselt seotud teiste elementidega.

Vesinikku on ookeanides tõesti palju ja selle eraldamine veest on ammu tuntud protsess.

tsivi_list kirjutas: ↑24 Mär, 2025 13:10 ...
Maal leiduv vaba vesinik (H₂) moodustab väga väikese osa atmosfäärist, umbes 0,5 ppm. Enamik vesinikku on keemiliselt seotud teiste elementidega.

...

Muidugi, sest atmosfääri sattuv vesinik tõuseb atmosfääri ülemistesse kihtidesse ja lahkub sealt kosmosesse. Sama heeliumiga.

https://www.err.ee/1609642163/fortum-uu ... liiga-odav

Energiafirma Fortum koostatud analüüsi kohaselt on elektri hind Soomes liiga madal, et ainult turupõhiselt uut tuumaelektrijaama ehitada.

Praeguste elektrituru väljavaadete juures, kui tasuvus sõltub täielikult elektrituru hindadest, ei ole uue tuumajaama rajamine majanduslikult mõttekas, seisab Fortumi tellimusel koostatud tuumaenergia tasuvuse analüüsi kohta edastatud pressiteates, mida vahendas Yle.

Ettevõtte Energiateollisuus andmetel oli elektri hind Soomes mullu Euroopas odavuselt kolmas, keskmine hind veidi alla 46 euro megavatt-tunni kohta.

Eelkõige on tuuleenergia kasv kaasa aidanud sellele, et elektri börsihind läheb sageli isegi negatiivseks. Eelmise aasta tundidest umbes kümnendik ehk 725 tundi oli Soome hind negatiivne.

Tuumaenergiaga elektri tootmine ei ole nende hindade juures tulus.

Samas teatas Fortum, et jätkab tavapäraste tuumajaamade rajamise analüüsi koostöös kahe traditsiooniliste suurte reaktorite tarnijaga - Prantsuse riigifirmaga EDF ja Ameerika-Korea ettevõõtega Westinghouse-Hyundai. Väikeste, SMR-tuumaelektrijaamade rajamise uuringuid tehakse koos GE-Hitachiga.

Selle uudise valguses ei näe ma mingit põhjust tuuleelektri tootmisele ja tuuleparkide rajamisele toetusi jagada , tuleb julmalt teha leping : Kes soovib võrku müüa on leping kindlale mahule ja pole oluline kas päike paistab või tuul puhub , hind on fikseeritud ja elekter olgu olla .

Selle valemiga ei teeni tuulikud oma raha üldse tagasi. Kui tuult on, siis on elektrihind miinuses, kui tuult ei ole, siis ei tooda jälle midagi, olenemata hinnast... Mina isiklikult küll tuuleenergiasse hetkel ei investeeriks. Pigem spekuleeriks salvestamisega.