www.militaar.net

Juhan Smuul ju kirjutab oma raamatus muhulaste Tallinnas laulupeolkäimisest et sinna sõideti Lermontoviga.

Smuul kirjutab jah sellest ja kahju, et pole ühtki pilti sellest kuidas Lermontov seest välja nägi kui seal Smuuli kangelased kajutites sõitsid.

Laev oli üsna noor veel sellal, arvata oli, et siseruumid olid "saksalikud." ja ümbertegemata .Mingi ettekujutuse kuidas Saksa DV laevatehased tegid jõelaevede sisustust saab omamoodi kuulsast kriminaalfilmist " Kaks pikka vilet udus "

Seal on mängus suur Saksa DV-s valmistatud jõelaev Красногвардеец,( palju suurem kui Emajõele mahuks ) ja muuseas kuulsate Vene näitlejate( Grinko, Prohhovhtstikov, Proskurin ) kõrval on kena roll ka meie Peeter Urblal, kes muuseas mängibki eestlast-tüürimeest Toomingut

Kel soovi, see vaadaku tuubist. Boonuseks ABBA muusika " When I kissed the teacher " !

https://www.youtube.com/watch?v=WHIOsAXZ-24

Mulle kunagi kaks hägust mustvalget pilti "Lermontovi" siseruumidest ette sattunud on. Võimalik, et "Edasi" lehes ilmunud. Vöörisalong oli mitmes reas pehmete istmetega, magamiskajutites kahekorruselised narivoodid.
Kammisin vene saite ja leidsin ühe Moskvas seisva saksa OM-i roolikambri. Mulle tundub, et rooliratas ja vineerplaadid võivad olla originaalid. Eeldan, et "Lermontovil" võis olla midagi samas stiilis. Niipalju, kui akendest omal ajal väljapoole paistis, domineerisid pruunikad toonid.

Laevade kalmistu Emajõel:
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=707662
Kogu artikkel 21.09.1940 Postimehes, lk 6:
http://dea.nlib.ee/fullview.php?framese ... 7030&con=0

http://www.postimees.ee/352680/kui-etv-laks-liikvele

«1965. aasta juunis tegime saadet Võrtsjärve limnoloogiajaamast, kus ülekandejaama toiteks oli vool olemas. Rõngu telemast sealt küll otse ei paistnud, aga see paistis Tondisaarelt, mis polnud limnoloogiajaamast kuigi kaugel.

Nüüd tuligi appi võtta väike vaheülekandejaam, mille esimesena kogu Nõukogude Liidus oli valmis teinud Tartu mees, kadunud Lennart Klink. See vahejaam pidi masti ja liikuvjaama vahel olema paigas, kust mõlemad näha olid.

Niisiis otsustati vahejaamaga sõita üle vee Tondisaarele, kus elektrivoolu küll ei olnud, kuid kus jaama pidi toitma rändkinos kasutatav generaator. Nii pidi sündima reportaažide järjekordne kaugusrekord. Aga seekord ei tahtnud generaator millegipärast käivituda. Aeg läks, saate algushetk lähenes, lõpuks saadi generaator siiski käima ja et halbu üllatusi rohkem ei tuleks, tõsteti töötav generaator laevale ja võeti suund Tondisaarele. ...

Manurhin kirjutas:Sai sügisel väga madala veetaseme ajal jõe ääres Sõbra tn. otsa ja Siili tänava vahel kolamas käidud. Taandunud vesi paljastas nii mõndagi. Kõik leiud ühest kohast, mõnemeetrise vahega. Normaalselt peaks selle koha peal nabani kuni rinnuni vesi olema, kevadel suurvee ajal üle pea.

Kõigepealt hakkas täpselt veepiiril silma põhjamudast välja paistev kanister. Andis sikutada, aga kätte sain.


Rohkem pilte nii sellest kankust kui ka muust mudrust siin: http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... &start=600

Siis veel üks vaadiluukere sealsamas. Sakslane?

Ja veel üks vaat:


Ja nüüd kõige põnevam leid .
Üks pirakas piibukujuline toru. Äkki mõne väiksema auriku korsten? Huvitav, kas sealkandis mõni laev puruks lasti, uputati või lammutati? Leiud nagu vihjaks sellele.

Sealkandis asus pikka aega suur tööstusterritoorium. See piirnes jõega ja toonaste kommete kohaselt võidi sealt prahti jõkke loopida. Näiteks vana Rebase paadisadam (Sõbra tänava slipi kõrval) on selle kunagise territooriumi osa ja teadjate väitel rajati see Mööblikombinaadi rahva jaoks.
Veidi ajalugu:
http://www.cfcollection.eu/pehme-moobel-ee/ajalugu

paadikapten kirjutas: Sealkandis asus pikka aega suur tööstusterritoorium. See piirnes jõega ja toonaste kommete kohaselt võidi sealt prahti jõkke loopida. Näiteks vana Rebase paadisadam (Sõbra tänava slipi kõrval) on selle kunagise territooriumi osa ja teadjate väitel rajati see Mööblikombinaadi rahva jaoks.
Veidi ajalugu:
http://www.cfcollection.eu/pehme-moobel-ee/ajalugu

Eks väiksemat rämpsu (nt. tühje pudeleid) võidi loopida muidugi, aga Wehrmachti kanister, raudvaadid ja igavesti jäme ja jurakas torujupp, mida üks mees ei jõuaks väga liigutadagi? Pealegi kõik veel ühes kohas. Pigem jääb mulje, nagu oleks seal kunagi mõni alus puruks lastud või lammutatud. Et aga lammutamise korral veetakse kogu kraam minema ja midagi suuremat ei tohiks nagu vedelema jääda, siis millegipärast tundub mõne laeva õhkulaskmine kusagil sealkandis tõenäolisem. Suuremad tükid, mis kätte saadi, tiriti hiljem välja ja mis põhja jäi, see jäi.

Laevaks vähe ja paadiks palju, - mis see olla võis?

retti kirjutas:Laevaks vähe ja paadiks palju, - mis see olla võis?

Kas selle pildi allika ka saaks?

Pildi leidsin siit - https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater
Aga see kinnine foorum - Nostalgiline Tartu.Sinna sai pilt tõenäoliselt mingist vene saidilt nt. Jurjev.ru või Dorpat.ru

retti kirjutas:Pildi leidsin siit - https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater
Aga see kinnine foorum - Nostalgiline Tartu.Sinna sai pilt tõenäoliselt mingist vene saidilt nt. Jurjev.ru või Dorpat.ru

Seal on täitsa avalikud albumid. Vaatamist kui palju, tasub võtta aeg...natuke militaari ka...ise sain kohe kolm tundmatut kohta kätte, aga et pole FB inimene, ei oska kuskile juurde kirjutada.
https://www.facebook.com/KasTunnedMaadm ... tos_albums

Üks pilt "Kunglast" 1939. aastal:
http://www.osta.ee/ilus-foto-tartu-kung ... 18021.html

retti kirjutas:Laevaks vähe ja paadiks palju, - mis see olla võis?

Pilt peaks olema tehtud päris EW algusaegadel, enne puusilla ärapõlemist 1923.a. Eks seal fotol üks tüüpiline aurupaat ole, present vihma ja tuulekaitseks peale tõmmatud.

Leidsin muuseumide veebiväravast 1974.a. kuulutustahvli Lisaks Võidu silla juures olevale oli samasugune konstruktsioon ka Oktoobri pst laevapeatuses.
Siin pildil kõige vasakpoolsem plakat on toodud Pihkvast, sealsete laevaliinide graafik.
Teine- kohalik Ihaste liin mind pisut hämmastab, minu mälu järgi oli nendel ülemine rida Oktoobri pst.-Ihaste ja alumine Ihaste-Oktoobri pst. Siin on aga vastupidi... kas oli 1974.a. erand või toodeti (mõnel aastal) kahesuguseid plakateid, Ihaste jaoks eraldi ja millegipärast pandi selline 1974.a. sadamasse üles.
Muuseumipanka ilmus üks pikem fotoseeria Tartu jõesadamast 1991.a. augusti keskel. Ma ei hakka neid üles panema, panen mõnede aadressiviited. Peab nentima, et sadama lagunemine on selgelt arusaadav.
http://muis.ee/museaalview/2709867
http://muis.ee/museaalview/2710084
http://muis.ee/museaalview/2709858
http://muis.ee/museaalview/2710075
http://muis.ee/museaalview/2709876
http://muis.ee/museaalview/2709880

Pihkvalaste laevandusfoorumile tuli äkitselt elu sisse. Sinna ilmus mitu huvitavamat pilti
Kõigepealt eesti laevu "Turist" Pihkvas Kremli müüride all. Foto 60-test. 1919.oli ta seal "Uku" nime all, suurtükid peal.
"Lermontov" ja (ilmselt Tartu) Raketad sealsamas. Mingi dateering väidab, et 1969.a.

pihkvalaste foorumist veel kolm pilti Pihkva "Zarnitsa" sealses sadamas, täpsemalt randumisalas
Pihkva "Zarja" samas kandis. Hästi näha olev pruun-must puksiir on Tartus ehitatud, emajõelinnas töötanud "Baikali" sõsarlaev. Tagapool olev reisilaev on tõenäolisemalt "Burevestnik"
Võimalik, et mõlemad pildid tehtud suht ühel ajal 1979.a. Fotolt jäi tõesti mulje, et seal pole "Zarja" numbriga 255, vaid varasemal perioodil Pihkvas resideerunud 223.

Mullusügisene pilt Velikaja jõel olevast Navoloki baasist. "Aleksandr Nevski" näeb juba kehvakene välja

Kontrastiks 1991.a. Tartu sadama seisukorrale (tänapäevast rääkimata) lisan ühe vaate 30-test
algallikas siin http://muis.ee/museaalview/2727859 Pildile on end suutnud mahutada kuus tolleaegset kopsakamat reisilaeva- "Laine", "Harry", "Torm", "Taara", "Kungla" ja "Luik"
----
Üks ca 45 a.tagune pilt Narva-Jõesuust, kus hästi näha jõetramm "Pravda" eripärane taguots Olen varem virisenud selle üle, et ametlikult võib "Pegasus" sõitjaid pardale võtta vähem, kui paar korda pisem "Alfa". Bürokraatia keerdkäigud....
Leidsin venelaste foorumist ühe kentsaka seiga, kus on fikseeritud "Moskvitš" tüüpi jõetrammide mitteametlik reisijate rekord. Nimelt said 1974.a. karistada kolm Obi jõel sõitnud laevajuhti, üks neist M-i kapten. Süütegu seisnes selles, et võtsid pardale korraga lubatust palju rohkem sõitjaid. Arvata, et tegu oli nädalalõpu liinireisidega, kus inimestel polnudki muud mõistlikku liikumisalternatiivi ja kedagi ei tahetud maha jätta. Jõetrammil oli siis viibinud korraga 280 sõitjat ja midagi hullu ei juhtunud.
Rekordilaev ise on praegugi alles, ainult läbinud koleda ümberehituse
http://fleetphoto.ru/photo/109816/