Uued käsirelvad EKV-le

[EOD]

Olukorras, kus enamikele kaitseliitlastest on automaadiga 100 m pealt lamades lastes 10st lasust kõikide märklauas hoidmine saavutuseks, ei ole eriline vahe, mis kaliibriga nad vastasest mööda lasevad. Täpsete laskude sooritamiseks on iga kaliibriga mõistlik kasutada üksiklaskusid, valangud on vajalikud peamiselt vastase mahasurumiseks.

Korra olen seda teemat juba puudutanud.
Valangutega tulistamine on vajalik varitsusest vastase kolonni ründamisel. Seejuures peab "õhk kuulidest paks olema". Vajalik selleks, et neutraliseerida võimalikult palju vastaseid, enne kui need toibuvad ja vastutule avavad.
Kui vaja sihtmärki tabada, tuleb tulistada üksiklaskudega. Seejuures võib tuletihedus olla küllaltki kõrge. Oma kogemustest:
AK-74 täislaetud salvest üksiklaskudega 100 m distantsile tulistades tabas märki enamus kuulidest. Tuletempo oli nii suur kui näpu liikumine võimaldas. Järgmise salvetäie tühjendasin teise märgi pihta automaatrežiimis. Märklauas oli paar auku.
Väikesekaliibrilisest püstolist "Margolin" kulus salve tühjendamiseks 1,7 sekundit esimesest lasust. Täpselt enam ei mäleta, kas konkreetsel püstolil oli 8 või 10 padruniga salv, igatahes kõik tabamused olid 25 kaugusel märklauas. Mõjus relva nõrk tagasilöök, mistõttu polnud vaja suurt korrektiivi uueks lasuks teha.
Siit mõte, et meie tingimustes on 7,62 mm relv üksiklaskudega tulistades vähemalt võrdne 5,56 mm relvaga, millest tulistatakse valangutena. Välja arvatud mainitud erand.
Mina igatahes eelistaksin 7,62 mm kaliibrit. Kui tuleb laialdaselt kasutusse 6,5-6,8 mm kaliiber, siis seda.
On öeldud, et 6,5 mm Rootsi Mauserist tulistatakse aupaugud viimaste Magnumite matustel. Just esimesese kuuli lameda trajektoori tõttu ja seetõttu, et õhutakistus väheneb, sõltuvalt kiiruse ruudust. Suurem algkiirus on kasuks paarisajameetrilisel distantsil, hiljem "sööb" suurem õhutakistus selle eelise.

[EOD]

Olenemata 9x19 Parabellumi kuuli suuremast ristlõikepindalast on venelased antud padruni baasil konstrueerinud terve rea tugevdatud laenguga, terasüdamikuga soomustläbitavaid kuule, algkiirusega 460-600 meetrit sekundis...

Mitte ainult venelased...
Ja sellega tõestame, et...
Peenem kuul omab paremat läbistavust (eriti kõva südamiku puhul), samas jämedamal kuulil on parem peatamisvõime. Küsimus selles, mida rohkem vajame.

[Madis22]

Kui viimast minu viidatud linki lugeda, siis sealt tuleb välja, et jänkid arendavad tugevdatud laenguga 5,56 moona, mis saavutaks suht lühikeses M4-ja rauas suurema algkiiruse. Seda padrunit plaanitakse standardina kasutusele võtta, kuid merejalavägi vaidleb vastu, viidates, et suurema laenguga 5,56 kaldub relvasid lõhkuma, põhjustades olemasolevate relvade luku mõranemist juba 3-6000 lasu järel. Minul see teadmine vaid süvendab veendumust, et me ei peaks mõtlema uute käsitulirelvade soetamisele enne, kui uue standardpadruni ja neile vastavate relvade juurutamine on läbi viidud. Ma mõistan, et Galilid on kolmandiku ulatuses läbi kulutatud ja kolmandiku ulatuses kõlbavad vaid sõjaaja reservi. Ka AK4-jadest peaks 5-6000 relva olema ajateenijate poolt enam vähem siledaks lastud ning kaitseliidu u. 15000 relvast võiks kolmandik olla aktiivsemate meeste poolt juba enam-vähem lõpusirgele viidud. Kuid meil peaks hetkel ikka olema veel u. 30 tuhat AK4-ja ja 40 tuhat M14 lisaks vast soetatud G3-ed. Need relvad on raskemad, neist on raskem laskma õppida ja neile saab vähem moona kaasa võtta, kuid lükata käima hange ja soetada relvad, mis 5-10 aasta pärast leitakse olema kasutud, sest ei söö enam standardmoona, tundub kuidagi raiskamisena.

[Leo]

Madis on hästi kokku votnud asjaolud, mille tottu meil on tänane olukord, M14 ja eriti AK4 tulid tasuta ja nendele juurde oli kasulik osta kasutatud sarnaseid relvasysteeme hea hinnaga Saksast ja Norrast. Sellepärast meil ongi suuremas kasutuses 7,62 NATO, mitte 5,56. Uute relvasysteemide voi kaliibri kasutuselevott on Eesti-suurusele riigile sisuliselt sundvise, vastavalt sellele, mis suuremad liitlased teevad. Niikaua kui jänkid ei ole omavahelgi kokku leppinud, kuidas edasi minna, ei ole moistlik rabeleda. Kui skautide Galilid on amortiseerunud, siis tasub osta just 1 pataljoni komplekt nende tarbeks ja muud kulutavad olemasolevaid relvi. Jänkide M855A1 on äkilisem ja kipub lammutama relvi, mis on tegelikult arvestatud 15000 lasu peale, seega on väga halb, kui need 3-6000 lasu järel katki lähevad, suur osa resurssi jääb kasutamata. AP sydamikuga ja tugevama laenguga pystolimoon on samuti sundvise, neid arendatakse sellepärast, et suurendada voimalust kaitsevestidest ja kiivritest läbi lasta. Suurendatud laenguga laskemoon on ka relvadele hukatus ja relvad kuluvad kiiremini, näiteks Eesti politseil oli kogemus, et Rootsi 9 Para moon, mida EKJ politseile kinkis, kippus tsiviilmoona peale ehitatud pystoleid rikkuma.

[Kapten Trumm]

Arvestada tuleb ka seda, et kui liitlased siia saapad maha panevad reaalses olukorras, siis nende mobiilsed üksused on relvastatud üldiselt 5,56-ga, ka kuulipildujad. St kui on plaanis vastastiku laovarusid kasutada, siis võiks need vahest sobida.

[kangelaspioneer]

Arvestada tuleb ka seda, et kui liitlased siia saapad maha panevad reaalses olukorras, siis nende mobiilsed üksused on relvastatud üldiselt 5,56-ga, ka kuulipildujad. St kui on plaanis vastastiku laovarusid kasutada, siis võiks need vahest sobida.

Vähemalt ameeriklased on seni ainult oma moona tarvitanud. Kui konteinerit saabunud pole, siis pauku ei tehta.

[Leo]

Usun et jänkidel on RA õppustel karmilt keelatud mujalt kui oma tagalast pärinevat laskemoona kasutada igasugu sabotaaži keerulusemaks tegemiseks samuti juriidilise vastutuse tõttu sest kui jänki relv või võitleja liitlaste praakmoona tõttu vigastatud saab, siis kes talle pensioni maksab? SA tingimused on teine teema sest laskemoona kulu tõuseb hüppeliselt ning samas võib logistika köhima hakata kuid ka siis eelistavad jänkid oma laskemoona ja alles äärmise häda sunnil lepitakse liitlaste moonaga. Lahingutegevuse korral Eestia meil ei ole võimalik eriti midagi liitlastega jagada. Pigem oleme ise sõja teisel või hiljemalt kolmandal nädalal liitlaste laskemoonast sõltuvad. Kui palju EKJ on laskemoona varutud on muidugi saladus ja pidevalt muutuv suurus kuid laskemoona järelevedu on teema kus ühikuks on merekonteinerid. Näiteks 20 jalane ehk 6 m pikk konteiner mahutab 11 euroalust ja suurem 40-jalane 25 euroalust kaupa. Pataljoni laskemoona 1 lahingkomplekt on juba päris suur hunnik. Näiteks 1 81mm MP lahingkomplektis on 120 lasku HE miine ja lisaks veel valgust ja suitsu mis koos pakendiga kaalub 1 tonni.

[Kapten Trumm]

Nõks on veel selles, et 5,56 moon pole sugugi mingi "üks NATO standard". Nagu pole ka 7,62x51 padrunid samad.

[Kilo Tango]

Nõks on veel selles, et 5,56 moon pole sugugi mingi "üks NATO standard". Nagu pole ka 7,62x51 padrunid samad.

Siis on standardi vastu eksitud. Ka ei ole standardis muidugi paigas, millega seda moona "köetakse". Muidu mõõtmed on sajandikmillimeetri pealt paigas:

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..selles G3 kiidulaulus on selgelt tunda praktikali meeste käekiri. Seal seltskonnas on ka M16 kõva sõna.
Mehed, kes on reaalselt lahingut pidanud - nende hulgas pole ma märganud ühtegi G3 pooldajat (pean silmas jalaväelasi, mitte telle). Galjat aga kiidetakse.

Tänapäeva liikuv jalaväetaktika, eriti linnalahingus nõuab lühikeste valangutega võimalikult täpselt tulistada võimaldavat automaatrelva, hea tuletihedusega automaati.

Poliitik lobises välja ka selle, mis on KL Tallinna maleva tegelik tulejõud. Üle 2000 kaitseliitlase kohta on seal ainult 600 automaati, seega on relv kinnitatud igale neljandale kaitseliitlasele. See ongi üks Kaitseliidu suuremaid saladusi, palju selle inimeste huga peale tegelikult püssimehi on ja sellest vaikivad malevad jonnakalt, sest see on kordades väiksem number kui KLPS poolt maha hõigatud kaitseliitlaste üldarv.

Olukorras, kus enamikele kaitseliitlastest on automaadiga 100 m pealt lamades lastes 10st lasust kõikide märklauas hoidmine saavutuseks, ei ole eriline vahe, mis kaliibriga nad vastasest mööda lasevad.

Noppisin selle veninud vaidluse viimastelt lehekülgedelt mulle enimmeeldinud kilde.
Kuskil oli veel ka hea tõdemus, et GALILite koondumine Skautsi on juba iseenesest fakt, mis võiks lõpetada kogu selle vaidluse siin - aga ma ei suuda seda praegu leida..

[Medusa]

Probleem ei olegi mitte mõõtude varieeruvuses, vaid just laengu tugevuses ja kuuli kaalus. FAMAS, SA80 ja M16 kasutavad kõik ise laengut, kusjuures FAMASil kas ei ole mitte lausa kõvem kest, et ranti kestaheitmisel ära ei tõmmataks? Ning brittide laeng pidi olema mahedam kui jänkidel. Seda siis huupi mälu järgi laksides.

Ise sellesse 6,5/6,8 mm kaliibrisse ei usu peamise sõjarelva kaliibrina, sest neil on olemasoleva NATO moonaga ühilduvuse probleeme - lukud (kestapõhja diameeter ei ole sama), salved ( 6,5/6,8 tahab ikkagi oma salve, et kõige paremini sellest sööta), raud nagunii. Ses mõttes on kõige ideaalsem lahendus 300 BLK, mis on 7,62 NATO kuul (kusjuures, isegi laetakse selle 147gr FMJ-ga) 556 NATO kesta otsas (saab neid kestasid ka ise teha 556 omadest). AR puhul on siis lukk sama, salved samad, kõik on sama, v.a relvaraud. Logistika mõttes on see kõige lihtsam ümberkonvertimise vaev.

Teisalt, ei ole see 556 ka vilets kaliiber, küsimus on ikkagi pigem kuuli lahenduses, kui mingis põhimõttelises konstruktsiooniveas, ning ei ole praegu ühtegi sellist uut kaliibrit ka, mis põhjendaks võimekusekasvuga ära vahetusega kaasneva raha- ja ajakulu. Odavam on olemasolevat moona väljaõppeks kulutada ja tuua sisse uut ja efektiivsemat sõjapidamise moona (elik, muuta kuuli, SS109 pealt Mk262 peale, piltlikult öeldes). Täpselt sama asi kehtib 7,62 kohta, moona efektiivsuse peamine mõjutaja on kasutatav kuul koos selle algkiirusega. M80 FMJ kuul pidi olema suht vilets mahavõtja, samas näiteks saksa päritolu täismantel pidi väga hästi lagunema. Huvitav, milline rootsi või austria moon on?

[Medusa]

Okei, tõmbaks selle AK4/G3/AG3 (+ muud variatsioonid) on sitt relv teema ühe korraga kokku. No on jah 50 a vana, koos vastava arusaamaga käsitsemisest, aga etem kui eestlaetav või puidust kaigas.

Palun nimekirja, mis on hea ja mis on halb. Ning mitte põhjendusega "mulle tundub", "mina arvan", "skaut sellega ei sõdi" ja muu selline jama. Põhjendus peab olema mõõdetav, ehk küsimus "parem" või "halvem" on koos selgitusega, et täpselt milles ja kui palju. Relv on raske? Aga palju kaalub erinevas modifikatsioonis ja kui suur on kaaluvahe samasuguses laetud konfis teise platvormiga. Jne.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Palun nimekirja, mis on hea ja mis on halb. Ning mitte põhjendusega "mulle tundub", "mina arvan", "skaut sellega ei sõdi" ja muu selline jama.

"Skaut sellega ei sõdi" EI OLE "muu selline jama" - see ongi real life, millest edasi tantsida-tõukuda..

Ja kui see sulle pärale ei jõua // sa seda ei aktsepteeri - nohh, siis polegi ju sinuga nagu millestki rääkida...

[Mazz]

Tegelikult võiks selle ak4 puhkusele saata küll. Või siis mõned ikka jätta, optikad peale. Rünnakule ak4 minna ei taha, sest salve mahutavus on nii väike. Kaitsekraavis istuda, võtaks küll.
Võiks tulla mingi uus 5.56 relv, näiteks midagi HK seeriast. Oleks need "tankid" ostmata jäetud...oleks olemas. Sest ikka meie põhiresurss on jalavägi. Keegi on kuskil selle ära unustanud.
MP5 idülli olen ka kuulnud aastaid juba, ent paljudeni pole asi veel jõudnud.

HK MR556A1 Palun väga.

Manus MR556A1-MRS-RIGHT-APR-2015-A.jpg ei ole enam saadaval

[Mazz]

Tegin kiire arvutuse, 1 CV = 1000-1200 tutikat HK automaati.