Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Kui esituledel on valmistajatehase regulaator (see on ka paljudel halogeenidega autodel), siis see peab töötama. Ehk selle rattakese keeramisel armatuurist peab tulede valgusvihu kõrgus muutuma. Kui see ei tööta, peaks olema oluline viga.

Valgusvihus antud juhul küsimust pole, kuna see on 100% vastav E-laternatele (olen seda kohe auto ostmise järel kontrollinud) ja kui see vastab, siis tulede tähistuse vastu keegi huvi ei tunne.

[Peeter]

Kui esituledel on valmistajatehase regulaator (see on ka paljudel halogeenidega autodel), siis see peab töötama. Ehk selle rattakese keeramisel armatuurist peab tulede valgusvihu kõrgus muutuma. Kui see ei tööta, peaks olema oluline viga.

Valgusvihus antud juhul küsimust pole, kuna see on 100% vastav E-laternatele (olen seda kohe auto ostmise järel kontrollinud) ja kui see vastab, siis tulede tähistuse vastu keegi huvi ei tunne.

No ma küsin uuesti:
*Kas sa said korduva, kuna polnud regulaatorit... või
*lasti läbi, kuna halogeenile regulaatorit ei nõuta
hästi lihtne küsimus.

Ja me ei räägi üldsegi mitte valgusvihust ....

Küsimus taandub hästi lihtsaks: kui salongis on regulaatori (või ükskõik mis muu asja) nupp, kas see siis kindlasti peab töötama: nt ostetakse lammutusest esitulede lülitiplokk, millel on tuleregulaatori nupp küljes, kas selle tulelüliti paigaldamisel tuleb siis ka paigaldada tulekõrguse regulaatorid ja vajadusel soetada uued tuled (kui senistes tuledes ei ole regulaatorit), või ei ole see nõutav?
Täpselt samamoodi:
*kui salongis on esimeste udutulede nupp, kas siis stanget asendades on nõutav, et ka asenduseks stangel peavad olema esimesed udutuled, või ei pea. Või kas siis tuleb salongist eemaldada esiudutulede nupp (mis asub kogu esitulede lülitite plokis), st asendada ka esitulede lüliti?

[Kapten Trumm]

Korduv, kuna regulaatorid ei tööta (puuduvad). Regulaator, kui on ette nähtud, peab olema ja töötama. Tänapäeval on üsna vähestel autodel ilma.

Antud autol on regulaator kõigil ja tulede regulaatori ketas asub samas plokis pealüliti ja armatuuri dimmeriga, st mingit "ilma" pole sinna nii lihtne ka panna (nõuab ka auto elektroonikaga "tutvustamist", muidu ei hakka tööle). Paraku aga, regulaatorite paigaldus nõuab ka uusi esilaternaid. Siis on regulaator võimalik poest osta. Lisaks on regulaatorite pesade olemasolu tulede tagaküljel lihtsa vaatlusega tuvastatav.

*kui salongis on esimeste udutulede nupp, kas siis stanget asendades on nõutav, et ka asenduseks stangel peavad olema esimesed udutuled, või ei pea. Või kas siis tuleb salongist eemaldada esiudutulede nupp (mis asub kogu esitulede lülitite plokis), st asendada ka esitulede lüliti?

Tänapäevasematel autodel võib olla odavam osta uued udulaternad kui hakata seda tulede moodulit vahetama. Kui auto kasutab CAN-BUS-i (see tekkis kuskil 90ndate lõpus), siis ei ole lüliti enam paljalt lüliti, vaid see sisaldab terve pinu elektroonikat ja romulast suvaliselt autolt võib see auku armatuuris küll sobida, kuid ei tööta (CEM ei tunne seda ära). Sama käib ka mittetöötavate elektriakendte, peeglite regulli jms kohta. Mul näiteks ei tööta selles tulede moodulis osad taustavalgustuse LED-id (osa lüliteid on pimedad), kuid kui sain teadlikuks selle kulukusest, loobusin.

[Fuchs]

Esmapilgul tundub tulepesuri tõrge tühine viga olema, aga kui autol on ksenoontuled, siis tehnilist ülevaatust selline auto ei tohiks läbida ja seega on teeliikluseks kõlbmatu.

Ksenoonid olid tal jah. Ülevaatajad pole kordagi huvi tundnud selliste "ohtlike" vigade vastu. Pidasin seda autot vist kokku 6 aastat ja selle aja jooksul ei tekkinud kordagi tunnet, et tuled nüüd jube kehvasti näitavad. Lisaks veel infoks, et ei ole linnainimene, vaid sõidan igapäevaselt 25km tööle ja tagasi ehk siis kottpimedas sõitu ikka tuleb ette.
Aga eks see pesuri teema regulatsioon ole vist keskmise ameeriklase järgi tehtud (kes autole kätt külge ei pane). Ja paraku osadel autodel ongi need laternad jube kehvad, seal võib see kerge tolmu või pori kiht laternal tuntavamalt valgusjõudu kahandada.

Ja siis järgmine või ülejärgmine omanik ei suuda ära imestada, et kuidas ülevaatuseks kõigi pisivigade kõrvaldamise tööhind saab ületada auto ostuhinda.

Kui masinal juba ligi 400k kellal siis ma isiklikult enam ülemäära ei pingutanud selle nimel, et "ideaalses korras" autot edasi müüa.
Mul on kombeks autot müües kõik teadaolevad vead uuele omanikule ette lugeda, remondiarved annan ka kaasa.

Aga see on kallimate brändide ja luksautode puhul paratamatus, et teise või kolmanda ringi kasutaja ei jaksa või ei viitsi selliseid "pisivigasid" mille likvideerimine võib sadu või isegi tuhandeid eurosid maksta, korda teha.

[ahto42]

GR Yarisel sutomaatkast
https://www.youtube.com/watch?v=ctEHDSgP2FI

[Kapten Trumm]

See on tavaline viga, et vanadusest tuhmunud laternaid "uuendatakse" suure valgusjõuga pirnide või hiina ksenoonidega. Paraku kiirendab see laterna vananemise protsessi topelt.

Teine viga on tehaselaternate asemele Taiwanis toodetud vuflite panek. Need ei pruugi asja eriti parandada, kuna valgusjaotus on tükati suvaline. Olen näinud sellist uut TYC-i laternat (Opel Omega), kus reflektor tundus olevat lihtsalt kõver ja kui tuli oli lähitule järgi õigesti reguleeritud, siis näitas kaugtuli lakke, ning kui panna kaugtule järgi, näitas lähituli auto nina ette. Taiwani laternad tunduvad küll meeldivalt odavad, kuid säilitagem kriitilist meelt.

Kui reflektor on veel korralikult läikiv, võib hakkama saada originaalklaasi üle poleerimisega (eriti plastmassklaasiga tuledel). Kui ei, siis pole minimaalselt korraliku kasutatu ostust pääsu. Seejuures olen tähele pannud, et kasutatud laternaid tasub osta nt E-bayst, kus need on palju korralikumad kui kohalikes romulates. Plastmassklaasiga laternatel, kui pole laternapesu (st neid nühitakse bensiinijaama aknapesu harjaga või hullemal juhul lihtsalt kuivalt) pole klaasi kasulik eluiga rohkem kui 100-150 tuhat km.

Kindlasti on asjalik ost ka nende tootjate B-osa laternad, kes Euroopa autosid originaalidega varustavad, Hella, Bosch, Valeo jne.

Selleks, et kasutada suurema võimsusega (100W) pirne, peab laterna reflektor olema metallist ja klaas klaasist, kuna suurema võimsusega eraldub ka topelt kuumust ja plastmasslaternad surevad ruttu. 100W pirnide kasutamine avalikul teel on muidu illegaalne, kuna laterna valgusjõud ületab tublisti lubatut.

Ksenoonlaternatel on optika teistsugune kui halogeenidel (ka siis, kui näevad väljast samasugused välja), valgusvihk on tunduvalt laiem ja see vähendab pimestamist. Pannes ksenoonid sisse halogeenidele mõeldud laternatesse, hakkavad need rämedalt pimestama, sest optika on mõeldud tunduvalt väiksema valgusjõuga pirnile.

Mul on mersul eelmine omanik saanud hakkama sellise targa ratsiga, et originaal (hella) reflektorite ette on pandud Taiwani klaasid. Kuigi läikivad, on tulede valgusjõud hädine (sees on tugevdatud valgusjõuga Osram Night Breaker pirnid) ja öösel sõitma ei kipu - kusjuures mersu latern on ju päris suur ja valgust peaks olema küllalt. Tuleb otsida originaallaternad.

[Peeter]

*kui salongis on esimeste udutulede nupp, kas siis stanget asendades on nõutav, et ka asenduseks stangel peavad olema esimesed udutuled, või ei pea. Või kas siis tuleb salongist eemaldada esiudutulede nupp (mis asub kogu esitulede lülitite plokis), st asendada ka esitulede lüliti?

Tänapäevasematel autodel võib olla odavam osta uued udulaternad kui hakata seda tulede moodulit vahetama. Kui auto kasutab CAN-BUS-i (see tekkis kuskil 90ndate lõpus), siis ei ole lüliti enam paljalt lüliti, vaid see sisaldab terve pinu elektroonikat ja romulast suvaliselt autolt võib see auku armatuuris küll sobida, kuid ei tööta (CEM ei tunne seda ära). Sama käib ka mittetöötavate elektriakendte, peeglite regulli jms kohta. Mul näiteks ei tööta selles tulede moodulis osad taustavalgustuse LED-id (osa lüliteid on pimedad), kuid kui sain teadlikuks selle kulukusest, loobusin.

Tundub, et sa ei saanud minu mõttekäigule pihta. Toon siia näite, mitte minu iseenda vajadustest, aga täiesti praktilise käsitlusega. Suvaline auto. Mitte eriti kallis, just selline igapäeva-töö-odav-auto. Esiudukatega ja puha, vb ka veel isegi lisaprožektoritega (nn Rootsi-variant). Nüüd toimub "väike põks" (ja tõesti väike põks) nii, et morda segamini, aga pelgalt "pealmiselt". Stange nahk purukatski, kannel puru, moldingud ja muud avakatted rikutud, tuledel vb ka ainult kinnituskõrvad puru, aga mitte enam lapitavalt, klaasid tuhmunud või ka pragunenud jne. Radikad-lõdvikud-taladki eest aga kõik korras. Isegi veel näiteks tiivad ja kapott ei vaja lisatööd. No vat ja nüüd isegi värvikoodi järgi tõmbad "kuskilt lammarist või foorumist või marketplace-sit või krst kustkohast terve nina isegi sama koodiga välja (värvidagi pole mõtet sellise autoklassi juures): tervikstange koos tuledega aga ilma udukateta versioon, lihtsalt kinniste kohtade või plaatidega, st ei tulesid ega stangetäite paneele tulede jaoks kaasas ei ole kaasas (vb tuleks udutulede jaoks ka stanget retsima hakata, sest kohad ei pruugi klappida). Lisaks selgub, et "just selle mudeli" udukad on ka järelturul väga nõutud ja kuskilt pole saadagi teisi normaalse hinnaga, sest uued on mingil põhjusel üüratult ebanormaalse hinnaga (vat sellist jama olen ise näinud küll). Lööd käega, jääb nii, paned selle korrektse aga ilma udukateta stange ette. Udutulede nupp jääb tulelülitite plokki alles. Seda plokki vahetama ei hakka, sest tõepoolest (nagu ise selgitasid) Can-itud plokk. Nt Volvo P3 puhul tähendab uue tulelüliti idendi tutvustamist ja sidumist CEM-iga ja kui viimases hädas IA-sse peaks minema, siis paarisada eurikut kohe... (Vahepalaks: Minult tahtis IA ainult tagaistme soojenduse lüliti aktiveerimise linnukese ja tagaistmete soojenduse moodulite võrku lubamise eest ca 250. Et siis tagaistmete soojenduse paketi ainult tarkvaraline aktiveerimine 250. Loobusin. Aga täisoriginaal tehase lahenduse lülitid-moodulid-küttekehad-kaabeldus on autos mul nüüd olemas, maha ka ju ei kisu enam. Ja alternatiive pole praegu otsida enam kah viitsinud...) Täpselt samamoodi originaal Volvo-lisakaugete lüliti on keskel konsoolis P3-l tutvustatud... Ei hakka ära võtma, äkki hakkab vigu peksma veel kellaplokki...las jääb. Nii jääbki. Paned ise nina kokku ja sõidad ilma nii udukate, kui lisaprožedeta. Kuni ülevaatuse punkti sõidad. Kas ülevaatajal on õigus küsida, et "Aga kus siis udukad eest on? Nupp on aga tulesid ju netu? Siit tuleb korduv!" või mitte?

Ja siia juurde see, et esimeses postis sa selgitasid, et see auto ongi sul justkui "sünnist saati" selliste tuledega, millel polegi regulaatorit olnud. Sellisel juhul saab ju väita, et konkreetsel eksemplaril pole tuledel regulaatorit olnudki. Mida on siis ka tulede pealt näha ju. Või on sul ikkagi mingi taolise "väikse põksu" järel mingid iseotsitud a´la Tyc lahendusega "odavtuled" ette sokutatud?

[Kapten Trumm]

Ma olen elus mõned esiudukad vahetanud, nii pragunemise, vananemise kui avariiga puruks läinud. Niipalju kui ma mäletan, ei maksnud neist ükski midagi, et oleks tasunud mingi aju progemisega tegelema hakata.

Viimati vahetasin V70 P2 esiudukad, kuna Hellasid polnud kuskilt enam võtta, siis leppisin Taiwani omadega, 35 eurot latern. Vanad olid lihtsalt täiesti tuhmid ja pirnipesi hoidvad fiksaatorid katki ning lambid ei püsinud sees. Oleks poole kallimad Hellad ka ostnud. Kereremondi mõttes ju kommiraha, praegu küsitakse lihtsalt ühe keretüki ületuiskamise eest 500.

Kui mul naine tegi kunagi Omegaga esiotsa avarii (taastasin ise), siis polnud kuskilt saada udukatega stanget, tegin seepeale shabloonid ja lõikasin tikksaega stangesse samasugused augud ja said ka sinna need udukad ette. Omega vist polnud veel CANBUS-iga auto ja sellega seotud õudustest polnud kursis.

Kas ülevaatajal on õigus küsida, et "Aga kus siis udukad eest on? Nupp on aga tulesid ju netu? Siit tuleb korduv!" või mitte?

Ma ise arvan, et tehase valgusseadmete komplektsust ise muuta ei või (v.a lisatulede paigaldamine), ainult praktiline rakendus on selline, et ülevaataja, nähes peeglist, et ees udukaid pole, ei hakka edasi võimlema. Need regulaatorid-asjad on selline "liigne agarus" teemada. Tehases mitte ette nähtud lisatuled võib eemaldada ja kellelgi pole kobiseda.

[vanahalb]

Mumeelest on VAG-l aegade algusest olnud sellised tulelülitid kus udutuled lülitatakse sama kettaga. Kui udutuled on varustuse nimekirjas tellitud.
Mul ei ole kahel Audil udutulesid olnud , pole isegi kaabeldust aga lüliti on samasugune kui udutuledega autol. Ükski ülevaataja pole paha sõna öelnud.

Seevastu halogeenlaternate tuleregulaatori kohta tehti ühele autole küll märkus ja juba mitmed aastad tagasi. Ülevaataja ütles et selle eest määratakse tegelikult korduv aga et tuled õigesti näitasid ja auto selline et kaal eriti ei muutu siis viimane hoiatus.
Ma uurisin siis seda süsteemi, mingeid osi oli sealt vist isegi puudu. Lahendasin asja nii et viskasin regulaatori ratta salongist minema ja panin tühjale kohale standardse korgi. Oli selline auto kus armatuuris oli avasid, mõnel kohal lihtsalt kork eest, mõnes lüliti või seesama regulaator.

[isakene]

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 ütleb selge sõnaga, et autol peavad olema lähi-,kaug-, gabariidi,-suuna-, numbri- ja pidurituled, koos kõigi vastavate reeglite järgimisega. Päevasõidu-, udu,- jm lisatuled võivad olla. Kes tahab, vaatab ise. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa1.pdf#
Muideks, valgusvihu kõrguse regulaator on kohustuslik ainult üle 2000 lm laternatele ja ta peab olema automaatne.

ÜV-l on üldiselt see reegel, et kõik tuled, mis autol küljes, peavad töötama ja olema seadusega vastavuses. Kui seadusega mitte ette nähtud laternat pole, pole ka probleemi. See aga pole kellegi asi, mis nupud mul auto armatuuris on. Ma ei ole veel kunagi tuvastanud sellist koman*****imist, et "a mis see nupp siin teeb ja miks ei tööta?" ja see oleks ka illegaalne, kuna eelpooltoodud seaduslik akt ei ütle selle kohta piixugi. Ja kui see peaks juhtuma, siis ei mina, ega ka kogu tutvusringkond sinna üvpunkti enam oma jalga ei tõsta.

[Peeter]

Muideks, valgusvihu kõrguse regulaator on kohustuslik ainult üle 2000 lm laternatele ja ta peab olema automaatne.

ÜV-l on üldiselt see reegel, et kõik tuled, mis autol küljes, peavad töötama ja olema seadusega vastavuses. Kui seadusega mitte ette nähtud laternat pole, pole ka probleemi. See aga pole kellegi asi, mis nupud mul auto armatuuris on. Ma ei ole veel kunagi tuvastanud sellist koman*****imist, et "a mis see nupp siin teeb ja miks ei tööta?" ja see oleks ka illegaalne, kuna eelpooltoodud seaduslik akt ei ütle selle kohta piixugi. Ja kui see peaks juhtuma, siis ei mina, ega ka kogu tutvusringkond sinna üvpunkti enam oma jalga ei tõsta.

Kusjuures selleni tahtsingi jõuda: Kui Trummil on mingi H4 või H7-ga tavaline lähituli, siis on täiesti õigustatud Trummi poolt küsimus ülevaatajale, et:
"Millise seaduse alusel te kuulutate tehnilise ülevaatuse sooritamatuks ja määrate "korduva"? Millises seaduses on nõue, et näiteks konkreetselt iga M-kategooria sõiduki esitulel (ka alla 2000lm-i) peab olema kõrguse regulaator? Kui te sellist seadust ei leia, siis ei saa te seda ka minu sõidukilt nõuda, mis sest, et mul salongis mingi kõrguse reguleerimise nupp on. Mina olen korralik kodanik ja täidan ette nähtud seadusi, ja kui te sellise seaduse ette näitate, siis loomulikult ma täidan seda seadust, aga kui sellist seadust ei ole, siis selline teie poolt esitatud nõue on ebaseaduslik ja seda ma täitma ei pea."
Ka minul oli justkui mälust meeles, et ksenonil&jne peab olema nii automaatne kõrguseregulaator, kui ka on kohustuslik tulepesur, aga tavalisel H7 ei ole isegi kõrguseregulaatori olemasolu kohustuslik, ammugi siis veel tulepesur, lihtsalt valgusvihk peab vastama kehtestatud nõuetele. Lihtsalt ma ei viitsinud veel hakata tehnonõudeid välja otsima.

Ja selle udutulede-nupu jutu kohta: ma tahtsingi näidata, et mul võib autos igatsugu nuppe olla, aga see ei tähenda veel, et ülevaataja võib hakata nõudma kõikide nende nuppude töötamise inspekteerimist ja seda siis arvustada. Ülevaataja võib siiski teha ainult seda, mis seaduses on määratud.

[Peeter]

Mumeelest on VAG-l aegade algusest olnud sellised tulelülitid kus udutuled lülitatakse sama kettaga. Kui udutuled on varustuse nimekirjas tellitud.
Mul ei ole kahel Audil udutulesid olnud , pole isegi kaabeldust aga lüliti on samasugune kui udutuledega autol. Ükski ülevaataja pole paha sõna öelnud.

Volvol (räägime P3-st praegu ainult) on tulelüliti eraldi plokina armatuuris vasaku käe all. Eraldi versioonid on nii eesmiste udutulede lülitiga ja lülitita, kui ka kõrgusregulaatoriga ja regulaatorita. St juba 4 varianti. Lisaks olen veel ise näinud Eestis müügis ka ühte eriliselt kohitsetud Hollandi turu päritolu versiooni, millel polnud selles plokis tagaluugi nuppu, aga no sellel autol polnud veel paljusid asju- lisaks polnud sellel autol kliimaseadetki, vaid ainult kont, seisupidur oli mehaaniline mitte elektriline, võimendit istme all ei olnud vaid ainult "maki sees olev prigin" (st oli kohe aru saada, et heli oli kesine) ja lisaks polnud roolil mitte mingeid nuppe, st ka kiirusehoidikut ega heli+/- nuppe ei olnud. Täielik plank ... kusjuures Volvo kataloogi järgi pole paljusid sellise plankversiooni detaile võimalik tellida, neid kas ei ole kataloogis, või ei ole võimalik tellida, sest sellist asja ei ole ladudes... sest nii planku Volvo P3 lihtsalt ei ole.

[Peeter]

Ma olen elus mõned esiudukad vahetanud, nii pragunemise, vananemise kui avariiga puruks läinud. Niipalju kui ma mäletan, ei maksnud neist ükski midagi, et oleks tasunud mingi aju progemisega tegelema hakata.

...esiudukad vahetanud... Mina rääkisin stange vahetamisest. Ma ei rääkinud esiudukate vahetamisest. Ja just selles aspektis, et igale stangele ei pruugi üldsegi lihtne olla neid udukaid külge pookida, kui tehasest just sellele versioonile pole seda ette nähtud. Ja kui sul peale kauba neid ka ei ole ja pole soovi soetada- ükskõik mis see põhjus siis ka pole. Ja nüüd tekibki olukord, kus auto specsis on nii tootja andmetel, kui ka arvutiga kontrollitavalt nii "Front Fog Light- Yes" ja "Auxiliary Light- Yes" ja ka nupud on faktiliselt salongis olemas aga tulesid küljes ei ole.

[Kapten Trumm]

Mercedes W202 võivad olla küljes lausa kahed udutuled ees. Need, mis asuvad plokklaternate keskmises osas, on auto küljes alati, kuid mingist hinnatasemest on ka esistange all olevad udutuled. Mingitel ekstra odavatel variantidel stiilis C180 stangealuseid pole.

Küsimus nüüd on, kuidas need põleda võivad. Ühed ütlevad, et plokklaternates olevad põlevad omapäi, aga tagumiste udukate sisselülitamisel hakkavad põlema need stangealused (ja plokklaternates olevad kustuvad). Minu autol põlevad need koos (ees 4 udutuld). Kord hakati õiendama - ma viisin neile seepeale ühe MB ajalooraamatu, kus mingil 90ndatel tehtud testis põlesid fotol mõlemad esimesed korraga. Seepeale jäädi vaikka. Esitulede pistikus saab neid pinne vabalt ringi tõsta ja panna neid põlema nagu ise tahad. Muidu Eesti seadus ütleb ka, et ees võib olla kuni 4 udutuld või kuni 4 kaugtuld, kuid lähitulesid võib olla 2.

Juukseid kitkuda tasub neil, kel on kuni 1996 paigaldatud AMG aerodünaamikapakett. Mul kogemata on. Seal on väga spetsiifilised udukad, mida uuena osta pole võimalik, neid tootis AMG-le mingi Austria väikefirma, mida enam pole. B-osana pole kunagi tehtud. Minu autol olid ostes need puudu, sain E-bayst kasutatud, küll R129 omad, aga vaist ütles et on samad ja olidki - kaks kasutatud laternat, ühel klaas praguline maksid (istuge nüüd!) 450 eurot paar. Ja see oli turu odavaim pakkumine, kehvemaid pakuti ka 800ga.
1996 mudeliuuendusega stanged muutusid ja sinna sobivad tavamudeli omad, mida saab kasvõi Taiwani omi.

[Kapten Trumm]

...esiudukad vahetanud... Mina rääkisin stange vahetamisest. Ma ei rääkinud esiudukate vahetamisest. Ja just selles aspektis, et igale stangele ei pruugi üldsegi lihtne olla neid udukaid külge pookida, kui tehasest just sellele versioonile pole seda ette nähtud. Ja kui sul peale kauba neid ka ei ole ja pole soovi soetada- ükskõik mis see põhjus siis ka pole. Ja nüüd tekibki olukord, kus auto specsis on nii tootja andmetel, kui ka arvutiga kontrollitavalt nii "Front Fog Light- Yes" ja "Auxiliary Light- Yes" ja ka nupud on faktiliselt salongis olemas aga tulesid küljes ei ole.

Lihtsalt need udukad pole nii kallid, et tasub neid "pimedaks" tegema hakata, canbusiga autol ei ole see sugugi lihtne.
Aga ülevaatusel, kui udukaid pole, tuleb lähtuda talupoja kainest loogikast ja mitte tõmmata tähelepanu - et kui sa lähed kohale, stanges haigutavad tühjad augud ja taga ripuvad juhtmed-pistikud ja armatuuris vilgub paaniliselt teade "front foglight failure", tekib igal ülevaatuse jorsil tahtmine võimu näidata. Pane siis minid enamvähem sobivad, senikaua kui pirni võimsus on sama mis tehase omal, ei saa aju aru midagi ja ongi rahu majas.

Mina oma loogikaga ei näe vahet, kas lähed ülevaatuse ühe esilaternaga või tühjade udukakohtadega. Vahe vist on ainult selles, et EL-s on tagumised udukad kindlat kohutuslikud, kas ka esimesed, selles pole kindel (on palju autosid, millel neid pole).