Ne imejuštšii analogov

[Kapten Trumm]

SR-71 ülekoormuse taluvus on piiratud meeskonna võimalustega (pikemat aega kestev ülekoormus ei või olla üle 5G, lühiajaliselt 9G).
Õhk-õhk rakettidel on tavalised (st kus ülekoormust piirab enamasti konstruktsiooni tugevus ja elektroonika vastupidavus) 20-30G ülekoormust.
Siit saab siis arvutada, mis raadiusega pöördeid neid imerelvad tegelikult teha saaksid.
Kas see nüüd kehtiks õhutühja ruumi kohta kah, ei tea, aga mehitamise välistamine muidu suurendab manöövrivõimet tunduvalt.
Ehk siis Mach 3-ga lendav S-300 rakett näiteks võiks SR-71 pöörderingi sees kohe hulgim kaheksaid teha.

[nimetu]

Ehk siis Mach 3-ga lendav S-300 rakett näiteks võiks SR-71 pöörderingi sees kohe hulgim kaheksaid teha.

Teoreetiliselt. Praktiliselt kaotaks see rakett aga väga kähku oma kineetilise energia ja prantsataks kuhugi maha. Nende kaheksate tegemiseks oleks vaja pidevat veojõudu. Raketid kiirendavad maksimaalselt ainult esimesed paarkümmend sekundit ja siis lihtsalt liuglevad või lendavad ballistilist trajektoori mööda oma sihtmärgini.

[Kapten Trumm]

Kosmilises ruumis manööverdamisest (nt pööramisest) energiakadu ei teki, erinevalt atmosfäärist, kus suure kohtumisnurgaga manöövrite tegemisel kaotab lennuvahend kiiresti energiat (lisa õhutakistusele). Netis paistavad selle kiirusnäidud natuke tagasihoidlikumad ka kui 27 machi. Ilmselt see multikas on natuke eksitav, tegemist on lihtsalt eksoatmosfäärilise lennuvahendiga ja seal tingimustes osutuvad eelpool toodud väited (plasma ümber masina ei lase ei enda radarit ega vastase radari kiiri läbi) ekslikuks. Kui sa lendad mingi 150 km kõrgusel (ICBM-i tuumalõhkepead käivad tegelikult kõrgemal), siis ei tingi kiirus 10 Machi (mis tundub usutavam) iseenesest mingeid raskusi vastase radarikiirguse avastamisel või ise selle kiirgamisel.

Tegu tundub olevat ameeriklaste X-15 idee edasi arendamisega, lihtsalt X-15 saavutas tagasihoidlikke näitajaid seepärast, et ta startis B-52 tiiva alt ning seal oli inimene pardal, ei saanud taolise kiirendusega starte teha nagu ICBM teeb.

Multikas on lihtsalt eksitav - see aparaat ilmselt lendab ikka orbitaalkõrgustel, see seletab ka taolised terminaalkiirused ilma lennuvahendi pardal mootorit omamata. Sellist võimet vingerdada ümber ohtliku ala omab iga orbitaalsõiduk - lihtsalt selleks tuleb kulutada manööverdusmootorite kütust. Ja eks see terminaalne faas käib sellel nagu igal lõhkepeal - otsejoones hõõguval kujul.

Mach 27 (ega ka reaalsema Mach 10) saavutamine atmosfääris (ja selle hoidmine kontinentidevahelisel lennul) pole kuigi reaalne. Nimetatud X-15 saavutas Mach 6,7 30 km peal ja seda lühikeseks ajaks.

Varem pole sellist aparaati vaja olnud - USA-l (aga ka NSVL-l) polnud külma sõja lõpuni reaalset raketitõrjet olemas ja kui NSVL paneb sulle 20 000 lõhkepead teele, siis pole neid reaalne tõrjuda mingit moodi, ka siis kui USA-l tänane tõrje olemas 1990 olnuks. Ja mõlemad osapooled omasid piisavalt tuumarelvi, et vastaspool (koos tema tõrjekatsetega) täiesti maatasa teha.

[Kriku]

Multikas on ju tüürid sellel aparaadil?

[Lemet]

Vaadake enne edasiarutamist eelpool toodud viide läbi, seal on nimelt sellest kiirusest ja reaalsusest juttu.

[toomas tyrk]

Kosmilises ruumis manööverdamisest (nt pööramisest) energiakadu ei teki, erinevalt atmosfäärist, kus suure kohtumisnurgaga manöövrite tegemisel kaotab lennuvahend kiiresti energiat (lisa õhutakistusele).

Eee, see on nüüd mingi uus füüsika või? Kuidas see kosmilises ruumis manööverdamine ikka toimub?

[Lemet]

Õhutakistus ju kosmoses puudub. Mis atmosfääris raketi energiat märkimisväärselt (ja ilmselt põhiliselt) kahandab.

[toomas tyrk]

Jah, aga kuidas siis manööverdamine toimub, kui õhutakistus puudub?

Hint 1 - satelliitidel on millegipärast manööverdamiseks mootorid küljes.

[Lemet]

Puht ballistilisel ei manööverdagi, igasugu muudatused tehakse ikka mootorite abil.

[toomas tyrk]

Jah, ja millist lõiku ma viitasin? Et kosmilises ruumis manööverdamisel energiakadu ei teki.

See on nagu ehtne perpetum mobile.

Igasugune trajektoori muutus eeldab mingi jõu rakendamist. Jõu rakendamisel aga kulub energia. Lihtsalt küsimus on selles, et mis liiki.

[Kriku]

Trumm siiski teab seda, aga ei väljenda ennast kõige paremini:

Multikas on lihtsalt eksitav - see aparaat ilmselt lendab ikka orbitaalkõrgustel, see seletab ka taolised terminaalkiirused ilma lennuvahendi pardal mootorit omamata. Sellist võimet vingerdada ümber ohtliku ala omab iga orbitaalsõiduk - lihtsalt selleks tuleb kulutada manööverdusmootorite kütust. Ja eks see terminaalne faas käib sellel nagu igal lõhkepeal - otsejoones hõõguval kujul.

Manööverdamiseks on mootorid, pähe kukkumiseks mitte.

Seal multikas pole muidugi mingitest manööverdamise mootoritest essugi näha, tüürid aga küll on

[toomas tyrk]

Kui jutt käib endiselt sellest Burevestniku nimelisest analooge mitteomavast tiibraketist, siis selle jõuallikas eeldab töötamiseks ikka atmosfääri olemasolu. Ilma selleta tekitaks veojõu mis?

Samuti viitab "tiib" seal raketi nimetuses, et mõeldud kasutamiseks ikka atmosfääris. Ja sel juhul vajalikud loomulikult ka juhtpinnad.

Kõik muu aga juba on multifilm ja muinasjutt.

[Kriku]

Jutt käib praegu "Avangardist". Vt. üle-eelmist lehekülge: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 97#p599297

[Xender]

Vaatasin selle Lementi video ära. Veidi kõrvale teemast, aastaid kusagil 6 või 7 tagasi sai käidud moskva elektroonika ja matemaatika instituudis (enne kolimist) ja sain kokku kunagise ülikoolikoolikaaslasega kes seal veel midagi tegi (seda mida ta täpselt tegi ma ei saanudki aru, mul oli kuri kahtlus, et veeretas lihtsalt niisama aastaid pensionini).

Tegemist peaks olema Moskva peamise elektroonika alast haridust ja teadust tegeva asutusega. Mis vastu vaatas pani jahmatama, selle kõrval on isegi TTÜ täielik tipp sisseade poolt (TTÜ ja MITi vahe on kindlasti väiksem), ma olen näinud paremini sisustatud hobitöökodasid. Enamus sisseseadmest tundus, et oli 90nendatest kusagilt lääne ülikoolist abi korrast saadud + hunnik Hiina asjaarmastajate kraami nagu Hantek kusagilt netist tellitud.

Sealjuures näiteks Ruselektronika käive on umbes 800 miljonit eurot (venekeelses wikis öeldakse, et moodustab 50% kogu venemaa elektroonikatööstuse toodangust, inglise keelses, et 80%). Kuigi tutvudes nende allgallikatega ei tule see kuidagi välja - kuid kui võtta summasid mida välja tuuakse on tegemist naeruväärsete summadega "На основании уже подписанных контрактов в 2016 году планируется экспортировать продукцию холдинга примерно на $40 млн." samas vähemalt 2016 olid plaanid suured "«В наших планах к 2035 году выйти на уровень глобальных конкурентов, таких как GE и Samsung», — заявлял глава «Ростеха» Сергей Чемезов." Link

Võrdluseks Eesti eksportis eelmine aasta elektroonikat veidi enam kui 2 miljardi euro eest.

Kuidas sealt saaks tulla mingit tehnikat välja mis ameeriklastest ja hiinlastest on aastakümneid ees jääb müstikaks. Lisaks veel mainis mu ülikoolikaaslane, et "targemad pead venemaale kauaks ei jää. Kõige targemad lähevad kas ameerikasse, lollimad kas euroopasse või hiinasse".

Muidugi kõnealune sektor on veidi teine (kuigi sisaldab ka hunniku elektroonikat) siis miks peaks muudel kõrgtehnoloogilistes valdkondades seis olema kardinaalselt erinev? Eriti veel arvestades, et neid imerelvakeski tuleb nagu vändrast saelaudu - uued tankid, lennukid, raketid, AI tehnoloogiad, laserrelvad jne. Ei ameeriklased ega keegi mu pole suutnud sammu pidada.

[EOD]

Kosmilises ruumis manööverdamisest (nt pööramisest) energiakadu ei teki, erinevalt atmosfäärist, kus suure kohtumisnurgaga manöövrite tegemisel kaotab lennuvahend kiiresti energiat (lisa õhutakistusele)

Selle jutu vundament on totaalselt vildakas.
Teatavasti on mistahes keha lõpmatult laisk - püüab säilitada paigalseisu või ühtlast ja sitgjoonelist liikumist. Järelikult iga suuna või kiiruse muutmine nõuab energiat. Põhikoolifüüsika.
Jah, piloodita õhusõidukid kannatavad kordades suurema G-ga manöövreid, kuid selle eest vajavad ka suuremat jõudu suuna muutmiseks ehk sedasama energiat. Kas manööverdamine toimub aerodünaamiliste tüüride, mootorite või millegi muu abil, ei muuda tõsiasja, et see neelab energiat.