Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[kraal]

Mul elukaaslane käis sellel aastal Riias 4 korda. Sellest 2 korda lennukiga, ümberistumine Riias ja 2 korda bussiga. Raudtee olemasolul oleks olnud valikus ka rong.
Paljud reisijad lendavad lennujaamast Riiga, et ümber istuda teisele lennule ja ega bussid Riiga ka päris tühjad ei ole. Nii mõnigi reisija liigub suunal Pärnu - Tallinn ja Pärnu - Riia ja ka Leetu liigub rahvast.
Ei saa ka arvestamata jätta, kui Rongisõit riiga on kiire ja hind mõistlik siis lisandub veel reisijaid kes muidu Riiga ei läheks. Nii mõnigi teeks endale nädalalõpu Riias ja ka vastupidi.
Ei saa ka unustada lätlasi kes liiguvad ilma autota nt. Riiast Helsingisse.
Toome veel näite. Suvel oli meil Tallinnas Depeche Mode kontsert. See oli ainuke Baltimaades. Pileteid müüdi ca 40 tuhat. Julgen arvata, et oma 5000 külalist tuli siia Lätist ja Leedust. Kellest nii mõnigi oleks tulnud siia rongiga.

Perega sai kevadel autoga käidud Hollandis. Kaalusime liikumiseks erinevaid võimalusi. Küll läbi Rootsi, Otse autoga või siis Lätist Saksamaale laevada. Kõige mõistlikum oli liikuda Lätist laevad Saksamaale. Kui oleks olnud variant liikuda rongiga siis kindlasti oleks seda ka kaalunud.
Võib arvata, et R/B planeeringus on selle kõigega ka arvestatud.

Pika heietuse kokkuvõtteks ütleksin, et kui lood lisa võimaluse ühest kohast teise liikuda ja see võimalus on konkurentsis teiste võimalustega siis seda ka kasutataks.

[Smith]

müüdi ca 40000 tuhat

4 miljonit vast ikka ei müüdud neid pileteid

[kraal]

müüdi ca 40000 tuhat

4 miljonit vast ikka ei müüdud neid pileteid

Hea märkus. Parandame.

[toomas tyrk]

Suvel käisin pikal nädalavahetsel lastega Lätis. Tagasisõidu pileteid ette ära ei ostnud, sest polnud kindel millal täpselt tagasi. Laupäeval Riiast Tallinna bussipileteid otsima hakkates - neid lihtsalt ei olnud.

Mingi aja pärast siiski õnnestus osta mingid piletid. Kuigi (konkreetset firmat mainimata) valikute korral poleks neid ostnud. Ja tulevikus ei osta.

Lennuteel tagasitulek oli täiesti valikute hulgas kuni need bussipiletid said ostetud.

Rong oleks kindlasti olnud esimene valik, kui oleks saanud valida.

[vanahalb]

Rong on selles valikus bussi ja lennuki kõrval kõige mugavam aga sama vahemaa läbimiseks ka kõige kallim. Või vähemalt samas hinnas lennukiga . Eelis on selles et rongi võib märsside kaupa igasugust nodi võtta. Lennukis on ilma lisatasuta vahel ainult käsipagas ja bussis on eelkõige liiga kitsas olemine ja aeglane venimise.

RB sarnane kiirrong, Allegro, sõitis enne sõda Helsinki ja Peterburi vahel. Kui õigesti mäletan siis bussipilet Peterburi oli alla 100 EUR, heal juhul sai isegi 50 -ga. Rongipilet pea 200 ja lennuk samuti 150-200. Olenemata sellest kiirrongist käis ka hulk busse sest rongipiletit peeti kalliks.
Tavarongi pilet Helsingist Lapimaale , 800 km, on (võtsin suvalise päeva nädala sees jaanuaris) on 70 EUR nägu aga kui auto ka rongi peale panna ja ööbimiseks kuut võtta siis üle 400. Lennuk on samuti 70, suusad kindlasti selle hinna sees ei ole

Seda et ei julge küll lubada et need kontserdifännid Riiast Tallinnasse just rongiga tulevad . Teatripileti hinda tõsta 5 euro võrra on juba peksuteema ja vabalt võidakse see vahemaa bussis ühel jalal ära kannatada et säästetud raha eest pilet fännitsooni osta.

[Qwerty226]

Suvel Itaalias olles lendasin lennukiga Veneetsiast Rooma, lend kestis 1:10, ja kohale jõudes väga kahetsesin. Rong oleks sõitnud 4 tundi, aga Rooma kesklinna jõudis täpselt samal ajal, kui mul lennukiga ukerdamine läks. Kui nüüd hindu vaadata, siis 15. jaanuar, sama rongi ots maksab 32€, lennupilet 58€ (sinna siis lisanduvad kõik lisatasud (pagas, koha valimine)+transport lennujaama ja lennujaamast kesklinna), ehk rong on sama kiire, aga odavam. Kui nüüd peaks sama marsruuti sõitma, siis valik kindlasti rongil, isegi kui ta oleks kaks korda kallim.

[davidsoniharald]

Elasin vagabondi elu ÜKs paar aastat. Siis sai seal mööda riiki palju ringi reisitud. Alguses proovisin odavalt, sest raha oli vähe ja kasutasin bussi. Aeglane ja tüütu oli Londonist Glasgowsse sõita. Viimane pikem bussisõit ÜKs oli väga meeldejääv: üle vahekäigu istus buliimik, kes terve reisi sõi ja oksendas kordamööda. Lubasin endale, et mitte iial enam! Peale seda kasutasin pikema otsa jaoks ainult rongi või lennukit. Kokku võttes eelistan pikemale otsale minnes kas lennukit või rongi, siis eraautot ja lõpuks kui muud moodi ei saa olen alles nõus bussi peale minema.

Mina arvan, et RB on vajalik ka reisijate veoks. Vähegi maksujõulisemad inimesed eelistavad rongi bussile ja kui peaks veel kari lapsi olema, siis on rongiga lausa lust sõita.

[Dr.Sci]

Elasin vagabondi elu ÜKs paar aastat. Siis sai seal mööda riiki palju ringi reisitud. Alguses proovisin odavalt, sest raha oli vähe ja kasutasin bussi. Aeglane ja tüütu oli Londonist Glasgowsse sõita. Viimane pikem bussisõit ÜKs oli väga meeldejääv: üle vahekäigu istus buliimik, kes terve reisi sõi ja oksendas kordamööda. Lubasin endale, et mitte iial enam! Peale seda kasutasin pikema otsa jaoks ainult rongi või lennukit. Kokku võttes eelistan pikemale otsale minnes kas lennukit või rongi, siis eraautot ja lõpuks kui muud moodi ei saa olen alles nõus bussi peale minema.

Mina arvan, et RB on vajalik ka reisijate veoks. Vähegi maksujõulisemad inimesed eelistavad rongi bussile ja kui peaks veel kari lapsi olema, siis on rongiga lausa lust sõita.

Kindlasti eelistaksid paljud rongi ja nagu eelnevalt sai mainitud, siis tõenäoliselt kasutaks ise ka. Ainuke asi et keegi peab selle puudujäägi kinni maksma ehk siis maksumaksja taskust kooritavale rahale lisandub praeguse RB ehituskuludele tulevikus ka RB dotatsioon.

Asjakohane viide ja pilt ka:

[Some]

Nuh, raudteetranspordile makstakse praegugi peale... ERRi uudisest loen:

Rongisõitjad maksavad praegu kinni ligi 37 protsenti piletihinnast, ülejäänu on riigi dotatsioon.

Tavapilet Tartu-Tallinn maksab reisijale hetkel €14, tundub et omahind koos dotatsiooniga on siis üle €30? Odavam tuleks raudtee üles kaevata ja inimestele tasuta bussireisid kinni maksta. Tallinn-Tartu bussipilet LuxEksperssis on €12, saab kulud kaetud, maksud makstud ja jääb firmale tulugi...

[Dr.Sci]

Nuh, raudteetranspordile makstakse praegugi peale... ERRi uudisest loen:

Rongisõitjad maksavad praegu kinni ligi 37 protsenti piletihinnast, ülejäänu on riigi dotatsioon.

Tavapilet Tartu-Tallinn maksab reisijale hetkel €14, tundub et omahind koos dotatsiooniga on siis üle €30? Odavam tuleks raudtee üles kaevata ja inimestele tasuta bussireisid kinni maksta. Tallinn-Tartu bussipilet LuxEksperssis on €12, saab kulud kaetud, maksud makstud ja jääb firmale tulugi...

Tõepoolest makstakse ja kas peaks? IMHO peaks sest see raudtee läbib paiku kus kohalik bussiliiklus on problemaatiline, aga RB ei hakka igas teivasjaamas küll peatust tegema. Ja olemasoleva raudteeliikluse kadumisega hääbuvad nii mitmedki asulad, RB samas neid juurde ei tekita. Vastupidi. Märkimisväärne hulk kohalikke teid suletakse ja suunatakse liiklus nendesse vähestesse ülepääsudesse (paraku, erialast lähtuvalt tulevad rajatiste projektid mulle tihti ekspertiisi ja kui kohalike külade vahelised ligipääsud asendatakse kuskil pärapõrgus asuva viaduktiga nii et jala või rattaga ehal käimise mõte kaob ära siis tegemist on pigem maaelu kahjustamise kui arendamisega.

[parkija]

Reisisellid ehk rb pooldajad vaatavad seda projekti oma mugavuse kohaselt , mina kes maailma mööda ringi ei ralli ja piirdun mõne korra Tartus või Pärnus käimisega aastas ( liinibussiga ) , mina näen , et see rb on kahjulik . Dr. Sci pani kahju poole kenasti kirja , kuigi kahju loetelu pole täielik .
Ime projektid on ikka olemas , Pärnu lennujaam näiteks , ühe preili egoprojekt .

[olevtoom]

Lugupeetud kaasfoorumlased! Harige palun Väga Väikese Aruga Karu selle Rail Balticu teemadel.

1. Ma mäletan, et kui projekt välja hõigati, oli kõige vingem argument selle kasuks väga kiiresti ja mugavalt Euroopa südamesse saamine. Et, noh, vähemalt 250 km/h ja nii.
2. Siis selgus, et ei, see ei ole ikka see ainutähtis asi, vaid seda raudteed pidi saab kõvasti kaupa vedada ja kogu kraam kolib veoautodelt vagunitele.
3. Siis selgus, et -- oih -- et neid kaubavoogusid ikka hirmus palju ei ole ja et RB põhifunktsioon on kaitseotstarbeline. Sellega on variandid ka piirdunud.

Küsimus: kas siis ongi nii, et tegu on kaitserajatisega ja meil pole tarvis hakata arutama, mis see maksma läheb?

Punkti 1 asjus on mul mõned kõhklused ja kahtlused. Esiteks olen lugenud, et kaht rööpapaari ikka igale poole ei saa. Mis tõmbab keskmise kiiruse alla.
Teiseks on tegu "esimese Eesti" raudteega. Isegi minu kodulinnast Tartust oleks veider ja koletu hakata Pärnusse (või Tallinnasse) rongi peale minema, Põlvast või Valgast ma ei hakka rääkimagi.

Punkti 2 juures ei kujuta ma väga hästi ette, kuidas kogu veoautodel veetav kaup ikka raudteele saaks. Esiteks esitavad RB pooldajad asja umbes nii, nagu oleks kõigepealt üks suur Rail Baltic, milles justkui hargneksid pisut väiksemad (kitsamad ) raudteed Tartusse, Paidesse, Rakverre ja mujale. Ja neist omakorda hargneksid veel pisemad raudteed enam-vähem iga alevi ja küla juurde. Siis poleks tõesti autovedusid praktiliselt vaja. Kuid mulle tundub, et tegelikkus on ja hakkab olema pisut teistsugune.
Teiseks esitatakse raudtee-kaubavedu mulle nii, et ma saan enam-vähem suvalisel hetkel minna lähimasse RB jaama ja oma konteineri panna rongile, mis seejärel kohe minema pürstib. Tore... ain't et ma olen lugenud, et rongi koosseisu komplekteerimine võib võtta päevi...

Punkti 3 juures ma ei hakka oma täieliku võhiklikkuse tõttu sõna võtma. Ainult, olles lapsepõlves lugenud vaprate partisanide tegevusest raudteesildade õhkulaskmisel, küsin: kui tõsine see oht võib olla ja kui kiiresti rongiliikluse taas käima saaks?

Tänan kommentaaride eest, ja ei maksa häbeneda viitamast kohtadele, kus ma ilmset lollust olen kirjutanud.

[diesel]

eks oleks saand valga või siis ka mõisaküla kaudu vanale tammile uue raudtee teha. euro laius oleks võind olla, kiiruse oleks jätnud tavalise nagu praegu (120 max vist). kulud ehitusele ja käigus hoidmisele oleks olnud suurusjärk või rohkemgi odavamad.
eesti planguga pooleks tegemine oleks ka ära jäänd.
aga vaat seda 85 prossa europappi poleks siis ju jagamiseks saanud.

[Qwerty226]

Õnneks saab raudteed kasutada kõigil kolmel välja toodud punktideks. Ega niisama Muugale välja ei ehitata Rail Balticat, soovitakse ikkagi Soomest kraami saada.
Saarte vahet käivad laevad saavad ka dotatsiooni, kas peaks need ka kinni panema, sest ei tasu ära? Või pigem kaudne majanduslik kasu on ikkagi suurem kui see dotatsioon, mis riik maksab.

[olevtoom]

Õnneks saab raudteed kasutada kõigil kolmel välja toodud punktideks. Ega niisama Muugale välja ei ehitata Rail Balticat, soovitakse ikkagi Soomest kraami saada.

Et, noh, teeme valmis ja siis vaatame?

Saarte vahet käivad laevad saavad ka dotatsiooni, kas peaks need ka kinni panema, sest ei tasu ära? Või pigem kaudne majanduslik kasu on ikkagi suurem kui see dotatsioon, mis riik maksab.

Mulle millegipärast tundub, et saartele ei vii auto- ega raudteid, mistõttu see näide ei puutu asjasse.