www.militaar.net

peaks ikkagi toimuma mingisugune suhtlus. Ehk enne isiku andmetele ligipääsu võiks olla mingi ankeet mille peab ära täitma... Põhjendus miks antud ametnik hakkas isiku andmete vastu huvi tundma.

Näiteks. Roolijoodik peetakse kinni. Autoga edasi sõita ei tohi ja auto jääb teeäärde. Kui nüüd see sama isik koju saadetakse siis minu meelest on õigustatud uurida ega talle veel mõni auto ei kuulu. Et ei tekiks võimalus sellega kohe uuesti sõitma minna.
Inspektor sisestabki enne põhjenduse ja siis päringust ja saab ülevaate isiku autopargist.

Kui aga maksuametnik sinu terviseandmeid uurima läheb sest põhjenduseks kirjutas ankeedile "tuludeklaratsioonis on mingi viga" siis on see ju ilmselge ametiseisuse kuritarvitamine.
....Kui see välja tuleb

Kust te võtate, et ühel või teisel ametnikul on absoluutne ligipääs kõikidele andmetele? Näiteks fantaasiad, et maksuametnik (kellel on õigus teha vaid maksukontrolli!) üleüldse saab kellegi terviseandmetele ligi?! Päriselt ka või

Iga asja jaoks on eraldi andmekogu: relvad, sõidukid, kinnisvara, terviseandmed jne. Iga asutus ja selle valitud ametnikud (mitte administraator ega koristaja) saavad ligi vaid sellele, mis neile tööks vajalik on.

Ei ole võimalust - ja õhukese riigi reatöötajate koormust arvestades - ka võimalik niisama mööda registreid huvi pärast kolada.

Lisatud:
Pangakontosid uurinud riigiamet: me ei nuhi inimeste järel lihtsalt niisama! "
«Meie ühiskond on niivõrd turvaliseks muutunud. Ma ei taha öelda, et oleme uinutatud - aga arvame, et kuritegevust ei olegi. Inimesed ei taju probleemi,» põhjendab Mäeker, mis tema arvates on avalikkuse kriitikaga valesti."

Siinne diskussioon on huvitav näide, kuidas vahel aetakse asju päris segamini ning sellest kokku saadud segapudru pealt "mõeldakse Timmule kuu selga".

Jääb mulje, et iga ametiasutuse koristaja käib su terviseasju vaatamas, dokumente registreeriv sekretär kuulab muuhulgas üle Eesti peetavaid kõnesid pealt, politseipatrull uurib kohvipausi ajal naabrinaise pangaandmeid ... Ning miks mitte ka kaitseväelased (nemad ju ka avalik sektor) ajaviiteks sobravad, et no mis sinu kohta siis kuskil kirja pandud on

Teisest küljest ka mingi arusaamatu umbusaldus oma riigi vastu, sest kindla peale trambitakse õiguseid jalge alla ja kuritarvitatakse ja mis õudused kõik veel.

Firmadele moel või teisel oma eraelu uste valla löömises ei ole aga justkui mingit probleemi - peaasi, et see kuramuse politsei ei saaks kurjategijaid menetletud...

See oma riigi umbusaldamine hakkab natuke lähenema juba nendele uhhuudele, kes laulupeol politseikoera nähes peavad seda riigi ähvardavaks jõudemonstratsiooniks või näevad igal pool korrumpeerunud süvariigi karvast kätt, kasvõi hukka läinud maasikasaagis.

PS: siin käivad korduvalt läbi terviseandmete kuritarvitamise risk riigi poolt. Näide tegelikust elust: aastate eest üht väga haiget vanainimest abistades sain ma apteekides pelgalt tema isikukoodi öeldes teada oi kui palju sellist, mida teoorias poleks mulle tohtinud öelda. Samas ametiasju ajades oli kohe esimene küsimus, et kes ma üldse selline olen. MOTT.

Ei ole üldse vaja. et iga koristaja, ametnik, juhuslikult ruumis viibiv sõber, või kes iganes andmeid vaataks, piisab kui seda teeb iga kümnes. On inimesi, kes saavad elatud ilma, et neil tekiks elus kordagi ristumist kriminaalõigusega ja on inimesi, kes pidevalt kompavad piire lubatu ja lubamatu vahel ja tihti lipsavad üle ja on kontingent, kes elabki teisel pool piiri. Me võime ju eeldada, et kõik inimesed kuuluvad esimesse liiki ja suure osa seadusi saata arhiivi tolmuma. Paraku päris nii see pole. Ja teisest küljest inimesed, kes andmeid vaatavad ei tee seda enamasti mingist puhtast õelusest vaid neil on selleks vähemalt enda jaoks hea pöhjendus. Enamasti on nii mugavam oma tööd teha, vahel palub hea sõber vaadata, kas too või teine on ikka usaldusväärne, sõbranna palub uurida, kus "too kaabakas" käib jne. Vahel tõesti ka puhas uudishimu.
Mis erafirmadesse puutub, siis on nende puhul ju samuti oluline paika panna piirid. Peab olema selge kuidas nad andmetega ümber käivad ja milliseid andmeid nad üldse võivad küsida. Lõpuks on ka siin riigi asi reeglid paika panna ja kontrollida. Kodanik ise võiks muidugi ka niipalju taibata, et oma isiku- ja pangaandmeid esimesele veenva häälega helistajale ei avaldaks.
Kui me räägime riigist mõtleme me tihti küllaltki erinevaid asju. Kas riiki kui organiseeritud struktuuri, või inimesi, kes tegutsevad selle struktuuri sees ja tema nimel. Inimestel organisatsioonis ei pruugi olla samad huvid ja eesmärgid kui organisatsioonil.

ambur123 kirjutas: ↑09 Juul, 2025 23:03 Siinne diskussioon on huvitav näide, kuidas vahel aetakse asju päris segamini ning sellest kokku saadud segapudru pealt "mõeldakse Timmule kuu selga".

Jääb mulje, et iga ametiasutuse koristaja käib su terviseasju vaatamas, dokumente registreeriv sekretär kuulab muuhulgas üle Eesti peetavaid kõnesid pealt, politseipatrull uurib kohvipausi ajal naabrinaise pangaandmeid ... Ning miks mitte ka kaitseväelased (nemad ju ka avalik sektor) ajaviiteks sobravad, et no mis sinu kohta siis kuskil kirja pandud on

Ja samas on, nagu juuresolevalt pildilt näha, ka omajagu probleemide pisendamist ja suhtumist, et kui juba AMETNIK suvatses minna matsi pangaväljavõtet läbi tagaukse kalastama, ju tal siis selleks põhjus oli. Ja kui ka ei olnud siis, noh, mis sa mats ikka inised, endal on Partnerkaart millega sa näitad Selverile kust poest sa kui palju kartuleid ja kondoome ostad!

loomake kirjutas: ↑09 Juul, 2025 22:06 peaks ikkagi toimuma mingisugune suhtlus. Ehk enne isiku andmetele ligipääsu võiks olla mingi ankeet mille peab ära täitma... Põhjendus miks antud ametnik hakkas isiku andmete vastu huvi tundma.

Näiteks. Roolijoodik peetakse kinni. Autoga edasi sõita ei tohi ja auto jääb teeäärde. Kui nüüd see sama isik koju saadetakse siis minu meelest on õigustatud uurida ega talle veel mõni auto ei kuulu. Et ei tekiks võimalus sellega kohe uuesti sõitma minna.
Inspektor sisestabki enne põhjenduse ja siis päringust ja saab ülevaate isiku autopargist.

No ja mis see politseinik siis teeb, kui leiab, et inimese nimel on veel mõni sõiduk?

Erureamees kirjutas: ↑09 Juul, 2025 13:54 Mõnede kolleegide arvates on Eestis kõik OK ja riigilaevuke lendab täispurjeis helge tuleviku poole. Minu arvates on viimased 15 aastat olnud tegu suht sihitu triiviga ja kunagisi positsioone on käest antud. Bürokraatlikud mängud ja trendide sabas tõmblemine ei asenda ideede puudumist. See on muidugi tore, et meil kuritegevus suht madal aga sellises olukorras tuleb eriti tähelepanelik olla, et "jõuametkonnad" ise endale tööpõldu laiendama ei hakkaks.

Meie poliitikas on toimunud põlvkonnavahetus. Selliseid Siim Kallase põlvkonna esindajaid asendavad parteibroilerid, kelle ainus amet ongi "poliitik" olnud. See muidu seletab ka taolist pehmekäelist suhtumist mendinuhkimise teema, sest enamik "uutest" ei tea oma vanuse tõttu, mismoodi taoline perspektiiv kunagi (ENSV) toimunu taustal käis. Seega nad ei oska ka karta tagasi kukkumist ENSV tasemele, et kui "riik" otsustab, siis tallatakse inimene mutta.

Kunagi juhtis meie elu nn kodanike riigi manifest.

manjabes kirjutas: ↑10 Juul, 2025 7:36 Ja samas on, nagu juuresolevalt pildilt näha, ka omajagu probleemide pisendamist ja suhtumist, et kui juba AMETNIK suvatses minna matsi pangaväljavõtet läbi tagaukse kalastama, ju tal siis selleks põhjus oli. Ja kui ka ei olnud siis, noh, mis sa mats ikka inised, endal on Partnerkaart millega sa näitad Selverile kust poest sa kui palju kartuleid ja kondoome ostad!

Kujuta hetkeks ette, mismoodi saaks tööd teha inkassofirmad, kui nad ei saaks althõlma andmeid inimese raha-asjade, asukoha, sidevahendite jne kohta.

"Ju tal selleks põhjus oli" on ikka väga labane vabandus. Põhjuseks võis vabalt olla ka sõbra soov saada andmeid kodaniku x kohta (kes neid andmeid seaduslikult ei saa kusagilt).

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 9:13

No ja mis see politseinik siis teeb, kui leiab, et inimese nimel on veel mõni sõiduk?

Näiteks otsustab, et ühiskonnale turvalisem on isik viia kainestusmajja....

loomake kirjutas: ↑10 Juul, 2025 10:10

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 9:13

No ja mis see politseinik siis teeb, kui leiab, et inimese nimel on veel mõni sõiduk?

Näiteks otsustab, et ühiskonnale turvalisem on isik viia kainestusmajja....

Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 10:28

Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Väga hea, et reeglid on

Rahapesu andmebüroo juhi intervjuu postimehes https://majandus.postimees.ee/8283125/i ... lt-niisama

Ütlesite, et debatt toimub pealkirjade tasemel. Mida neist välja loete ja mida ise vastaks?
Pealkirjad ütlevad seda, et riik nuhib inimeste taga ilma igasuguse õigusliku aluseta. See ei vasta tõele. Meie ei nuhi inimeste järel lihtsalt niisama, meil on selleks seadusega antud mandaat. Krediidiasutuste seaduses on RABile sätestatud õigus pangasaladusele ligi saada – sealhulgas pangakontodele.
Küsimus on kanalis. Vaidlus käib selle üle, kas päring on digitaalselt allkirjastatud ja saadetud e-kirjaga või esitatud selle kanali kaudu.
Näiteks selle aasta maikuus toimus Eesti riigis umbes 75 miljonit tehingut, koguväärtuses umbes 49 miljardit eurot. Proportsiooni pannes, rahapesu andmebüroo tegi täitmisregistri kaudu 1874 päringut, see teeb 132 päringut kuus.
Pealegi, me ei lähe pangakontodel nuhkima. 99 protsenti juhtudest on sellised, et erasektor või teise riigi andmebüroo edastab meile infot: tundub kahtlane. Siis hakkame uurima. Selleks teeme ka päringuid, et saada kontoväljavõtteid.

Viimase siseministeeriumi analüüsi järgi tekib kuritegelikku tulu ainuüksi siseriiklikult umbes 450 miljonit eurot. Kui panna juurde piiriülene rahapesu, siis kas kujutame ette, kui palju meie süsteemis on kuritegelikku raha? Kui see siia jõuab, kahjustab see meie majandust. Lubab kurjategijatel tegutseda. Ühiskond on kannatanud, meie suhtes jätkatakse kuritegusid. Me ei saa kätte raha, mis on meilt varastatud.

Tüüpne mendiloogika, et kuna meie asutuse põhimääruses on kirjas "võitlus x kuriteo vormiga", siis võib selleks kõike teha, vajadusel ka põhiseadusele suure kaarega lastes.

Rahapesu andmebüroo üldine tegevuse eesmärk EI ANNA õigust nuhkida inimese pangaandmetes ilma sellekohase sanktsioonita.

Seda "loogikat" edasi arendades - Eestis on suur probleem perevägivald. Paneme magamistubadesse kaamerad, perevägivald langeb kohe hoobilt.

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 10:28 Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Kindel või? Mul on isiklik kunagine kogemus Eesti Politseiga- olin autos reisijana ja aknast sisse vaatav politseinik ütles: "Kõik lähevad kainestusmajja."
Küsisin: "Mille eest? Ma olen kerges alkoholijoobes küll, aga istun autos reisijana ja ei ole isegi mitte avalikus kohas. Ma ei riku mitte ühtegi reeglit"
Politseinik: "Sest mulle ei meeldi teie näod."

Nii palju siis reeglitest.

Selline politsei käitumine tuleb salvestada ja video edastada PPA sisekontrolli. Neid "teen mis tahan" tüüpe on PPA-st kinga saanud küll.
Täna, kus on juba vestikaamerad-asjad ja autos menetlus salvestatakse, vaevalt et keegi julgeb sellist liialdust korraldada.