www.militaar.net

Terve linn on ju kaameraid täis ja igal ristmikul filmitakse ja pildistatakse. Numbrituvastusega kaamera on muteada ka politseiautos mis tänaval juhuslikult vastu võib tulla. Mispärast need kiirusetorbikud nüüd kuidagi erilised on ja jälitustegevuseks liigituvad?

Auto külge GPS-põhise trahvimasina panekut on varemaltki arutatud. Arutelu on sellega rappa jooksnud et väikese mõjualaga segajad pole mingi kosmosetehnoloogia ja küll need siis igasse autosse tekivad. Üldiselt peaks selline kast siis jõuministeeriumite serveritega ühenduses olema et saaks kohe trahvi välja kirjutada ja laekumist kontrollida. Asi siis nüüd üks GSM-jammer sinna kõrvale maha pillata on? Või peaks see tehnoloogia olema nagu lennuki must kast kus järgmisel ülevaatusel loetakse välja et poolteist aastat tagasi lasid Liivalaia tänaval 60-nega ja see teeb nüüd 40 eurot
Nüüd on veel see pluss et kui midagi on võib julgelt valetada et ei tea, venelased vist häkkisid.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Apr, 2024 13:28 Mul hakkab tekkima tunne, et vanasti oli juhi koolitus nii pikk, sest inimesed olid rumalamad kui praegu ja vajasidki pikemat koolitust.

Mis te arvate?

Panen siia juurde ka oma tähelepaneku: Vanasti sai iga mees (ka B-kati mees) aru, et kui autost kostub metalli häält vastu metalli, siis see on jama lugu ja ruttu tuleb asjaga tegeleda, muidu võib asi minna väga kalliks ja probleemseks (vanasti võis auto varuosa ja meistrimehe puuduse ka kauemaks seisma jääda kuniks asi uuesti korda saadi, ja see kõik oli tollastes oludes puhtalt autoomaniku rahakoti pealt ja ikka võis väga kulukas olla). Lihtsalt iga üks (iga loll) sai ka aru, et see võib väga kalliks minna. Ja seoses sellega olid mingid baasteadmised paljudel olemas. Tänapäeval aga tuleb mees ATV-ga remonti, et mingi kolin vmt jne. Kui küsida, et kas sa siis aru ei saanud, et asi juba ilgelt jama on, siis sellele tuleb kalanäoga vastus: "A ma arvasin, et nii on normaalne"
Päris palju oli juhuseid, kus kolm põlvkonda mehi, isa ja poeg ja vanaisa tulevad kolmekesi lapsele ATV-d, rollerit vmt ostma. No annad arved, paberid ja juhendid jne pihku ja vaatad siis, et vaja esmane kiire tehniline ülevaade ja kiire kasutuskoolitus teha ju. Tahad rääkima hakata. Vaatad faktilist kasutama hakkajat, seda poissi. Saad aru, et talle pole mõtet midagi rääkida, sealt silmist paistab ainult sõidukihk ja tehnilise hooldamiseni veel pea ei küüni... No vaatad siis isa otsa. Seisab siis selline 30-40-ne tont, no ma ehk siis räägin sellele, peab ju ikka tema oma lapse pilli tehnilise seisukorra kontrollija olema, ikkagi oma laps tal ju. Hakkad pihta, tüüp ütleb, ära mulle räägi, ma ainult maksan, ma ei tea sellest asjast midagi ja ei tahagi teada ja mul mingeid tööriistu ei ole ja teha ma midagi ise ei kavatse jne (okei pisike liialdus, aga kirjeldab hästi suhtumist). Ja siis pöörad pilgu vanaisa poole. Kes tegelikult (nagu pärast hiljem) välja tuleb, hakkabki pilli eest hoolitsema. Ütleb, et ära pikalt räägi, näita olulised asjad (mille üles loetleb), et ma olen punnvõrri ja "Voshodide"-"Jawade" ja seejärel sapika ja siksiga jne üles kasvanud. Et mulle pole pikka juttu tarvis ajada.... Annan vanaisale ülevaate kogemuste pealt, kuidas veermiku kontrollida-hooldada, keti pingutamine, rehvirõhud, tühikäik-segukruvi jne. Vanaisa saab aru, isa (see 30-40-ne mõnusa isakese-olekuga tont) kuulab nagu "hiinakeelt" (mismõttes, kas mina pean ise ketti katsuma ja pingutama või). Poiss kellele ostetakse, isegi ei kuula, istub lihtsalt seljas ja ootab edasist.
Ja selliseid erinevaid situatsioone oleks veel pajatada.

On mis on, aga mehaanika üldreeglite koha pealt uus põlvkond küll targem ei tundu olema.... Inseneriõppes on meil ju suur soovijate puudujääk, aga "mõnusamehe" õppesse on paras tung. Eks see niimoodi teadmistes avaldugi.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Apr, 2024 13:28 Mul hakkab tekkima tunne, et vanasti oli juhi koolitus nii pikk, sest inimesed olid rumalamad kui praegu ja vajasidki pikemat koolitust.

Mis te arvate?

Siin on õpetuse eesmärgis oluline erinevus.
Kui vanasti autojuht lasi reisijad või (hoidku selle eest et riigikoorma) kuskil maantee peal ära külmuda, siis võis juht kurjategijana kinnimaijja minna aga tänapäeval saab helistada tehnilisse abisse ja kindlustus katab kulud.

Kui vanasti tõendas juhitunnistus, et "antud isik ei ole liikluses ohtlik ei endale ega teistele", siis tänapäeval tõendab juhitunnistus, et "isik on läbinud algkoolituse ja võib iseseisvalt õppida liikluses osalemist".

Nõuka ajal oli karistus juhilubadeta juhtimise eest (15rbl) palju väiksem kui alkoholijoobes juhtimise eest (trahv+ tööjuures aastapreemiad), sest eeldati, et kui usaldati auto ju siis midagi ikka teab aga joodik on kontrollimatu loll.

Lumehelbekestel ongi raske aru saada sellest, et "vanasti" olid taolised õpped palju põhjalikumad. Sai ju 20 tunniga B-kati load hea õnnega kätte, te olite taunikud või, et rohkem sõitma pidite!? Seejuures taoline põlvkond on enda arvates kõige targem, osavam ja ilusam ja on üüratult pahane, kui seda kahtluse alla seatakse

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Apr, 2024 8:31 Seejuures taoline põlvkond on enda arvates kõige targem, osavam ja ilusam ja on üüratult pahane, kui seda kahtluse alla seatakse

Meie põlvkonnal ju seda viga pole?

Asi ju põlvkondades pole. Ma sain ka vähem kui 20 tundi sõidutundi, aga aegadega, kui sa jääd vanasse aega ja uue liikluseadustega kaasa ei lähe ning ajad "oma asja" siis ei aita isegi juhilubade äravõtmine. Koolis loogikat ei õpetata, heaküll teatud asjad teed eksamil ära, aga osad jäävadki "oma elu "elama liikluses. Isegi osad jalakäijadki ei tohiks liikluses käia. Ma ei ole kuri, sest osad ongi loovinimesed ja käivadki klapid peas. Aga rooli on isegi väga "andekad " juhid sattunud rooli, muretsedes keskonna ohutuse suhtes- pime roolis, keda nägija juhendas Ja ühtegi õnnetust ju ei juhtunud, nali naljaks, sellised asjad võiks jah korraldada teatud liiklusest eraldatud teedel. Aga liiklus nii hull ei ole praegu, sest palju on juhte, kes saavad suurema kahju ära hoida, kui mõni "huligaan" või "ettenägematu" kaose tekitavad. Muideks lätis näitena saavad 2 realisest teest tekitada vabalt 2+1 variandi. Ilma, et politsei sekkuks, loomingulisus ja vaoshoitus viib sihile.

vanahalb kirjutas: ↑29 Apr, 2024 21:09 Terve linn on ju kaameraid täis ja igal ristmikul filmitakse ja pildistatakse. Numbrituvastusega kaamera on muteada ka politseiautos mis tänaval juhuslikult vastu võib tulla. Mispärast need kiirusetorbikud nüüd kuidagi erilised on ja jälitustegevuseks liigituvad?

Auto külge GPS-põhise trahvimasina panekut on varemaltki arutatud. Arutelu on sellega rappa jooksnud et väikese mõjualaga segajad pole mingi kosmosetehnoloogia ja küll need siis igasse autosse tekivad. Üldiselt peaks selline kast siis jõuministeeriumite serveritega ühenduses olema et saaks kohe trahvi välja kirjutada ja laekumist kontrollida. Asi siis nüüd üks GSM-jammer sinna kõrvale maha pillata on? Või peaks see tehnoloogia olema nagu lennuki must kast kus järgmisel ülevaatusel loetakse välja et poolteist aastat tagasi lasid Liivalaia tänaval 60-nega ja see teeb nüüd 40 eurot
Nüüd on veel see pluss et kui midagi on võib julgelt valetada et ei tea, venelased vist häkkisid.

Numbrituvastusega kaamera teeb sinust pildi ainult siis, kui politseil sinuga asja on. Samamoodi ka kiiruskaamera politseiniku käes - sinu tegevus salvestatakse ainult rikkumise korral. Muul juhul skännib see numbrituvastus ju ainult numbreid ega salvestada midagi.
"Keskmise kiiruse" projektiga tekitatakse ju andmebaas, kes mis kaamerate alt läbi sõitis (sa ei pruugi kaamera all üldse midagi rikkuda), mis kell, kellega jne - kõik saab pildistatud. Et see oma elu elama ei hakkaks, siis peab see olema palju paremini reguleeritud kui kiiruseületajate pildistamine.

Siin on päris oluline vahe - rikkuja kangelasteo salvestamine pole oluline põhiõiguste riive, igaühe salvestamine selleks, et järsku nende hulgas on mõni rikkuja, aga on. Umbes nagu rahvatarkus, et avades rahvarohkes kohas tule inimeste pihta, saad varem või hiljem pihta mõnele vaenlase agendile.

Valvekaamerate puhul peab selle kasutaja olema suuteline põhjendama, mis on see kaalukas huvi, miks peab see kogu aeg salvestama. Kui kaamera vaatevälja jääb nt ühistu parkla, on selge - huvi on korteriomanike vara (autode) kaitse. Bensiinijaamas - huvi on jaama omaniku vara kaitse (et ei varastataks). Kui sul aga kaamera filmib lihtsalt kõnniteed, siis esimese kaebuse korral ole valmis andma selgeid vastuseid.

Näiteks Mustamäe Elamus Spa-s olid alguses kaamerad ka riietusruumis (igas kapivahes lausa). Keegi kaebas ja andmekaitse selgitas välja, et kahtlus, et keegi käib kapi kallal ei kaalu üles seda, et inimestele ei meeldi kui neid paljalt filmitakse. Kaamerad võeti ära.

Päris palju oli juhuseid, kus kolm põlvkonda mehi, isa ja poeg ja vanaisa tulevad kolmekesi lapsele ATV-d, rollerit vmt ostma. No annad arved, paberid ja juhendid jne pihku ja vaatad siis, et vaja esmane kiire tehniline ülevaade ja kiire kasutuskoolitus teha ju. Tahad rääkima hakata. Vaatad faktilist kasutama hakkajat, seda poissi. Saad aru, et talle pole mõtet midagi rääkida, sealt silmist paistab ainult sõidukihk ja tehnilise hooldamiseni veel pea ei küüni... No vaatad siis isa otsa. Seisab siis selline 30-40-ne tont, no ma ehk siis räägin sellele, peab ju ikka tema oma lapse pilli tehnilise seisukorra kontrollija olema, ikkagi oma laps tal ju. Hakkad pihta, tüüp ütleb, ära mulle räägi, ma ainult maksan, ma ei tea sellest asjast midagi ja ei tahagi teada ja mul mingeid tööriistu ei ole ja teha ma midagi ise ei kavatse jne (okei pisike liialdus, aga kirjeldab hästi suhtumist). Ja siis pöörad pilgu vanaisa poole. Kes tegelikult (nagu pärast hiljem) välja tuleb, hakkabki pilli eest hoolitsema. Ütleb, et ära pikalt räägi, näita olulised asjad (mille üles loetleb), et ma olen punnvõrri ja "Voshodide"-"Jawade" ja seejärel sapika ja siksiga jne üles kasvanud. Et mulle pole pikka juttu tarvis ajada.... Annan vanaisale ülevaate kogemuste pealt, kuidas veermiku kontrollida-hooldada, keti pingutamine, rehvirõhud, tühikäik-segukruvi jne. Vanaisa saab aru, isa (see 30-40-ne mõnusa isakese-olekuga tont) kuulab nagu "hiinakeelt" (mismõttes, kas mina pean ise ketti katsuma ja pingutama või). Poiss kellele ostetakse, isegi ei kuula, istub lihtsalt seljas ja ootab edasist.

Taoliste tontide suur hulk tähendab ka seda, et nende kasutuses olnud tehnikasse (nt ostes) tuleb suhtuda suure kahtlusega - et "mis mõttes, ma pean õlitaset kontrollima ja õli vahetama we". Lisaks, olles tehnikale vaid suhteliselt lühiajaline ajutine peremees, pole ka mingit motiivi seda hoida, mida rohkem kokku hoida õnnestub, seda parem! Seepärast võib taoliste "auto on mulle tarbeese" tüüpide auto saanud 3 aastaga rohkem vatti kui vähe hoolikama ja teadlikuma oma 10 aastaga.

Saksamaal, suurte autotehaste asukohalinnades on selline mõiste nagu "jahreswagen". Iga tehase töötaja võib soovi korral osta iga aasta ühe auto oma tehasest väga soodsa hinnaga. Tavaliselt on need müüa suht väikse läbisõiduga. Kolm korda võite arvata, kas sellel tehase tööötajal oli huvi autot korralikult hooldada või on selle 60 tuhandese läbisõiduga mootoris alles sama õli, mis tehases kallati.

Või peaks see tehnoloogia olema nagu lennuki must kast kus järgmisel ülevaatusel loetakse välja et poolteist aastat tagasi lasid Liivalaia tänaval 60-nega ja see teeb nüüd 40 eurot

Miks lennuki? Suure auto juhi kaardilt võetakse soovi korral näiteks kogu viimase töökuu näidud välja. Nii puhkeaeg kui ka kiirused. Enne seda luges "kettabussi" aparatuur sama asja ketastelt välja

Aga kas tahhograafi näit on piisav alus sulle trahvi väänamiseks?
Muidu tahhograafi kasutamise "kaalukas huvi" on hoopis selles, et juhid peaks kinni puhkeaja nõuetest ega sõidaks, tikud silmi lahti hoidmas (mis on suur liiklusoht).

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Apr, 2024 12:07 Aga kas tahhograafi näit on piisav alus sulle trahvi väänamiseks?

Loomulikult on. Loe LS-i.

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Apr, 2024 8:22
Järeldan sellest küsimusest äärmist asjatundmatust, veoautodel nimelt ei anna müüja kütusekulu taolisel kujul nagu sõiduautol, sest veoautol ei sõltu see eriti käigukastitüübist, vaid peaülekandest. Parimal juhul on pakkumises ilus jutt, kuidas see toredus kõik kütust säästab. Peaülekannet saab klient valida sõltuvalt oma kasutusprofiili järgi.

Tänapäeva autokoolis on sõitmist liiga vähe, vahepeal oli C-katil suisa 40 tundi. Sellega saab heal juhul auto liikuma, kuid käiguvahetusest saabki selline "murdmine" - mida ma mitmel puhul KV load saanud juhtudel näinud olen (KV ise enam ei õpetata, samad tsiviilautokoolid).

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Apr, 2024 14:28
Hüdromehhaanilises käigukastis on selline asi nagu hüdroturbiin, mis tekitab momenti libisemise arvelt ja halvendab ökonoomsust.

Kas keegi peale minu näeb ka nendes väidetes vastuolu? Ühes kohas võidab akf, et "hüdromehaanilised käigukastid halvendavad ökonoomsust" ja teises kohas, et "veoautol ei sõltu see eriti käigukasti tüübist".

Kas mitte sina ei alustanud "teemat" sellest, et automaatkäigukastid on veoautodele toonud omanikfirmade "excel", kuna need võimaldavad säästu palju rohkem kui autojuht käigukangiga vehkides jõuab?

Ma olen muidu selle väite paikapidavuses skeptiline. Väiksematel autodel vähemalt paistab, et automaat just mingit märkimisväärset kokkuhoidu kah ei anna, vähemalt tehas annab 8-käigulisele robotkastile paar kümnendikliitrit rohkem kui 6k manuaalile. Kuna veoautode müüjad oma kütusekulusid ei avalda (eespool selgitasin miks), siis seda kahjuks ei anna võrrelda.

Saan ka aru, et jäädes sisulises vaidluses alla (autosid sa tühjagi ei jaga ju), asud sa miitingut korraldama ja siin mingeid polle avaldama "kas jagate minu arvamust, et Trumm on loll". NÕRK.

Ei tea kas just siia teemasse aga... Olen insener. Tunnihind kolmekohaline. Aga minu pere ei tea seda. Nende arust olen lihtsalt IT-võlur (olengi). Ventilatsiooniseade läks katki. Tellisime spetsialisti esindajafirmast. Tuli kohale, uuris ja puuris ja leidis, et mootor ei tööta. Diagnoosi hind ca 200 eurikut (väljakutsetasu + töötund).

'Hinnapakkumine tuli kiirelt, mootor ca 600 eurikut pluss töö.

Tundus pisut liiast. Ohkasin ja võtsin autost tööriistad Mis põhjustas perele korraliku šoki, nad pole sellist relvastust elus näinud. Leidsin testriga, et mootor ok, kontrollplokk ok, lühis kaablis. Proovisin guugeldada aga seda kaablit eraldi ei saa... Lõikasin lihtsalt läbi ja tinutasin otse. Toimib. Koos Dr Googlega läks umbes 15 minutit. Naudin feimi mida pere jagab. Aga tegelikult on see minu päevatöö

Kirjutan siis ka, kuidas ma nädalavahetusel raha säästsin.
Autol (Volvo) on summutis roosteauk - ülevaatuse ajaks panin selle parandusteibiga kinni, ülevaataja tegi grimasse, aga lõi käega.
Nüüd tuli siis probleemi lahendama hakata. Kõige lihtsam - osta uus summuti keskmine jupp (hind alates 150 eurot) ja vahetada. Samas varsti oleks vaja ka tagumist osa ja seda ühendust lahti niisama ei saa. Tagumine osa maksab mingi 250, kokku jupid juba 400 eurot.

Lõin siis käega, ostsin Laki Auto poest 65 mm parandusflantsi komplekti 24 eurot (antud flantsühenduse juures oligi auk), lõikasin roostes toru ära kuni pütti sisenemise kohal on selline paksem metall ja keevitasin poolautomaadiga selle flantsi sinna külge. Poisiga koos panime sumpa uuesti alla ja kõik töötas vaiksemalt. Kogu kulu 150 asemel 24 ja üks flants jäi veel üle ka (komplektis on 2 sellist flantsi koos poltidega). Näpuotsaga summuti tihenduspastat kah. Aega kulus mul rahulikult tehes umbes 3 tundi, päike paistis, linnud laulsid. 126 eurot nagu maast leitud. Paari aasta pärast vaatame uuesti, siis on tagumine osa ka sellises seisus, et pole enam kahju ära visata.

Imestama paneb mind originaalkatalüsaatori kvaliteet, asi on väljast nagu roostekärakas (autol ka 24a vanust ju), aga puhastuste tase on endiselt korralik CH on umbes null ja CO vist mingi 0,1 või sedasi. Selliseid katte tuleb hoolega hoida, mitte kolistada - tavaline probleem pole mitte kati töötamise lõpp, vaid "kärje" ära lõhkumine, ehk kestab ikka 30a vanuseni. Paned lõhutule mingi B-osa vahele, probleemid algavad. Pole veel ühtegi mitte töötavat originaali nägema juhtunud, küll olen eelnevalt 2 tk neid ära lõhkunud, näiteks kogemata pillad sumpa maha ja ongi "kivi" seal lahti, koliseb ja teeb imehääli.