www.militaar.net

Javelin Block 1 tootmine algas 2006. aasta neljandas kvartalis ja rakettide parim enne on 10 aastat, seega saab ostetavate rakettide tähtaeg läbi juba aastal 2016?

Miks nende rakettide Eestisse toimetamine nii kaua aega võtab? Kas see ei peaks transpordilennukiga olema mitte ühe ööpäeva küsimus või ei leita kaitseeelarvest piisavalt raha nende eest tasumiseks?

negevng kirjutas:Miks nende rakettide Eestisse toimetamine nii kaua aega võtab? Kas see ei peaks transpordilennukiga olema mitte ühe ööpäeva küsimus või ei leita kaitseeelarvest piisavalt raha nende eest tasumiseks?

Siiani parim küsimus

Sest minu oponendiks hakanud tommy teadis ju väita, et USA olla meile "sõbrahinnaga" ja õkva oma laovarust andnud - samas kui saksa EuroSpike-i oleks me tootmisliinilt eitea kui kaua pidanud ootama..

Väidan endiselt, et "sõbrahind" on antud juhul vaid ajakirjanduslik mull ning neid "laovarust" pärit Javeline ootab vaat et kauemgi, kui EuroSpik-e tootmisliinilt..

Borja kirjutas:Väidan endiselt, et "sõbrahind" on antud juhul vaid ajakirjanduslik mull ning neid "laovarust" pärit Javeline ootab vaat et kauemgi, kui EuroSpik-e tootmisliinilt..

Keegi selle peale pole tulnud, et äkki laskeseadmed on laovarudest ja raketid ise (kõik v.a. väljaõppe omad) uued ?

Eesti - Javelin Block0: 120/350 - 51 mln. euro (hetke kursiga)
http://www.dsca.mil/major-arms-sales/es ... n-missiles

Lihtsalt võrdluseks, Belgia vaatas ka Javelini ja pakkumine oli 2012 aastal
Belgia - Javelin Block1: 60/240 - 82 mln. eurot (hetke kursiga)

Ja see näitab minumeelest suht selgelt et saime soodukaga.

Ei ütle, et Javelini ost nüüd maailma õigeim kindlasti oli, aga koguaeg hädaldada kuidas üüratult valesti ja ainult kindlasti mingi saamatu ametniku poliitilisest huvist seda aeti ... no ma ei tea.

Hm, tanki teemas lahatakse juba tankitõrje rakettide tehinguid. NATO teemast on saanud op-taktikaliste rakettide teema.

Soovitaks ikka teemasse jääda ning mitte suvalistele radadele jalutama minna. Javelinide jaoks on omad teemad täiesti olemas.

Sooduskauba hankimiselt tagasi teemasse tulles sobiks kohe alguseks küsida, kus Eesti enda tankid on?

Kuna viimasel ajal purjetame just väga soodsate tehingut tuules siis millal saame liitlastele ja veidi kadedatele naabritele ka oma tanke näidata?

Ei saa niipea.
Need, mida osta jaksaks, ei kõlba ja need mis kõlbavad, ei jaksa (eriti peale rünnukitehingut).
Muide jutu juurde suurtest elutsüklikuludest (nt moona ostust), mis peagi tankide hinna ületavad - siis normaalne tehing on ikka selline, et kui omandatakse mingi väeosa tehnikapark, siis omandatakse ka laskemoonavaru. Lahinguväeosa tähendab peale masinate ka toetustehnikat, tööriistu, tagavaraosade ladu, laskemoonavaru jne. Näiteks odavatel Soome haubitsatel või kallimatel Saksa omadel käis mürsuvaru tehingu hulka - miks peaks tankidel teisiti olema. Või on nii hiljaks juba jäädud, et neid suletavaid väeosi enam pole ja alles on vaid kolaplatsid, kust kratid on üle käinud (loe kiiremad on paremad vidinad juba ära ostnud).

Trumm, kas keegi feilis vä?

Ka täna peavad tankimüüjad end ju ostja jaoks vastuvõetavaks kohandama?

http://www.parnupostimees.ee/3127813/ri ... on-arritav

Millal Eesti päris oma esimese tanki saab?
Riho Terras:
Eelseisva kümne aasta jooksul me kindlasti harjutame end selleks. Tankiüksuse loomiseks on vaja teadmisi ja oskusi, polügoone ja harjutusalasid. USA tankid ongi Eestis selleks, et kogemust saada. Tankid ei saa tegutseda jalaväe lahingumasinateta. Nii et kõigepealt ostame lahingumasinad ja alles järgmine samm on tankid.

Kumb siis õige on kas lahingumasinad saavad tegutseda ilma tankideta või tankid ilma lahingumasinateta?
Keegi võiks selle paika panna.

U-96 kirjutas:Kumb siis õige on kas lahingumasinad saavad tegutseda ilma tankideta või tankid ilma lahingumasinateta?

Mõlematpidi saab - ja taktikas polegi selliseid mustvalgeid kaanoneid

Lahingumasinad ilma tankideta on kõva sõna niikaua, kui vastane pole rakendanud tanke.. Kui vastane seda aga teeb, siis peab lihtsalt omama "mitmekorruselist" tankitõrjet (granaadiheitjad ja TT-raketid + suurtükivägi ja/või õhuründetoetus) ning lahingumasinad saavad ikka edasi tegutseda, toetades jalaväelasi tankide aseainena..
Tankid ilma lahingumasinateta on aga edukalt tegutsenud kõigis kaasaja lokaalsetes konfliktides - Jugoslaavia kodusõdadest alates kuni praeguste Araabiamaade mäsudeni.. Lihtsalt jalastunud jalavägi saadab tanke kõigis situatsioonides (eriti linnavõitluses) ning keegi ei märkagi nonde lahingumasinate puudumist..

Ja see ei olegi tegelikult nii oluline küsimus - põhiküsimus on ikka maastikku hoidva ja/või hõivava jalaväe tõhus ning tulemuslik toetamine (elik siis milleks tankid üldse tehti).. aga see lihtne tõde näikse enamusel siin tankide teemas targutajatel kuidagi fookusest kadunud olevat..

Mina arvan, et see mis ilma milleta tegutseda saab sõltub vastasest. Kui vastas on max jalaväe lahingumasinad a la BMP-x/BMD-x, siis saavad jalaväe lahingumasinad nende vastu tegutseda ka ilma tankideta. Kui aga vastas on ka tankid, siis... noo inseneriks koolitatud ajju ei mahu küll kuidagi teooria, et jalaväe lahingumasinad võiks seal ilma tankideta hakkama saada.

Tankid vs jalaväe lahingumasinad või tankid vs tankid: ühel puhul on ülekaal ilmne teisel puhul on vähemalt hakkama saamise võimalus olemas.

Ma arvan, et mõistlikum oleks öelda, et tankid ei saa ilma jalaväeta. Kas jalaväe kaasastassimiseks on vaja jalaväe lahingumasinaid või saaks ka soomustransportööridega hakkama on parem küsimus.

Borja kirjutas: Tankid ilma lahingumasinateta on aga edukalt tegutsenud kõigis kaasaja lokaalsetes konfliktides - Jugoslaavia kodusõdadest alates kuni praeguste Araabiamaade mäsudeni.. Lihtsalt jalastunud jalavägi saadab tanke kõigis situatsioonides (eriti linnavõitluses) ning keegi ei märkagi nonde lahingumasinate puudumist..

See ei ole tegelikult nii oluline küsimus.

Mhh. Kui nüüd kujutada ette meie tulevaste tankide poolt läbiviidavat vasturünnaku laadset operatsiooni, siis kuidas peaks selline kiire, ootamatu ja agressiivne üritus toimuma jalastunud jalaväe toetusel? Esimese miini või kuulipidujavalangu järel on jalavägi maas pikali ja ei toeta mitte kedagi. 5 km/h liikuv tank on ka ilmselt sama raskelt tabatav kui keskmine sein. Meie ainsa tankipataljoni kasutamine kuskil linnalahingutes või passiivselt kaitses ei tundu jätkusuutlik.

Ja seda vähem jätkusuutlik oleks sellistel tingimustel lahingumasinatega majandamine.

Mhh. Kui nüüd kujutada ette meie tulevaste tankide poolt läbiviidavat vasturünnaku laadset operatsiooni, siis kuidas peaks selline kiire, ootamatu ja agressiivne üritus toimuma jalastunud jalaväe toetusel? Esimese miini või kuulipidujavalangu järel on jalavägi maas pikali ja ei toeta mitte kedagi. 5 km/h liikuv tank on ka ilmselt sama raskelt tabatav kui keskmine sein. Meie ainsa tankipataljoni kasutamine kuskil linnalahingutes või passiivselt kaitses ei tundu jätkusuutlik.

Soovitan soojalt vaadata filmi "Tali-Ihantala 1944" - umbes selline näeb välja ka "soomusmanööver" metsamaastikul.
Kujuta lihtsalt Soome T-34-de asemele Leopardid.
Vaata, kuidas tekivad kontaktid ja mitu masinat formatsioonis üldse kontaktis osaleda saab.
Lihtsalt silmaringi arendamise mõttes.
Tõde on selles, et kinnist laadi maastikul ei pääsegi jalaväe lahingumasinad "löögile".
Kontakti peavad kolonni peas olevad 1-3 tanki ja mis masinad on 1 km tagapool - viiendajärguline küse.
Kinnisel maastikul (moodustab Eesti territooriumist 75+%, Soomes rohkem, saabki taolises lahingus jalavägi jala sibada, sest liikuda väljaspool teed ei saa muudmoodi kui jala.

Esimese miini või kuulipidujavalangu järel on jalavägi maas pikali ja ei toeta mitte kedagi. 5 km/h liikuv tank on ka ilmselt sama raskelt tabatav kui keskmine sein.

Jalavägi tankide kõrval või taga ei jookse juba ammu. Jalavägi jookseb 200-300 m eespool hoopis ja vajadusel tankid toetavad üle jalaväe aheliku (kui see maha surutakse). Selline rivistus muudab kõik TT relvad peale kahurite ja rakettide tankide vastu kasutuks, sest granaadiheitjate efektiivne laskekaugus taolisel puhul ei ületa 150 m. Sellise muudatuse võrreldes WWII filmides nähtuga (kus jalavägi sibab tankide sabas) on kaasa toonud justnimelt jalaväe kantavad TT relvad.

Jalavägi tankide kõrval või taga ei jookse juba ammu. Jalavägi jookseb 200-300 m eespool hoopis ja vajadusel tankid toetavad üle jalaväe aheliku (kui see maha surutakse). Selline rivistus muudab kõik TT relvad peale kahurite ja rakettide tankide vastu kasutuks, sest granaadiheitjate efektiivne laskekaugus taolisel puhul ei ületa 150 m.

https://www.youtube.com/watch?v=407AkboyEK4

Trummi jutt vs tõenäolise vastase tänane taktika

Kummaline, et sellist elementaariat peab niivõrd hiljuti reserviarvatule seletama. Ei, loomulikult poleks tulnud Poolalt vanarauda vastu võtta, mis jalaväe ja tankitõrjujate koolitamine...