Parvlaev "Estonia" hukkumine

[vanahalb]

Põhi on väidetavalt umbes selline: http://puu.sh/Gxhmj/6888543436.jpg

sry, aga vaadates mastaapi uppus sinna mu jahtlaev, mitte Estonia...

Mastaap on ju vasakus servas: 75-85 m vahel

[Svejk]

Põhi on väidetavalt umbes selline: http://puu.sh/Gxhmj/6888543436.jpg

sry, aga vaadates mastaapi uppus sinna mu jahtlaev, mitte Estonia...

Mastaap on ju vasakus servas: 75-85 m vahel

Akf mõtles kujutatavat vrakki.
Estoonia oma 9 dekiga ei saa olla 10 m kõrge....

Akf Trumm on mingit trummi tagunud siin Titanicu teemal, aga pole mõtet võrrelda näppu genitaaliga, sest mitme kilomeetri sügavusele uppunud laevakerega toimuvad uskumatud asjad ja lugupeetav võiks ennast enne kurssi viia kui tuleb targutama.

[clarus]

See augu olemasolu oli tegelikult algusest peale teada. Kui sellele oleks hea seletus, poleks seda nii kiivalt varjata üritatud. Järelikult oli ka augu tekkimise lugu neile varjajatele teada, tundmatul põhjusel tekkinud auku poleks mõtet varjata.

https://www.ohtuleht.ee/194717/vassimin ... ber-jatkub

Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.

Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi.

[Kurjam]

Just praegu TV2 uudistes väitis selle dokfilmi looja, et merepõhi on seal pehme nii et sinna on raske ka ankrusse jääda.

[Kriku]

Aitäh akf clarusele asjaliku viite eest!

[Ghostship]

Rootsi mereväel oli 1994 täpselt kolm allveelaeva!
See annaks juba X-filesi osa steroididel välja kui ühe uppumist suudeti aastaid varjata

Ei pea paika!
1994 oli Rootsil rivis vähemalt 12 allveelaeva.

Nimekiri...

Pole väga oluline Estonia teemas esialgu, aga need wiki andmed on suhteliselt mõttetud. Paberil jah oli allveelaevu rohkem kui kolm, aga vähemalt pooled neist ei olnud aktiivsed või olid pika moderniseerimisprojekti raames ümberehitamisel. Reaalselt, September 1994, olid võimelised Läänemerel reisilaevadega sõjamänge mängima 3 või 4 neist, äärmiselt juhul 5. Kui väga vaja ja rootsi keel selge võib neid täpseid kuupäevasid välja otsida, millal üks või teine remondist või moderniseerimisest aktiivse tegevusega liitus. Wiki ei ole see koht.

[Madis Reivik]

Kas plahvatus saab olla selline et rebib paksu terase lõhki aga kajutitest ja koridoridest pääsevad inimesed eluga ?

Kaardumine väljaspoole - kui painderaadius on hästi suur, siis on terase koormus pikisuunaline ja mingit sisse-väljapoole suruvat jõudu ei ole.

Ja kui ava oli ammu teada aga hästivarjatud saladus siis kas siin väikest ebaloogikat pole ? 10 000 tonni betoonijuttu pole varem kuulnud, vist magasin maha.

[smr]

Naljakas on vaadata, kuidas harrastusviroloogidest on nüüd mereteadlased ja laevainsenerid saanud

[Manurhin]

Titanic oli mitte keevitatud, vaid terasplaatidest kokkuneeditud kerega. Lisaks oli kasutatud teras kehvema kvaliteediga, st. hapram kui pidanuks olema. Samuti oli terve reisi vältel laeva ühes söepunkris tulekahju, mis samuti laeva keret nõrgestas.

Täiesti teemasse mittepuutuv, aga ei saa jätta eksitavaid väiteid korrigeerimata. Titanicul kasutatud teras ja needid olid tollal täiesti tavapärasest laevanduses kasutatavast terasest. Samast terasest HMS Olympic kestis 24 aastat.
Samuti olid söetulekahjud tol aurulaevade ajastul söepunkrites täiesti tavapärane nähtus.

Olympic ei sattunud nii suurde avariisse kui Titanic. Aga tulekahjuga pardal poleks tegelikult tohtinud ka sadamast väljuda. Samas White Star oli tol ajal juba piisavalt rahahädas, et väljumise edasilükkamine ei tulnud kõne allagi. Ja arvatavasti just seesama tulekahju oligi põhjus, miks Titanic ohtlikus piirkonnas kiirust ei vähendanud - kardeti, et söevaru võib enne New Yorki jõudmist otsa saada ja oh seda häbi siis.
Aga teemasse ka: Kanal2 uudistes räägiti, et võimalik allveelaev, millega Estonia kokku võis põrgata, võis hoopis Estoniat turvata, kuna viimase pardal oli mingi "väga tundlik" saadetis. Kõik ju kena, aga mismoodi ja mis ohu eest üks allveelaev suurt reisilaeva rahu ajal turvab? Kas tõesti veeti Estonial midagi sellist, et oli karta koguni Vene allveelaevade rünnakut?

[Drax]

Naljakas on vaadata, kuidas harrastusviroloogidest on nüüd mereteadlased ja laevainsenerid saanud

2020 on selles suhtes armutu

[vanahalb]

Kaardumine väljaspoole - kui painderaadius on hästi suur, siis on terase koormus pikisuunaline ja mingit sisse-väljapoole suruvat jõudu ei ole.

Ja kui ava oli ammu teada aga hästivarjatud saladus siis kas siin väikest ebaloogikat pole ? 10 000 tonni betoonijuttu pole varem kuulnud, vist magasin maha.

Nujah, laeva alumisel küljel kaarduvad plaadid väljaspoole , Või ei kaardu silmaga nähtavalt üldse kui painderaadius piisavalt pikk on . Ülemisel küljel aga sissepoole.
Siin on aga alumisel küljel sissepoole mis ei saa tekkida oma raskuse all pooleksmurdumisest.

Betoonihunnik on minu mäletamist mööda ammu teada. Jutta Rabe jõudis omal ajal ka selleni ja kurtis et rohkem pole midagi näha. Alguses tahtsid rootslased terve laeva betooni matta aga lõpuks piirduti vaid ühe osaga

Kuid iseennast tāpsustades - saab küll allpool ka sissepoole kaarduda ja seda juhul kui toetuspunktid on keskel ja ühes otstest Aga päris tāpselt on sel juhul Estonia alusele sätitud.

[Crispy]

Saatev allveelaev võib isegi loogiline olla augu tekke seisukohast. Kui seilati laevaga paralleelselt paremal (sorry, laevandusteadlased) ja navigeerimisvea/tormi tõttu kalduti laeva vastu. Seletaks ka kriipivat heli mida osad kuulsid enne suurt kolksatust (pluss muljumine laevakeres enne auku) ja terava nurga all tulles ei pruugigi allveelaev (eriti see millel on mingi spets rammimisnina) ise üldse kahju saada.
Kui allveelaev tabaks 90 kraadise nurga all, oleks kahjud mõlemale kõvasti suuremad. Aga see riivamise teema on isegi mõnevõrra usutav.

Muide, kas allveelaeva madruste auastmes meeskond (mitte ohvitserid) üldse teavad, mis ülesanne hetkel täitmisel on?

Ohvitseridel topiti suu raha täis, madrustele räägiti muinasjuttu ja elu läks edasi?

[Kulibin]

No ma ei tea, alveelaev ei ole sigar mida keegi president mingi sekretäri sees maitsestas, allveelaev on paras peletis oma väljaulatuvate tüürpindadega ja just üks selline sobib sinna auku laevakeres , ei viitsi hetkel jamada aga võin solidworksis simuda. kui keegi viitsib otsida tollajal lombis sulberdanud submariinide ristlõikeid.

[gorilla]

No ma ei tea, alveelaev ei ole sigar mida keegi president mingi sekretäri sees maitsestas, allveelaev on paras peletis oma väljaulatuvate tüürpindadega ja just üks selline sobib sinna auku laevakeres , ei viitsi hetkel jamada aga võin solidworksis simuda. kui keegi viitsib otsida tollajal lombis sulberdanud submariinide ristlõikeid.

See on ikka fantastiline mõttelend kuidas Rootsi kunni veealused laevad, mis oma jeeli-jeeli u. 1600t kogumassiga veepeal püsivad, 15000t kogumassiga veepeal
seilava Viking Sally möödaminnes uputavad.

[Fucs]

Pole väga oluline Estonia teemas esialgu, aga need wiki andmed on suhteliselt mõttetud. Paberil jah oli allveelaevu rohkem kui kolm, aga vähemalt pooled neist ei olnud aktiivsed või olid pika moderniseerimisprojekti raames ümberehitamisel. Reaalselt, September 1994, olid võimelised Läänemerel reisilaevadega sõjamänge mängima 3 või 4 neist, äärmiselt juhul 5. Kui väga vaja ja rootsi keel selge võib neid täpseid kuupäevasid välja otsida, millal üks või teine remondist või moderniseerimisest aktiivse tegevusega liitus. Wiki ei ole see koht.

Kui Wiki andmed on mõttetud, siis millisest mittemõttetust allikast tulid need Sinu andmed kolme allveelaeva kohta?

Ma kontrollisin kõik laevad ükshaaval üle, millised olid käigus ning kasutusel ja millised mitte.
WIKI nimekirja ma panin ainult selleks, et siin nõutakse alati oma väidetele ka viiteid.
Kuna see kõik (rootslaste allveelaevade arv 1994) on siin teemas tegelikult OT ja laevade ükshaaval kontrollimisel lugesin läbi iga laeva kohta 2-5 erinevat allikat, siis ma ei hakanud siia panema 30-40 viidet, mis ei ole WIKI.

Ja Wiki andmed võivad ju "suhteliselt mõttetud" olla aga väide, et Rootsil oli 1994 üldse ainult kolm laeva

Rootsi mereväel oli 1994 täpselt kolm allveelaeva!
See annaks juba X-filesi osa steroididel välja kui ühe uppumist suudeti aastaid varjata

ja sellele järgnev on veel mõttetum.